Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
8:00
Sirp
H
Sõda ja jadad
Parema uue aasta hakatuseks andsid kõik riigi eeslauljad ettevaatliku optimismitooniga soovituse, et kadugu kõik hirm ja kartus. Eristagem hirmu ja ohtu. „Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda,“ selgitas president uusaastakõnes. Hirm ei ole hea abimees, sekundeeris õiguskantsler ja küsis lootusrikkalt: „Äkki ergutavad lootus ja kindlustunne ühes faktide ausa ja erapooletu esitamisega paremini […]
8:00
Sirp
H
Väikeste vormide maagia ja suur juubel
Kontsert „Jubilate. Martti Raide 60“ 4. I EMTA suures saalis. Martti Raide (klaver), tema endised ja praegused õpilased ja üliõpilased Tiit Tomp, Auli Teppo, Valter Soosalu, Rasmus Andreas Raide, Hyerin Youk (klaver), kaastegevad Mati Turi (tenor), Marta Ojasoo (sopran). Kavas: Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini, Jean Sibeliuse, Erich Wolfgang Korngoldi, Mart Saare, Ester Mägi ja Margo […]
8:00
Õhtuleht
H
LAHUTUSE VAHELE JÄÄNUD LAPS: „Ei saanudki aru, kas nad kaklesid mu tähelepanu või minu ärasokutamise üle.“
„Oma viha ja mürgise oleku sees ei saanud mu vanemad ilmselt aru, mida nad minu vaimse tervisega teevad,“ räägib Mirjam, kelle vanemad kasutasid teda lahutusel teineteise vastu relvana.
8:00
Õhtuleht
H
Amanda Hermiine Künnapas: elu on liiga lühike, et teiste arvamuse pärast muretseda
„Mu ema ütles kunagi, et loomult ei ole ma „julge hundi rind on rasvane“ tüüpi tüdruk. Tegelikult olen väga ambitsioonikas ja julge,“ räägib näitleja Amanda Hermiine Künnapas Kroonikale.
7:58
Sirp
H
Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Lugesin Delfist, et Pere ja Kodu paberversioon lõpetab ilmumise. Ja kuigi veebiajakiri jääb, ja kuigi ajast, mil seal viimati peatoimetajana töötasin, on möödas juba 14 aastat (Eestis uudse kontseptsiooniga ajakirja loomisest, mille juures mul oli au olla, saab jaanuaris 32 aastat), oli korraga nukker. Muidugi, lugejaskond muutub, metsa tuleb säästa, inimesele, kes tahab end laste […]
7:58
Sirp
H
Digiheli akustilisel kontserdil
Audiofiilid nagu mina püüdlevad selle poole, et taasesitatud heli ehk näiteks voogedastatud muusika, vinüülplaadi või CD heli kõlaks läbi helisüsteemi võimalikult lähedaselt sellele, kuidas see kõlas salvestusruumis. Pidev täiuse poole püüdlemine, millel ei ole lootustki selleni jõuda. Audiofiilidele on oluline, et heli oleks täpselt nii detailne ja emotsionaalne, nagu esitajad on selle algselt kavandanud. See […]
7:58
Sirp
H
Dona nobis pacem
Detsembrikuu kontsertidest põhjaliku ülevaate andmine käib ühele kuulajale üle jõu, sest jõulukontsertide andmisest ei taha kõrvale jääda peaaegu ükski esineja ja valik on seetõttu tohutu. Selleaastane jõulukuu ei olnud erand, kuid üllatas publikurohkus. Suure osa minu kuulatud kontsertidest moodustasid kooride omad. Enne kui igaühest eraldi rääkida, tuleb ühe üldistava tähelepanekuna mainida nende mitmekülgseid ja põnevaid […]
7:55
Sirp
H
Surmakultuurist ehk Kuidas hakkama saada elulõpu jäävusega
Inimeseks olemise mõõdupuu. Surm on elu paratamatus, mida on kultuuriliselt, aga ka bioloogiliselt ja meditsiiniliselt keeruline määratleda. Kliinilise surma korral lakkavad inimese vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitlus, ent see olukord on veel paari minuti jooksul pööratav. Bioloogilise surma korral tekivad organismis pöördumatud muutused ja ellu tagasipöördumist enam ei ole. Lähedase inimese bioloogilise surma korral kogeme […]
7:55
Sirp
H
Kunstvereringe kui roboti tehisaru
Arukust seostatakse tavaliselt ajuga, närvirakkude keerulise võrgustikuga, mis enamasti paikneb organismi peas. Samamoodi on tehisaruga – näib, et koodiread mõtestavad kogu masina võimekuse. Kuid kui vaadata elusloodust, siis on organismide keha ja aju arenenud teineteisest lahutamatult. Keha toimib kui aju pikendus, lahendades nii mõnegi arvutuse ise. Kehaliselt arukad robotid on vajalikud keerulistes ja ohtlikes keskkondades (nt […]
7:55
Sirp
H
Kas teaduse pärast või kõigi jaoks?
Exceli tabelisse mahtuv teaduskommunikatsioon vajab uuendust, mis arvestaks ühiskonna vajadusi ehk arutlevat teaduskommunikatsiooni. Pea viimased 40 aastat on teaduskommunikatsiooni alustalaks peetud seda, et teadlased annavad teada oma teadustöö tulemustest. Näiteks kui ilmub teaduspublikatsioon, kirjutavad sellest populaarteadusliku artikli. Nõnda peaks uusim ja usaldusväärseim teadmus jõudma ühiskonda. Selline praktika on meediakeskne, teadust vahendab ajakirjandus või uuemal ajal […]
7:52
Sirp
H
EKA Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti
Eesti Kunstiakadeemia otsus katkestada suhted Iisraeli partnerülikooli ja teadlastega on viimastel nädalatel palju tähelepanu pälvinud. Kuulda on olnud ka kriitikat. Tegemist on julge sammuga, mis suhestub aktiivselt Gaza humanitaarkriisiga. Kui Eestis on tegemist eristumisega, siis Euroopas kogub Iisraeli ülikoolide boikoteerimine aina hoogu. Boikoteerimine kujutab endast solidaarsusavaldust, mis idealistlikul kujul on osa akadeemilisest vabadusest. Iisraeli praeguseks […]
7:52
Postimees
H
Trumpi väitel valmistatakse ette tema kohtumist Putiniga
USA peatselt ametisse astuv president Donald Trump väitis neljapäeval, et Vene diktaator Vladimir Putin avaldas soovi temaga kohtuda ja nende kohtumist juba valmistatakse ette.
7:52
ERR
H
Trumpi sõnul käib juba Putiniga kohtumise ettevalmistamine
USA valitud president Donald Trump ütles neljapäeval, et tema ja Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini kohtumist valmistatakse juba ette, kuid ta ei avaldanud võimaliku kohtumise aega.
7:52
ERR
H
OTSE kell 12: ülevaade olukorrast Ukraina rinnetel
Reedel kell 12.00 annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil viimastest arengutest Ukraina sõjas ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
7:49
Sirp
H
Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?
2024. aastal lahkus meie seast kirjanik ja soome-ugri aktivist Arvo Valton. Kahju, et ei jõudnud temaga arutada küsimusi, mille üle olen viimasel ajal juurelnud. Oma tegevusega oleks ta aga nagu andnudki neile vastuse. Kas on üldse mõtet tegeleda soome-ugri rahvaste kirjandusega? Praegusel poliitiliselt ja majanduslikult keerulisel ajajärgul, kui maailma ning mõnegi rahva saatus on järjest […]
7:49
Sirp
H
„Taat, istu! Tsitaat!“
Tsitaadid ringlevad ja telefonimängus kujuneb neist tihtipeale folkloorivorm. Autoriõiguse ja folkloori suhted on teadupärast pingelised ning segased, autoriõiguse seaduski nõuab tsiteerijalt täpsust. Et tsitaadid päris lappama ei läheks, pakub oma tuge iselaadne raamatu- ja veebižanr tsitaadikogumik, kust tsitaate leida ja nende autorsust ja tähendust kontrollida. Eestikeelsetest tsitaadiveebikülgedest saab vististi lugejale autoriga kontakti leidmisel kõige kindlamat […]
7:49
Sirp
H
Kuidas ma portreteerisin ülemust
Ilmselt kuulume vaatlejate hulka kõik: ühed on pinnapealsemad, teised süvenenumad. Ise olen midagi vahepealset. Teinekord on aines niivõrd köitev, et tahaks sellesse tungida sügavuti, mitte piirduda pelga vaatlemisega. Aja voolusängis uitajana otsustasin vaatlusega ühtäkki üles tähendada kasutu ülemuse tunnusjooned. Milleks ülemus ja veel kasutu? Valgekraede seltskonnas toimetajana sattus too mulle ette ja võisin tunda rahuldust, […]
7:46
Sirp
H
Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine
Kevadel täitub Eesti disainikoolkonna rajaja Bruno Tombergi sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis suurejoonelise näitusega „Bruno Tomberg. Disaini leiutamine“, mille kuraator on Kai Lobjakas, näituse on kujundanud Ulla Alla ja Merilin Kaup, graafiline disainer on Indrek Sirkel. Väljapaneku ettevalmistamine kestis seitse aastat. Põhjalik ülevaatenäitus on jaotatud mõtteruumideks poliitilistest mustritest avangardsete „Ruumi ja […]
7:46
Sirp
H
Baltimaade kogemus on õpetlik ka teistele
Läti-Eesti-Kreeka koostöös valminud „Suursugused“1 võtab ühe edukat perekonda tabanud skandaali kaudu vaatluse alla Läti mineviku, oleviku ja koha euroopalikus väärtusruumis. Filmi keskmes on tunnustatud saksa helilooja Anna (Johanna Wokalek), kelle edu näib pidurdamatuna, kuni tema lätlasest abikaasa, suure riigifirma juht Andris (Juris Žagars) vahistatakse süüdistatuna korruptsioonis. Kild killu haaval hakkab purunema paari edukuvand ning pinnale […]
7:46
Sirp
H
Filmiaasta 2024. Head, pahad ja keskmikud
Linnar Priimägi kirjutas paarkümmend aastat tagasi Teater. Muusika. Kinos, et enamik filme ei kõlba kuhugi, prantsuse kunstniku Robert Filliou samaväärsuse printsiip seab aga hästi tehtud ja halvasti tehtud teosed ühele joonele. Pikaaegsem filmivaataja näeb juba läbi kommertstööstuse trikid ja oskab terakese kahtlusega suhtuda festivalide püsti plaksutamise türanniasse: 2024. aastal võidutses Berliinis „Dahomee“, Cannes’is „Anora“ ja […]
7:44
Sirp
H
Raamat igasse varjendisse
Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata, alustab tähistamist siin ja kohe ning kuni juubelduse piduliku lõpuni emakeelepäeval 2026. Seetõttu on kadunud lehe tagaküljelt senised rubriigid ja see täitub raamatujutuga: lahked asjatundjaist […]
7:44
Sirp
H
Avardada ruumi inimeste peas
Vahel paistab meie teatripilt kiskuvat pooluseliseks. Teravaid ja vastuolulisi ühiskonnateemasid käsitletakse enamasti dokumentaalteatri või postdramaatilise fragmentaariumi vormis. Samal ajal on lavadel hulk hästitoimivaid (tõlke)näidendeid, kus on kena alguse, keskpaiga ja lõpuga lugu ning heal juhul ka põnevalt kujutatud karakterid, kuid sageli jääb hämaraks, mida see kõik siin ja praegu ütlema peaks. Nii on rõõmustav näha […]
7:44
Sirp
H
Tartu kogemused arhitektuurivõistluste korraldamisel
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks ja kellele?“. Osalesid Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra, arhitekt Liis Uustal ja ajaloolane Enriko Talvistu. Arutelu toimus Pallase galeriis Siuru arhitektuurivõistluse tööde näituse „107 nägemust Siurust“ avamisel 2024. aasta detsembris. Mis on arhitektuurivõistlus ja kellele seda vaja on? Need küsimused on viimasel ajal esile kerkinud nii pealinnas kui ka paljudes […]
7:41
Sirp
H
Gita Teearu 11. I 1934 – 2. I 2025
Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aastal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm tütart. Eesti […]
1
19
20
21
22
23
»
Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.
Android