Uudishimu

Find

T02:03 Sirp H
Sotsiaalteaduste mõttest ja mõjust segastel aegadel Viimase paari kuu jooksul USAs toimuva murega jälgimine tuletab meelde, et akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia ei ole enesestmõistetavad. Muu hulgas sunnib see sotsiaalteaduste olukorra, riskide ja vastutuse üle arutlema. ...
T02:03 Sirp H
Trump & Co. ja natuke ajalugu. Maailma julgeolek ühe mehe peas Maailma julgeolek sõltub paljuski sellest, mis toimub USA presidendi peas. Siiani on asjad sellega olnud enam-vähem korras, kuid president Donald Trumpi peas toimuv on külvanud hulganisti kahtlusi. Trump eristub eelkäijaist oma ebaloogilise käitumise ja isepäisusega, ületades isegi iseennast esimesel presidendiajal. ...
T02:03 Sirp H
Kuidas luua jumalaid ja inimesi Üle-eelmisel aastal ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas üks teos, mis kohalikus kirjasõnas on jäänud tähelepanuta, ent seda kindlasti väärib. Serge Moscovici „Jumalate loomise mehhanismi“ originaal pärineb aastast 1988 ja nõnda võib julgelt ka praegu raamatu üle arutlema asuda. Eesti keeli on siiani ilmunud nii mõnigi kena teos, mis juhatab lugejaid sotsioloogia radadele. Näiteks Henn Kääriku suurepärane õpik „Klassikaline ja nüüdisaegne sotsioloogiline teooria“ (2013). ...
T02:03 Sirp H
Naised seaduste ja ühiskonnanormide vahelises lõhes Egiptus seostub mulle demokraatiat pooldavate meeleavaldajate peksmisega araabia kevade aegu 2011. aastal. Eriti õudne mälupilt on sellest, kuidas kaks meest hoiavad naist kätest kinni ja politseinik lööb naist jalaga kõhtu. Naise keha on elutu. Tal on seljas pikk must kleit, mis on üles tõmmatud. Ma ei ole kunagi tahtnud Egiptusesse minna. ...
T02:03 Sirp H
Preemi ajalikkuse kiituseks Äsja on oma artiklite ja mõtteavalduste kogumiku üllitanud arhitekt Martti Preem. Suuresti on tema tööelu kulgenud Tartus. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli Tartu linna kompleksuurimise laboratooriumis vanemteadur, siis Riikliku Uurimis- ja Projekteerimisinstituudi Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonna vanemarhitekt, Tartu linnaarhitekt (1991–1995), Tartu Ülikooli arhitekt (1995–2005). ...
T02:03 Sirp H
Ühe arhitektuuripraksise esimesed kümme Kellele kirjutavad arhitektid raamatuid, kui nende põhitöö valmib hoopis teises registris? Teevad kuhugi ümbritsevast ruumist üldistuse, mis tavapärasesse projekti seletuskirja ei mahu? Panevad kirja oma kreedo, sest arhitektid on väga süsteemne rahvas ning loomingulised põhimõtted paberil tooduna on puhtamad kui valminud majad oma lugematute aga’dega? Umbes sada aastat tagasi avaldas Le Corbusier moodsa arhitektuuri viis põhipunkti ja neid usutakse siiamaani. ...
T02:03 Sirp H
Ott Kadariku lapsepõlvemälestused, Jaapan ja kartul Ott Kadarik on tuntud ja tunnustatud eesti arhitekt, kes praktiseerib 2000. aastate algusest ning on Mihkel Tüüri kõrval partner arhitektuuribüroos Kadarik Tüür Arhitektid. Kadariku osalusel valminud tuntumad arhitektuuriobjektid on teiste seas Tallinna Rotermanni kvartali uushoonestus, rekonstrueeritud Tammsaare park ja Tartu Kvartali keskus. Arhitektuuriloome kõrval tegeleb Ott Kadarik ka kujutava kunsti vormidega ning on eksponeerinud oma töid mitmel isikunäitusel. ...
T02:03 Sirp H
Monument tuhast tõusmisele Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnękiga, poola maastikuarhitektidega büroost Toposcape, viis mind kokku USA superstaar Taylor Swift. Sõitsime nimelt abikaasaga eelmise aasta suvel Varssavisse, et tütar ja tema sõbrannad kontserdile viia. Kui see tehtud, tuli välja mõelda, kuidas aega surnuks lüüa. Guugeldamise ja tuhnimise peale jäi silma Varssavi ülestõusu park. Olen Poola pealinnas küll korduvalt käinud, kuid alati on sellega kohtumine olnud veidi suvaline. ...
T02:03 Sirp H
Ajaloost pingestatud nüüdismuusika keskus Eesti Nüüdismuusika Keskus paikneb Mustpeade majas, mille ülakorrustel tegutseb Tallinna Filharmoonia. Hoone soklikorrusel, diskreetse sissepääsuga Pühavaimu tänavalt, toimetab juba neljandat aastat nüüdismuusika entusiastide kogukond. Praegu ühendab 2021. aastal loodud keskus seitset olulisemat Eesti nüüdismuusika organisatsiooni. ...
T02:03 Sirp H
Väärikas virelemine jätkub Rahandusminister Jürgen Ligi andis juba enne tuleva aasta riigieelarve arutelu algust kätte minoorse helistiku, kui ütles ERRile: „Ma nende palgatõusu-unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima.“ See pole üksnes avaliku sektori töötajatele ja nende ametiliitudele edastatud sõnum, et neil ei ole mõtet mingite taotluste ja ihadega lagedale tulla, läbirääkimisi soovida või koguni meeleavaldust korraldada. ...
T02:03 Sirp H
Elamusrohke märts Märtsi alguse elamustest suure osa hõlmas 7. – 9. märtsini esimest korda Eesti nüüdismuusika keskuses Mustpeade maja keldrikorrusel peetud „HetkFest“ ehk hetkeloomingu festival (eestvedaja Kristjan Kannukene), mis hõlmas eri kunstiliike, sh ka tantsu ja teatrit. Muusika poolelt pakuti võimalust osaleda ka paaris õpitoas, sh ühe kogenuma Euroopa vabaimprovisaatori Maggie Nicolsi omas. ...
T02:03 Sirp H
Sukeldumine kompotti Koos aasta seni kõige soojema päeva saabumisega on festivali avapäeval, neljapäeval, Telliskivi kvartalis ja mujal Balti jaama ümbruses juba hommikupoolikust saati märgata tänavaelu kihamist: mitmel pool mängib väliruumis tavapärasest erinev muusika, päikeseprille ja moodsaid peakatteid kandvad inimesed istuvad hulgakaupa välikohvikutes või jalutavad niisama ringi, kõikjal on kuulda laias valikus võõrkeeli. ...
T02:03 Sirp H
Teater, mis püüdis maailma muuta Äsja ilmunud raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“ koostaja Anneli Saro, selle teatri esteetikast kirjutav Luule Epner ja poliitilist suunda avav Eva-Liisa Linder räägivad aastatel 2004–2018 tegutsenud teatri NO99 jalajäljest Eesti ühiskonnas. Kuhu vastvalminud raamat teatriteaduses üldse paigutub ja kui palju on võimalik selliseid mahukamaid käsitlusi välja anda? Luule Epner: Teatritest on kirjutatud tegelikult päris palju, aga enamasti on need raamatud teatrite endi algatatud ja välja antud. ...
T02:03 Sirp H
Dramaturgide verstapost Eesti teatriväljal toimub viimastel aastatel vaikne, aga tähtis teisenemine: dramaturgi positsioon liigub teatritegemisel aina kesksemale kohale, ta ühendatakse aina enamate valdkondade ja teatrikunsti osadega, ohjad jooksevad järjest enam dramaturgi kätte kokku. Dramaturg pole enam näitekirjaniku sünonüüm, lavastusdramaturg (kes põhimõtteliselt ei pea sõnagi kirja panema) on juba täiesti tavaline nähtus, keda ka traditsioonilisemad teatrid ja teatritegijad hea meelega oma töösse kaasavad. ...
T02:03 Sirp H
Ma olen dramaturg Ma olen dramaturg, aga mind võib „lund ka rookima panna“. Ametijuhend pidavat olema selleks piisavalt paindlik. „Või pistame nad kassasse istuma.“ Äkki see oli uni, kus ma seda kuulsin? Ma olen dramaturg ja ma kardan, et linn kaebab mu kohtusse. Tahaks riided seljast võtta. Lavastuste plakatid kooruvad seintelt lahti. Kontor üüritakse varsti välja, sest enne teatrit oli siin ilusalong ja see tõi stabiilsemalt raha sisse. Ma olen dramaturg, kes pakendab teatrivara. ...
T02:03 Sirp H
Kirgastav hullus ei peagi meeldiv olema Kui Miguel Llansó „Jeesus juhatab sind kiirteele“ sähvatas 2019. aastal välgunoolena toona veel ratsionaalsesse Eesti filmindusse, lõi see isegi suurte žanrifännide jalad korraks värisema. Vau, meile ei pakutagi ainult lahjat õuduspuljongit ja ebausutavat ulmeglasuuri, vaid üks hispaania režissöör kolib Eestisse ja annab meile tõupuhta ja täisverelise B-filmi, millele pole võimalik päitseid pähe suruda. ...
T02:03 Sirp H
Kultuuriskämm või idealistlik põrumine? Cinamoni keti hallatud IMAXi kino sulges Kosmose ruumides oma uksed 2022. aasta kevadel pärast kinoturgu kõvasti räsinud koroonapandeemiat. Muinsuskaitse all olev kinohoone seisis tänavu kevadeni jõude. Siis toimus järsku, ilma fanfaaride ja turunduseta 8. märtsil uue kultuurikeskuse Kosmos avapidu. Vaevu kolm ja pool nädalat hiljem, 3. aprillil, saabus juba teade, et kinohoone omanik Kosmos Invest Kapital OÜ lõpetas ettevõttega Tähesüsteem OÜ üürilepingu. ...
T02:03 Sirp H
Toksilised suhted ja mürgised seened Prantsuse üks stabiilsemalt viljakamaid filmirežissööre François Ozon on lavastanud 28 viimase aasta jooksul 24 täispikka mängufilmi ja veel ka paarkümmend lühifilmi. Lausa imetlusväärne, kuidas ta tõelise kameeleonina kogu aeg värvi vahetab ja žanre endalt maha ajab nagu ussinaha, et selle alt kooruks välja midagi täiesti teistsugust. Sealjuures ei mineta ta kunagi isikupärast ozonlikkust, mis kumab ühtviisi läbi tema õudusfilmidest, draamadest ja komöödiatest. ...
T02:03 Sirp H
Kriisist ja kirjandusest kriisiajastul Ütlus „elame kriisiajastul“ on kriiside rohkuse tõttu muutunud juba klišeeks. Käibesse on tulnud uudissõnad nagu kobarkriis, permakriis ja polükriis. Aeg-ajalt näib, et oleme juba unustanud, kuidas „kriisivabalt“ elada ja et hullem pole kunagi olnud. Pidev kriiside kuhjumine väljendub muu hulgas selles, et ingliskeelne Collinsi sõnaraamat valis „permakriisi“ 2022. aasta sõnaks. ...
T02:03 Sirp H
Õpetlik intertekstuaalne luule Jüri Talveti tähtsus eesti kirjandusloos on vaieldamatu. Tõlkijana on Talvet vahendanud hispaania-, portugali-, katalaani- ja ingliskeelset luulet. Poeedi ja võrdleva kirjandusteadlasena on ta üks eesti luule tutvustajaid väljaspool kodumaad ning selle paigutajaid maailmakirjandusse. Talveti luulekäsitlustes on nii laia mõõdet kui ka sügavust. Seega on austus ja teatav aukartus Talveti luule ees loomulik. Tema luule ligitõmbavalt lihtne vorm kätkeb tihedat intertekstilist sisu. ...
T02:03 Sirp H
Mille eest hoiatab Eva Brauni armastus? Jari Järvelä romaani „Ma armastan Eva Brauni“ peategelane Johanna pole just üleliia edukas, pigem selline kuidagimoodi hakkama saaja. Tal on üks pealtnäha kasutu oskus – Johanna valdab vana Sütterlini kirja. Seda kirjaviisi kasutas ka Hitleri kallim Eva Braun, kelle päeviku mõned säilinud leheküljed on kollektsionääride hulgas hinnatud kaup. Nii asub Johanna looma uusi „Brauni vastleitud päevikuid“, et leevendada oma majanduslikku kitsikust. ...
T02:03 Sirp H
Autor, kes tõesti hoolib Maarja Pärtna „Ülestõusmise serval“ pärjati Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamisel eelmise aasta parimaks luulekoguks. Kuulunud seda otsust evivasse/kaaluvasse žüriisse, mainin siinkohal, et otsus oli ühehäälne. Mis teeb selle luulekogu siis nii eriliseks ja eristuvaks? Esiteks tõik, et Pärtnat tõesti huvitab, mis maailmas me elame ning mis sest maailmast kord saab, kui samaviisi jätkatakse. ...
T02:03 Sirp H
Hobusepeas tehakse suurt pulli Zody Burke, kes on varasemalt silma paistnud suuremõõtmeliste skulptuuride poolest (grupinäitus „Entroopia kadalipp“ EKA galeriis, 2023 ning „TASE’24“ lõputööde näitus Tallinna Kunstihoones, 2024) tõukub oma töödes tihtipeale mütoloogiast ning oma ameerika identiteedist. Ka tema hiljuti avatud isikunäitus Hobusepea galeriis pole erand, ehkki seekord on kunstnik inspiratsiooni saanud Jorge Luis Borgeselt. Kirjaniku 1947. ...
T02:03 Sirp H
Kunstnike liit hakkab uusi juhte valima Järgmisel Eesti Kunstnike Liidu suurkogul, mis toimub 23. aprillil, valitakse pidulikult välja liidu uus president ja asepresident. Seekord laekus tähtajaks vaid kaks avaldust: üks presidendi kohale ja üks asepresidendi kohale, mis tähendab, et kandideeriski üks tiim. Presidendi kohale kandideerib Maarin Ektermann ning asepresidendi kohale Tüüne-Kristin Vaikla. Mõlemad peavad oluliseks kaasatust, arutelu ning kunstnike huvide eest seismist. Selgus, et olete ainsad kandidaadid. ...

1 67 68 69 70 71 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta