Uudishimu

Find

R06:08 Postimees H
MARTIN EHALA ⟩ Haridusel on krooniline kaasamisprobleem Samad inimesed, kes räägivad individuaalsetest õpiteedest, räägivad järgmisel hetkel kaasamisest, aru andmata, et need kaks on teineteise loogilised vastandid, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
R06:08 Postimees Sport H
Aastaga selgelt arenenud Madis Mihkels unistab Tour de France'il osalemisest Kevadel World Touri tasemel karjääri esimese poodiumikoha noppinud profirattur Madis Mihkels naudib praegu väikest puhkust, kuid sihib juba uusi kõrgusi. Mai viimasel päeva 22. sünnipäeva tähistav Mihkels ihkab startida sel suvel Tour de France'il.
R06:02 Sirp H
Heisake must lipp me riiulil Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas pekitükid taskupõhja said Urmas Vadi näitemäng „Lasteaed“ Rakvere teatri väikeses majas algab õige paljutõotavalt absurditeatrina. Kolm näitlejat kehastuvad arstiks ja õdedeks ning neljas patsiendiks. Neid vaadates meenub Endla „Dip“ (2023), kus Indrek Taalmaa irriteeris doktorina publikut. Nii Vadi kui ka „Dipi“ autor-lavastaja Toomas Saarepera tajuvad järelikult tänapäevast arstiabi külma ja ebainimlikuna. Ideaalmaailm peaks olema vastupidine, meditsiin võiks inspireerida teatritegijaid soojuse ja inimlikkusega. ...
R06:02 Sirp H
Laulja ei tõsta häält Mu üleaedne on haruldaselt kena inimene. Patrioot, kes ei ole säästnud energiat ega raha, et oma valdustes paljudele pidutsemise ja meelelahutuse rõõmu pakkuda nagu parimate päevade Jay Gatsby. Ühesõnaga, rahva teenistuses ja palavalt armastatud, omamoodi sümboliks kujunenud. Mõne aja eest aga selgus, et ta tegevus enam oma maale ära ei mahtuvat ning minult küsimata on ta asunud minu kinnistule oma palee laiendust kavandama. ...
R06:02 Sirp H
Let’s Talk About Age, Baby* ehk Kurjad ätid Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. ...
R06:02 Sirp H
Hirm looduse ees Haridusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, kus sõnastatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Sealt leiab palju tervitatavat. Näiteks öeldakse, et koolis tuleb kujundada keskkond, mis hoiab ja tugevdab õpilase tervist, seal peab olema koht rataste jaoks ning kooli maa-alal peab liiklemine olema korraldatud turvaliselt. ...
R06:02 Sirp H
Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt tõlgituna, uue luulekogu on eestindanud Katrin Väli. ...
R06:02 Sirp H
Mispärast ma seda räägin Romaan nõuab lobisemist. Aleksandr Puškin1 Motos osundatud Puškini arvamusavaldus puudutab tema tähtsaimat teost – värssromaani „Jevgeni Onegin“. Vene kirjanik, kes n-ö puhtalt lehelt lõi mitte ainult uue vene kirjanduse, vaid ka keele, milles saab seda kirjandust kirjutada, eeldas, et romaanižanri ei määratle mitte süžee, mitte tegelased, mitte didaktika ega autori üliväärtuslik läkitus lugejale, vaid jutustamise viis, ehe lobisemine. P. I. ...
R06:02 Sirp H
Liivi keelekorralduse töömailt Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. ...
R06:02 Sirp H
Liivi pärandi äratamine Liivimaal Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. ...
R06:02 Sirp H
Vaateid kaubandussõjale Rahvusvahelises kaubanduses praegu toimuv näib tähendavat senisega võrreldes suurt muutust, mistõttu on kerkinud üles küsimused sellise arengusuuna taustast, paralleelidest ajaloos ning võimalikest tagajärgedest. Kuna seesuguse murranguga kaasnevad kohati dramaatilised sündmused, siis on need innustanud ajakirjandust ja ka poliitika- ja majandusteadlasi esitama tõlgendusi ning tulevikuväljavaateid. Siinkohal teen nendele arvamustele tuginedes mõningase kokkuvõtte. ...
R06:02 Sirp H
Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. ...
R06:02 Sirp H
Äratasuvad kasinusmeetmed Haljastus läheb linnas kõigile korda. Pole kahtlust, et muidu kivises keskkonnas peab olema õiterohkeid aedu, hästi hooldatud muruplatse ja parke. Haljasalade vaoshoidmisega võtab inimene aga linnalooduselt ära võimaluse ökosüsteemina iseseisvalt toimida. Liigne usinus pole voorus. Üleilmset suunda metsikuma linnalooduse eelistamisel ei tohi karta ega taunida. See ei tähenda, et kõik rohealad peavad olema võsased, kolletunud ja porised. Leiduma peab kõike, nii kasitut kui ka lopsakat. ...
R06:02 Sirp H
Mereta merelinn Tallinn Kõnnin mere ääres. Ühel pool kriiskavad kajakad, kümblevad luiged ja vesi sillerdab päikese käes. Pööran pead ja tähelepanu tõmbavad auklikud kruusateed, grafitiga märgistatud varemed ning autorehvid. See on Tallinn. Kauged rannad Tallinnal on mandri rannajoont (edaspidi rannajoon) kokku 46 kilomeetrit. Rannajoon saab läänes alguse Tiskrest veidi enne Tabasalu randa ning lõpeb idas Noa restoraniga ehk seal, kus Ranna tee keerab mere äärest Viimsi poole. ...
R06:02 Sirp H
Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus Tallinna tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kohusetäitja, vanemteadur Alar Kuusik juhib elektroonikavaldkonna akadeemilist lipulaeva, kus peale alusteaduse on teenuste ja toodete turule toomise kaudu alati au sees hoitud ka ühiskonna teenimist. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut tegeleb kognitiiv-, mõõteelektroonika ning sidevaldkonna teadus- ja õppetööga. ...
R06:02 Sirp H
Tehisaru tehismaailmas Maailm on üha tehislikum, ja seda mitte üksnes väliselt, vaid ka selles, kuidas me kogeme, tõlgendame ja loome reaalsust. Virtuaalsed keskkonnad, masinõppe kujundatud infovoog ja algoritmiline suhtlus ei ole enam utoopia, vaid argipäev. Meie endi loodud tehislikus maailmas on oma koht tehisarul. Tehislikkuse teetähised Suhtumine tehisarusse on seotud inimmaailma tuumküsimuse, loodusliku ja tehislikuga. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas katel podisema panna? Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas kunsti keskel ennast kaotada? Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. ...
R06:02 Sirp H
Kuidas saada aru Päikese hämardumisest? Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. ...
R06:02 Sirp H
Vabastav vangistus, ahistav vabadus Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“* oodatud maailma esilinastus Cannes’is. Pole vist vaja hakata taas pajatama tema põgenemise lugu. ...
R06:02 Sirp H
Taavet ja viigipuu Kui võtta üles puu, mis on maasse juured ajanud ja kanda see ühest kohast teise, ei kanna puu enam vilja. Ja kui ka kannab, siis ei ole vili nii hea, kui oli algses paigas. See on loodusseadus. Ma arvan, et kui ma oleksin oma kodumaalt lahkunud, siis oleks minuga sama lugu nagu selle puuga. Abbas Kiarostami Iraani lavastaja Mohammad Rasoulof on Iraani teokraatlikule võimuaparaadile närvidele käinud juba pikemat aega ja oma tegevuse eest välja teeninud ka mitu vanglakaristust. ...
R06:02 Sirp H
Aeg enne eurot ja porgandeid 2000. aastate väikelinn, nätsupakid, Edelaraudtee ja „Jalgpall on parem kui seks“. Punastest tellistest postmodernistlik poehoone, mille asemel on nüüd ehk Coop. Tselluloositehase korsten, mis tossab tänaseni. On aasta 2025, viibin sõbraga kinosaalis. Apollos. „Päris punk tegelikult,“ teen nalja. Et pole Artis või vana hea Sõprus. Saal on tühjapoolne, reklaamid tõmbavad meid käima. „Mäletad, kunagi olid teisipäeviti ETVs väärtfilmid? Või ootasid sarja ühel kindlal kellaajal ja päeval. ...
R06:02 Sirp H
Kliimakriisis surma ei saa Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. ...

1 122 123 124 125 126 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta