Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
R06:03
Sirp
H
Enesemääratlus „eurooplane“
Eesti meedias ja poliitilises kultuuris on seni domineerinud arusaam Euroopa integratsioonist kui liberaalselt meelestatud poliitikute juhitud protsessist. Tallinna tehnikaülikooli õigusinstituudi ja Tallinna ülikooli BMFi teadlaste koostöös 2021–2024 läbi viidud avaliku arvamuse, meediadiskursuse ning poliitilise- ja meediaeliidi uuring „Meediastunud EL. ...
R06:03
Sirp
H
Kummaline vaatepilt: rahvas marssimas loosungite all „Rohkem raha parteidele!“
Pilt sellest, kuidas rahvas entusiastlikult marsib pealkirjas nimetatud kentsaka loosungi all, sobiks võib-olla mõnesse Monty Pythoni filmi. See on üks paradokse, et demokraatiast peetakse lugu, aga demokraatia alustalad – parteid – on kõikjal, mitte ainult Eestis, madala reputatsiooniga. Valitsusel napib raha ülikoolidele ning arstiabile, miks peaksime tahtma niigi vähest maksudest kogutud raha hoopis parteidele kulutada? Jah, kui rahvalt küsida, siis juhtuks arvatavasti nii, nagu juhtus 1993. ...
R06:03
Sirp
H
Muusika kuulub inimestele
26. aprillil leidis esimest korda aset festival „Saxfest“, mille juhatas Vanalinna muusikamajas sisse Vanalinna hariduskolleegiumi, Keila, Saue ja Nõmme muusikakoolide saksofoniõpilaste kontsert (juhendajad Liis Mäevälja ja Jandra Puusepp, Krista Citra Joonas, Eve Neumann ja Valdur Neumann). ...
R06:03
Sirp
H
Džäss sobib hästi raskete teemade kajastamiseks
„Jazzkaar“ kasvas vahepeal tohutult suureks ja žanri tõlgenduski valgus laiali. Kui selle aasta festivali põhiprogrammis mõni esineja jäigi džässist kaugemale, siis enamasti side džässiga ikka säilis. Põnev on jälgida, kuidas ka Eestis sündinud-kasvanud muusikute koosseisud on järjest rahvusvahelisemad ning festivalile hiilivad läbivate teemadena poliitika, argielu ja koduigatsus. ...
R06:03
Sirp
H
Tallinn, mu Tallinn, sa kooride linn!
1972. aastast Tallinnas korraldatav koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline kooride mõõduvõtmise areen. Tänavu osales pingelises konkursis 22 koori kaheksast riigist. Ja kuigi konkursi peavõidu viisid koju britid, tuleb eriti kiita kodumaiste kooride esinemist, sest tulla laulupeoaastal konkursile mitme eri kavaga – see pole üldse lihtne. ...
R06:03
Sirp
H
Väikeses saalis suurt pilti vaatamas
Pean üles tunnistama, et seda lugu kirjutades olen ma objektiivsusest kaugel. Alustan 2016. aasta ERSO hooaja lõppkontserdist, kuhu peibutati publikut maailma hõivatuima naisdirigendi nimega. Selsinatsel õhtul sain kirjeldamatu elamuse oma senise absoluutse mittelemmiku Anton Bruckneri neljandat sümfooniat kuulates. Toonase ettekujutuse järgi pidi mind ootama lohisev teos, kus vaskpillid püüavad üksteist üle trumbata. Otsustasin siiski end kasvatada ja selle vapralt ära kannatada. ...
R06:02
Sirp
H
Ruumipildi insener
Fotograaf Tõnu Tunnel pälvis hiljuti arhitektide liidu teenetemedali. Seni on seda antud publitsistidele, ajakirjanikele, meediaspetsialistidele, sel korral esimest korda fotograafile. Järgnevalt räägib Tõnu Tunnel oma tööst ja kirest lähemalt. Kas medal tuli sulle üllatusena või ootasid seda? Oled pikalt tegutsenud, millalgi pidi tunnustus tulema. Tuli ikka üllatusena, seni olen ikka ainult oma tööd teinud. Ma pole selle eest mingit erilist tänu või medalit oodanud. Töö nagu töö ikka. ...
R06:02
Sirp
H
Looduse lootus
Nüüdsel ajal pole vist võimalik leida linnaloodust käsitlevat teadusartiklit, kus ei viidataks Berliini tehnikaülikooli professori Ingo Kowariku uurimistööle. Kowarik on linnaökoloogia teadusharuna Saksamaal ja mujalgi tõstnud püünele, kus keegi selle vajalikkust kahtluse alla ei sea. Ta on linnaökoloogia Berliini koolkonna üks loojaid, kogu uurimisvaldkond toetub praegu tema teadmistele ja leidudele. ...
R06:02
Sirp
H
Näitusel kummitab
Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kevade esimene näitus „Riimitud ruumid“ on ühtaegu nii kuraatorite peen intellektuaalne mäng ja loominguline kooskõla kui ka omamoodi rivistus – EKKMi kuraatorid ja asjapulgad on reas ning justkui näitavad end ette. Ons see hooaja alustamise rivistus, kunstipubliku aruanderivistus, enese ainulaadi improvisatsioonilise demonstreerimise rivistus, eks näis. Olen ise varem vingunud, et muuseumis on olnud näitusi, mis EKKMi kolme korrust hästi ära ei täida. ...
R06:02
Sirp
H
Dissonantsi poeetika – õnn kutsub esile iseennast
Kunstigaleriid on olemas selleks, et midagi näidata. Kunst on aga olemas selleks, et seda nähtaks, sest vastasel korral poleks tal mingit tähendust. Nähtamatu kunst oleks mõistatus, mille lahendust keegi ei tea, ja sellisest mõistatusest tüdinetakse kiiresti. Mõistatuse muudab lummavaks just ootamatu, naeruväärselt lihtne lahendus. Kui mujale minna ei ole, peab kunst niisiis minema galeriisse, kus teda juba oodatakse, sest ilma kunstita oleks galerii kuidagi lage ja igavavõitu. ...
R06:02
Sirp
H
Veest ja savist tehtud tüdrukud
Alustuseks pakun välja võrdluse kahe lavastuse vahel, mida hiljuti ühe nädala jooksul vaatamas käisin. Nimelt läheb Tiit Ojasoo „Eneseabiõpik“1 aja möödudes tunnetuslikult kehvemaks, Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ aga üha paremaks, kuigi etendusel olles oli olukord vastupidine: esimene tohutult intensiivne ja põnev ning teine veidi tühi ja igav. Üleüldse on see mulle ootamatu olukord, et lausa ootasin arvustuse kirjutamist. ...
R06:02
Sirp
H
Kustutamatu nälja terviseks
On lavastusi, mille etendused ei alga tulede kustumisega ega isegi mitte esimese repliigiga, vaid haaravad vaataja kaasa juba enne, kui jõutakse end mugavalt toolile sättida – seda siis ruumi, lõhna, valguse ja ootamatult argiste žestide mõjul. Mõni lavastus võib alguse saada ka lapsepõlvemälestusest vanavanemate juures – sellesse kategooriasse kuulubki Elo Valneri ja Riste Sofie Kääri „Nälg“. Kes supi kokku keerab? ...
R06:02
Sirp
H
Kui tahame, et kõik jääks endiseks, peab kõik muutuma
Mullu augustis asus Vene teatri dramaturgi ametisse Laur Kaunissaare. Varem on ta töötanud Tallinna Linnateatri, Kanuti gildi saali ja teatri NO99 dramaturgina, samuti olnud teatrifestivali „Talveöö unenägu“ kunstiline juht ning juhtinud etenduskunstide ja interdistsiplinaarseid projekte programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ raames. Aastast 2021 töötas Kaunissaare kultuurministeeriumi teatrinõunikuna. ...
R06:02
Sirp
H
Nihilismi ja messianismi analoogideta segu
Lapsepõlves pähe jäänud salmid püsivad tihtipeale meeles kogu elu. Millalgi kaheksakümnendatel koukisin kodusest pesukapist välja kimbu käsitsi kirjutusmasinal ümberlöödud tekste, muu hulgas järgmised read: „Issand Jumal, julge ikka / armastada Eestimaad, / meil on palju venelasi, / armasta ka neid kui saad, / oma lahke käega sa / tagasi nad juhata, / rõõmustagu nende meel: / Venemaa on alles veel!“. Autoriks on meie rahvusliku väärikuse ja vabaduse elav kehastus Hando Runnel. ...
R06:02
Sirp
H
President enamuse vastu
Moskva patriarhile alluvad õigeusklikud Eestis võisid hetkeks hõisata, kui president Alar Karis pärast kaht nädalat süvamõtisklusi otsustas riigikogus 60 poolthäälega vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätta. ...
R06:02
Sirp
H
Erik Ruus 23. IV 1962 – 22. IV 2025
22. aprillil lahkus kaduvikku Rakvere teatri ja Pärnu Endla näitleja Erik Ruus. Elvas sündinud, lõpetas ta 1982. aastal Viljandi kultuurikooli. Töötas aastatel 1985–1995 ja 1996–2009 Rakvere teatris ning 1995–1996 Pärnu Endlas. Alates 2009. aastast vabakutseline näitleja. Erik Ruus oli samuti hinnatud filminäitlejana: „Vaatleja“ (1988), „Ainus pühapäev“ (1991), „Tulivesi“ (1994, kõik Tallinnfilm), „Päeva lõpus“ (2009, LineFilm), „Kutsar koputab kolm korda“ (2010, Exitfilm). ...
R06:02
Sirp
H
Ära mine vagusalt sinna lahkele riiulile seisma
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. ...
R06:02
Sirp
H
Juhan Liivi müüdi murenemine
Läinud aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist – see on tähis, mis andis taas põhjust küsida, kes oli Juhan Liiv tegelikkuses ja missuguse koha ta meie kultuuriloos on hõivanud. Sellele küsimusele vastamiseks on Liivi muuseum välja andnud kogumiku „Vulise ojakene rohkem“, kuhu Tanar Kirs on koondanud Juhan Liivi publitsistlikke ja esseistlikke kirjutisi. Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal. ...
R06:02
Sirp
H
Juhan Liivi saabaste lugu
Panen kirja oma ema meenutused Juhan Liivist. „Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina olen Juhan Liiv.“ Lasksin ta sisse. Teadsin, et Juhan ja minu isa on tädipojad, nende emad olid õed. Mõlema mehe sünniaasta on 1864. Juhan jäi meile elama. Ta oli kange suitsumees, pahvis peaaegu vahetpidamata. Ise ütles, et tubakas on isa, poeg ja püha vaim. ...
R06:02
Sirp
H
Juhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024). ...
R06:02
Sirp
H
Et miski ei saaks meid lämmatada
Head kohalviibijad, suur au on siin täna olla ja võtta vastu esimene naiskirjanduse auhind. See auhind on eesti kirjanduses oluline verstapost: naiste ja nende loomingu eksplitsiitne tähistamine, esile tõstmine, tunnustamine. Aitäh naiskirjanduse seltsile, aitäh žüriile, aitäh lahkele toetajale. Väikese tüdrukuna ei julgenud ma unistada kirjanikuks saamisest. Kasvasin üles kodus, kus sektsioonkapid olid küll raamatuid täis, nagu tol ajal kombeks, aga keegi ei lugenud neid. ...
R06:02
Sirp
H
Tants tuttava ja tundmata kuradiga
Pole suur liialdus öelda, et „Patuste“ tulemus kinokassas seab kaalule märksa enama kui üheainsa filmi saatuse. Kui vanamoeliste linalugude kohta on kujunenud klišeeks väide, et „selliseid filme enam ei tehta“, siis selliseid filme nagu „Patused“ enam ei tehtagi. Sajale miljonile dollarile lähenevad eelarved on juba haruldus kõige puhul, mis pole järg, eellugu ega põhine tuntud mänguasjabrändil, videomängul või koomiksil. ...
R05:59
Postimees
H
Koolisööklates saab taas nautida Eesti staaride lemmiktoite
Eesti suurim koolitoitlustaja Daily pakub 5.-9. mail kõigis oma koolisööklates üle Eesti tuntud eestlaste lemmikretseptide järgi valmistatud lõunaid.
R05:59
Õhtuleht
H
RAAMATUAASTA | Kirjanik Siiri Laidla: teeks nii, et igaüks peab ostma ühe raamatu ühe euro eest
Meil on tavaks saanud aastatele mingi erisuund anda, olgu see siis loodus- või lastekaitseaasta, Euroopa pealinna aasta või midagi muud. Ikka selleks, et vastavale teemale rohkem tähelepanu pöörata. Tänavu elame raamatuaastas, tähistamaks eestikeelse raamatu ilmumise viiesaja aasta juubelit. Pikk iga tõesti, lausa aukartustäratavalt pikk. Huvitav, kui paljud meist seda päriselt pühitsevad?
1
45
46
47
48
49
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android