Uudishimu

Find

T02:04 Sirp H
Lectio divina Eesti raamat 500 – selle suursündmuse alguseks on hereesia: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, et [neid] ei saaks viia laevale, et [nad] ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast.“1 Kohe meenub Lindgreni Lõvisüdamete mässukants Kuldkikka kõrts. ...
T02:04 Sirp H
Lilian Vellerand-Tamm 25. XI 1932–18. V 2025 Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu. Lilian Vellerand lõpetas 1951. ...
T02:04 Sirp H
In memoriam Kristin Kuutma Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve, ning Viimsi poolsaare rannakülades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. Lõpetanud Tallinna 7. ...
T02:04 Sirp H
Kiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus Andrus Kivirähk armastab teatrit. Ta tuletab peaaegu igas oma teatritekstis ja lavastuses meelde mõnda ammu igavikku lahkunud näitlejat. Kivirähk ei hooli sellest, et suur osa publikust pole paljudest neist kuulnudki, sest talle on tähtsam mäletada. Nii ka Eesti Draamateatri pööningusaalis mängitavas „Kõrvaltegelastes“, kus peategelane armub omaaegsesse kuulsasse näitlejasse Alfred Sällikusse. ...
T02:04 Sirp H
Kurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni Seni selge riikliku visioonita tantsuvaldkonnalt on kultuuriministeeriumi tegevustoetuste 27% kärpega võetud veel rohkem võimalusi. Kui mingit valdkonda krooniliselt alarahastatakse, jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana. Arusaamatu on tantsu väljajätmine riiklikest terviseedendusprogrammidest, sh liikumisharrastuse kontseptsioonist, kuigi tantsuga tegeleb ligi 25000 noort. ...
T02:04 Sirp H
Tagasitulek Kierkegaardi juurde Kui toredate nooremate kolleegidega jutuks tuli, et plaanin kirjutada Vaino Vahingu „Suvekoolist“, mindi mossi ja küsiti: kas ma ikka veel arvan, et Vahing on tipp-topp? Olin laksaki vastamisi Claire Dedereri „Koletistes“ õhku visatud küsimusega: kuidas suhestuda kunstiga pärast loojat puudutavate häirivate asjaolude teatavakssaamist?1 Tõsi, Vahingu puhul polnudki mingit ilmsikstulemist, ennastpaljastavalt perevägivallast kirjutades noppis ta hoopis auhindu. Elu ja loomingu lahutamatus. ...
T02:04 Sirp H
Filmiheliloojaks loodud 26. mail korraldab Tier Music meistriklassi, mida veavad eest kaks muusika- ja filmitööstuse maailmatasemel telgitagust tegijat: muusikanõustaja Thomas Golubić ja filmihelilooja Blake Neely, kes nõustus meistriklassist ja oma tegemistest Sirbile ka pikemalt rääkima. Kas on õige, et õpetad filmimuusikat? Jah, mitte täiskohaga, aga umbes samamoodi nagu siin: paar päeva eri kohtades. ...
T02:04 Sirp H
Genova preester maalib maailma „Oli palju Genova maalijaid, kelle töid kopeeriti mingi erilise ande tõttu, mida nad teistega võrreldes ja neid ületades omasid. Aga polnud kedagi, kes oleks tõusnud Bernardo Strozzi kõrguseni teoste elavuse, värvijõu ja chiaroscuro valdamise poolest,“ kirjutab Raffaele Soprani 1674. aastal välja antud Genova kuulsate maalijate, skulptorite ja arhitektide elulugude raamatu Strozzi peatükis. ...
T02:04 Sirp H
Peente kihtide looja, helivärviga tähenduste joonistaja Kui helilooja, kelle senine loomingu võlu on peitunud peentes akustilistes tekstuurides ja õrnalt sillerdavates kõrgustes, astub suurvormi maailma, tekib küsimus: kas tema intiimsus säilib või hajub lava ulatuse tõttu? Liisa Hõbepappel näitab kammerooperiga „Põrmuline“, et nende kahe vahel ei pea valima. Heli õrnus ja vormiline avarus võivad teineteist hoopis täiendada. „Põrmuline“ sündis pika protsessi käigus ühise kuulamise ja katsetamisena helilooja ja ansambel U: muusikute tihedas koostöös. ...
T02:04 Sirp H
Motivatsioon muusikaõppes 1997. aastal kirjutas üks maailma juhtivaid eriteadmiste uurijaid K. Anders Ericsson: „Kuigi teadmised, kuidas saada meistriks, kasvavad aastakümneid kestnud pingelise igapäevase harjutamise tulemusena märgatavalt, on jäänud arenguks vajalikke igapäevaseid pingutusi toetavad motivatsioonifaktorid suuresti saladuseks.“1 Paaril viimasel aastakümnel muusikaõppes tehtud ulatuslikud motivatsiooniuuringud on viinud selle saladuse paljastamisele siiski palju lähemale. ...
T02:04 Sirp H
Armastuse elevuse otsas Kontserdiga tähistati armastatud helilooja, pianisti, pedagoogi ja teatri muusikajuhi Olav Ehala suvel täituvat 75. eluaastat. Ühtlasi oli kontsert osa Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäeva tähistamisest. Lihtne on nõustuda väitega, et Ehala looming on eestlaste DNA osa: kuigi vanameister on tuntud kaasahaaravate, lustlike ja tarmukate lastelaulude loojana, on ta end kirjutanud ka filmi- ja teatrilukku. ...
T02:04 Sirp H
Hooaeg lõppes kellahelinal ERSO 98. hooaja lõppkontsert 16. V Estonia kontserdisaalis. Emma Bell (sopran), Olena Bražnõk (sopran), Mati Turi (tenor), Egils Siliņš (bassbariton), Vladimir Belov (kirikukellad), segakoor Latvija (koormeister Marika Austruma), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister Triin Ruubel, dirigent Olari Elts. Kavas Thomas Adèsi, Sergei Rahmaninovi, Arvo Pärdi ja Lepo Sumera muusika. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester lõpetas möödunud reedel 98. ...
T02:04 Sirp H
Tabatud ja tabamata ime Pärnu Linnaorkester pani punkti XXXI hooajale lõppkontserdiga peadirigent Henri Christofer Aaviku juhatusel. Tegemist oli väikestviisi „pereüritusega“, sest ettekandele tulnud Jean Sibeliuse viiulikontserdis d-moll soleeris dirigendi vend Hans Christian Aavik. Kõigile klassikalise muusika sõpradele ülituntud teost raamis kontserdil nii otse kui ka kaude Eduard Tubin. ...
T02:04 Sirp H
Kes soiub sosinal, kes karjub kõrist, kes otsib arukaid mõttekaaslasi Hundile pole ilmaski soodne jääda üksikuks: karjas ollakse toetatud ja ründejõulisemad. Ka libahunte sallivad hundid hästi, võtavad neid endi sekka. Inimestel on aga nii huntide kui ka libahuntide sallimisega raskusi olnud – neid on manatud, jahitud, põletatud. Jürgen Rooste veri oli metsik juba ta loometee alguses, „Sonettide“ ilmudes (1999). Võib-olla oli Rooste veri metsik juba varem, enne kui luule kaante vahele sai. ...
T02:04 Sirp H
Luulesalv K ...
T02:04 Sirp H
Kas mitteolemise vastu aitab püsiv ärkvelolek? Slata Roschal jutustab omaeluloolise taustaga teoses „153 mitteolemise viisi“ Peterburis sündinud ja 1990. aastatel lapsena koos Jehoova tunnistajatest vanematega Saksamaale emigreerunud kirjaniku loo. Raamat koosneb, nii nagu pealkiri vihjab, 153 lühiloost või fragmendist. Ilukirjanduslike lõikude vahel esineb ka väljavõtteid Jehoova tunnistajate ajakirjadest, interneti tutvumissaitidelt ja kuulutuseportaalidest. ...
T02:04 Sirp H
Minimalist, fantast või mõlemat? Kris Moori raamat „Kus ma olen“ paneb esiotsa arvama, et Moor on kunagisest ulmest („Unenägude jumal“) ja fantaasiakirjandusest („Homefucking is Killing Prostitution“) tüdinenud. Ta on hakanud harrastama hoopis realistlikku minimalismi nagu Juhani Aho („Raudtee“) või mõni teine 150 aasta tagune Põhjamaade realist-naturalist-impressionist. Kirjutab laastukesi eluolust tänavalt-turult. ...
T02:04 Sirp H
Lõhkikistud Hvostov Kui eesti kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov ei oleks ühe oma raamatu ilmumise järel ühes ajalehes deklareerinud – mitte poetanud, vihjanud või möödaminnes maininud –, et ta on ideoloog, siis oleks jäänud sündimata üks eesti kirjanike teravamaid ja kirglikumaid vastasseise sellel aastatuhandel. Aga ta ütles selle välja, ja siis juhtus järgmine: eesti kirjanik Ülo Mattheus arvas Hvostovi omade, s. ...
T02:04 Sirp H
Võõrliigid USA tagahoovis Kui USA president James Monroe 1823. aastal kuulutas, et Ameerika manner ei ole enam eurooplastele koloniseerimiseks avatud, ei kujutanud just paljud ette, et need sõnad võiksid avada ukse kestvale Ameerika võimumängude ajastule. Ometi pani Monroe aluse mõttele Ladina-Ameerikast kui USA huvisfäärist – nn tagaõuest. ...
T02:04 Sirp H
Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas Donald Trump on öelnud, et ta sooviks olla Rooma paavst, ja lasknud tehisarul end ka paavstina kujutada, sellega Vatikani ilmselt põhjalikult solvates. Kuid võib-olla on see aja märk, et esimest korda valiti paavstiks just Ameerika kodanik Robert Francis Prevost, kes võttis endale nimeks Leo XIV. ...
T02:04 Sirp H
Heili Volberg – sada aastat arhitektina Elada saja-aastaseks on muidugi erakordne ning kui juubilar on elukutselt arhitekt, siis on ta kas jälginud või olnud ise loojana osaline enamikus sajandi jooksul toimunud ehituskunstipööretes. Tema silme all on üles ehitatud linnu, mitu korda vahetunud poliitiline kord ja koos sellega arusaamad, kellele ja kuidas tuleb ehitada. 4. mail Tallinna Kirjanike Maja saalis 100. ...
T02:04 Sirp H
Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale avatud, provokatiivne ning väljanägemiselt ka ise omamoodi kunstiteos. Samal ajal ei olnud see väljakutsuv olek mingilgi viisil anekdootlik, vaid Grünberg jagas avalikkusega oma nakatavat rõõmu, särtsu ja tuld. ...
T02:04 Sirp H
Kodu ei alga uksepiidast Veneetsia XIX arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva on Itaaliast tagasi, jagavad Sirbi lugejatega oma muljeid ning räägivad hoonete renoveerimise kitsaskohtadest. Biennaal ja Eesti paviljon on nüüdseks juba mõnda aega avatud olnud. Mis muljetega te Veneetsiast lahkusite? Keiti Lige: Viimased päevad olid väga intensiivsed. ...
T02:04 Sirp H
Juba hakkaski veidi soojem 10. mail avati järjekordne Veneetsia biennaal, sel aastal on järg taas arhitektuuri käes. Tänavuse biennaali peakuraator on arhitekt ja teoreetik Carlo Ratti ning pealkirjaks „Intelligentsus. Loomulikkus. Kunstlik. Ühine“ ehk „Intelligens. Natural. Artificial. Collective“1. Käsitletakse arhitektuurivalla ideid ja projekte, mis võiksid kliimakriisile leevendust pakkuda. ...

1 47 48 49 50 51 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta