Uudishimu

Find

T02:24 Postimees H
Tajani sõnul sõltub rahu Ukrainas Venemaast ja Kremli valitsejast Täna on kogu vastutus sõja lõpetamise eest Ukrainas Venemaa ja Kremli valitseja Vladimir Putini kätes, avaldas esmaspäeval arvamust Itaalia välisminister Antonio Tajani , kelle sõnu vahendasid uudisteagentuurid ANSA ja UNIAN.
T02:06 GSM Arena H
Samsung Galaxy S25 Edge is now official with 5.8mm profile, 3,900 mAh battery Following months of teasers, leaks, and rumors, Samsung's Galaxy S25 Edge is finally fully official as the Korean company's preemptive strike against the iPhone 17 Air that's supposedly coming this fall.As you may have expected, it's all about the thinness - 5.8mm, in fact. The phone weighs just 163g, and in order to reach those numbers the obvious sacrifice was in the battery compartment, where a 3,900 mAh cell will have to make do. ...
T02:02 Sirp H
„Camera Erotica“ ehk kuidas rääkida seksist „Camera Erotica“ alustas erootiliste filmide linastussarjana eelmisel aastal Paavli Kultuurivabrikus. Nüüd on liigutud Von Krahli teatrisse ja Eesti filmimaastikule on sellega tekkinud üks uutmoodi unikaalne üritus. Kuraatorite ja korraldajate Fidelia Regina Randmäe ja Silvia Lorenziga tegin juttu „Camera Erotica“ tagamaast ja tegutsemispõhimõtteist. Millest mõte hakata tegema sellist ürituste sarja? Miks just teie ja miks just erootika? Silvia Lorenzi:Mõte sündis mitmel põhjusel. ...
T02:02 Sirp H
20 aastat Tallinna ülikooli loomisest 18. märtsil 2025 tähistasime 20 aasta möödumist Tallinna ülikooli loomisest. Toimus aastapäevakonverents,1 oli aktus, pidu ning maja täis kohtumisi tänaste ja endiste kolleegide ja vilistlastega nagu sünnipäevadele tavaks. Aga kuna tegemist oli väikese juubeliga, siis pani see päev mind taas mõtlema 2005. aastal tehtud riigikogu otsusele, millega Tallinna ülikool loodi, ning sellele, millised on olnud selle otsuse tulemused. Kuidas meil on selle sammuga läinud? Milliseid vilju see on kandnud? ...
T02:02 Sirp H
Enesemääratlus „eurooplane“ Eesti meedias ja poliitilises kultuuris on seni domineerinud arusaam Euroopa integratsioonist kui liberaalselt meelestatud poliitikute juhitud protsessist. Tallinna tehnikaülikooli õigusinstituudi ja Tallinna ülikooli BMFi teadlaste koostöös 2021–2024 läbi viidud avaliku arvamuse, meediadiskursuse ning poliitilise- ja meediaeliidi uuring „Meediastunud EL. ...
T02:02 Sirp H
Muusika kuulub inimestele 26. aprillil leidis esimest korda aset festival „Saxfest“, mille juhatas Vanalinna muusikamajas sisse Vanalinna hariduskolleegiumi, Keila, Saue ja Nõmme muusikakoolide saksofoniõpilaste kontsert (juhendajad Liis Mäevälja ja Jandra Puusepp, Krista Citra Joonas, Eve Neumann ja Valdur Neumann). ...
T02:02 Sirp H
Džäss sobib hästi raskete teemade kajastamiseks „Jazzkaar“ kasvas vahepeal tohutult suureks ja žanri tõlgenduski valgus laiali. Kui selle aasta festivali põhiprogrammis mõni esineja jäigi džässist kaugemale, siis enamasti side džässiga ikka säilis. Põnev on jälgida, kuidas ka Eestis sündinud-kasvanud muusikute koosseisud on järjest rahvusvahelisemad ning festivalile hiilivad läbivate teemadena poliitika, argielu ja koduigatsus. ...
T02:02 Sirp H
Tallinn, mu Tallinn, sa kooride linn! 1972. aastast Tallinnas korraldatav koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline kooride mõõduvõtmise areen. Tänavu osales pingelises konkursis 22 koori kaheksast riigist. Ja kuigi konkursi peavõidu viisid koju britid, tuleb eriti kiita kodumaiste kooride esinemist, sest tulla laulupeoaastal konkursile mitme eri kavaga – see pole üldse lihtne. ...
T02:02 Sirp H
Väikeses saalis suurt pilti vaatamas Pean üles tunnistama, et seda lugu kirjutades olen ma objektiivsusest kaugel. Alustan 2016. aasta ERSO hooaja lõppkontserdist, kuhu peibutati publikut maailma hõivatuima naisdirigendi nimega. Selsinatsel õhtul sain kirjeldamatu elamuse oma senise absoluutse mittelemmiku Anton Bruckneri neljandat sümfooniat kuulates. Toonase ettekujutuse järgi pidi mind ootama lohisev teos, kus vaskpillid püüavad üksteist üle trumbata. Otsustasin siiski end kasvatada ja selle vapralt ära kannatada. ...
T02:02 Sirp H
Ruumipildi insener Fotograaf Tõnu Tunnel pälvis hiljuti arhitektide liidu teenetemedali. Seni on seda antud publitsistidele, ajakirjanikele, meediaspetsialistidele, sel korral esimest korda fotograafile. Järgnevalt räägib Tõnu Tunnel oma tööst ja kirest lähemalt. Kas medal tuli sulle üllatusena või ootasid seda? Oled pikalt tegutsenud, millalgi pidi tunnustus tulema. Tuli ikka üllatusena, seni olen ikka ainult oma tööd teinud. Ma pole selle eest mingit erilist tänu või medalit oodanud. Töö nagu töö ikka. ...
T02:02 Sirp H
Looduse lootus Nüüdsel ajal pole vist võimalik leida linnaloodust käsitlevat teadusartiklit, kus ei viidataks Berliini tehnikaülikooli professori Ingo Kowariku uurimistööle. Kowarik on linnaökoloogia teadusharuna Saksamaal ja mujalgi tõstnud püünele, kus keegi selle vajalikkust kahtluse alla ei sea. Ta on linnaökoloogia Berliini koolkonna üks loojaid, kogu uurimisvaldkond toetub praegu tema teadmistele ja leidudele. ...
T02:02 Sirp H
Näitusel kummitab Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kevade esimene näitus „Riimitud ruumid“ on ühtaegu nii kuraatorite peen intellektuaalne mäng ja loominguline kooskõla kui ka omamoodi rivistus – EKKMi kuraatorid ja asjapulgad on reas ning justkui näitavad end ette. Ons see hooaja alustamise rivistus, kunstipubliku aruanderivistus, enese ainulaadi improvisatsioonilise demonstreerimise rivistus, eks näis. Olen ise varem vingunud, et muuseumis on olnud näitusi, mis EKKMi kolme korrust hästi ära ei täida. ...
T02:02 Sirp H
Dissonantsi poeetika – õnn kutsub esile iseennast Kunstigaleriid on olemas selleks, et midagi näidata. Kunst on aga olemas selleks, et seda nähtaks, sest vastasel korral poleks tal mingit tähendust. Nähtamatu kunst oleks mõistatus, mille lahendust keegi ei tea, ja sellisest mõistatusest tüdinetakse kiiresti. Mõistatuse muudab lummavaks just ootamatu, naeruväärselt lihtne lahendus. Kui mujale minna ei ole, peab kunst niisiis minema galeriisse, kus teda juba oodatakse, sest ilma kunstita oleks galerii kuidagi lage ja igavavõitu. ...
T02:02 Sirp H
Veest ja savist tehtud tüdrukud Alustuseks pakun välja võrdluse kahe lavastuse vahel, mida hiljuti ühe nädala jooksul vaatamas käisin. Nimelt läheb Tiit Ojasoo „Eneseabiõpik“1 aja möödudes tunnetuslikult kehvemaks, Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ aga üha paremaks, kuigi etendusel olles oli olukord vastupidine: esimene tohutult intensiivne ja põnev ning teine veidi tühi ja igav. Üleüldse on see mulle ootamatu olukord, et lausa ootasin arvustuse kirjutamist. ...
T02:02 Sirp H
Kustutamatu nälja terviseks On lavastusi, mille etendused ei alga tulede kustumisega ega isegi mitte esimese repliigiga, vaid haaravad vaataja kaasa juba enne, kui jõutakse end mugavalt toolile sättida – seda siis ruumi, lõhna, valguse ja ootamatult argiste žestide mõjul. Mõni lavastus võib alguse saada ka lapsepõlvemälestusest vanavanemate juures – sellesse kategooriasse kuulubki Elo Valneri ja Riste Sofie Kääri „Nälg“. Kes supi kokku keerab? ...
T02:02 Sirp H
Kui tahame, et kõik jääks endiseks, peab kõik muutuma Mullu augustis asus Vene teatri dramaturgi ametisse Laur Kaunissaare. Varem on ta töötanud Tallinna Linnateatri, Kanuti gildi saali ja teatri NO99 dramaturgina, samuti olnud teatrifestivali „Talveöö unenägu“ kunstiline juht ning juhtinud etenduskunstide ja interdistsiplinaarseid projekte programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ raames. Aastast 2021 töötas Kaunissaare kultuurministeeriumi teatrinõunikuna. ...
T02:02 Sirp H
Nihilismi ja messianismi analoogideta segu Lapsepõlves pähe jäänud salmid püsivad tihtipeale meeles kogu elu. Millalgi kaheksakümnendatel koukisin kodusest pesukapist välja kimbu käsitsi kirjutusmasinal ümberlöödud tekste, muu hulgas järgmised read: „Issand Jumal, julge ikka / armastada Eestimaad, / meil on palju venelasi, / armasta ka neid kui saad, / oma lahke käega sa / tagasi nad juhata, / rõõmustagu nende meel: / Venemaa on alles veel!“. Autoriks on meie rahvusliku väärikuse ja vabaduse elav kehastus Hando Runnel. ...
T02:02 Sirp H
President enamuse vastu Moskva patriarhile alluvad õigeusklikud Eestis võisid hetkeks hõisata, kui president Alar Karis pärast kaht nädalat süvamõtisklusi otsustas riigikogus 60 poolthäälega vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätta. ...
T02:02 Sirp H
Ära mine vagusalt sinna lahkele riiulile seisma Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. ...
T02:02 Sirp H
Juhan Liivi müüdi murenemine Läinud aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist – see on tähis, mis andis taas põhjust küsida, kes oli Juhan Liiv tegelikkuses ja missuguse koha ta meie kultuuriloos on hõivanud. Sellele küsimusele vastamiseks on Liivi muuseum välja andnud kogumiku „Vulise ojakene rohkem“, kuhu Tanar Kirs on koondanud Juhan Liivi publitsistlikke ja esseistlikke kirjutisi. Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal. ...
T02:02 Sirp H
Juhan Liivi saabaste lugu Panen kirja oma ema meenutused Juhan Liivist. „Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina olen Juhan Liiv.“ Lasksin ta sisse. Teadsin, et Juhan ja minu isa on tädipojad, nende emad olid õed. Mõlema mehe sünniaasta on 1864. Juhan jäi meile elama. Ta oli kange suitsumees, pahvis peaaegu vahetpidamata. Ise ütles, et tubakas on isa, poeg ja püha vaim. ...
T02:02 Sirp H
Juhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets 30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024). ...
T02:02 Sirp H
Et miski ei saaks meid lämmatada Head kohalviibijad, suur au on siin täna olla ja võtta vastu esimene naiskirjanduse auhind. See auhind on eesti kirjanduses oluline verstapost: naiste ja nende loomingu eksplitsiitne tähistamine, esile tõstmine, tunnustamine. Aitäh naiskirjanduse seltsile, aitäh žüriile, aitäh lahkele toetajale. Väikese tüdrukuna ei julgenud ma unistada kirjanikuks saamisest. Kasvasin üles kodus, kus sektsioonkapid olid küll raamatuid täis, nagu tol ajal kombeks, aga keegi ei lugenud neid. ...
T02:02 Sirp H
Tants tuttava ja tundmata kuradiga Pole suur liialdus öelda, et „Patuste“ tulemus kinokassas seab kaalule märksa enama kui üheainsa filmi saatuse. Kui vanamoeliste linalugude kohta on kujunenud klišeeks väide, et „selliseid filme enam ei tehta“, siis selliseid filme nagu „Patused“ enam ei tehtagi. Sajale miljonile dollarile lähenevad eelarved on juba haruldus kõige puhul, mis pole järg, eellugu ega põhine tuntud mänguasjabrändil, videomängul või koomiksil. ...

1 32 33 34 35 36 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.