Uudishimu

Find

6:03 Sirp H
Jürgen Alliksaar 20. I 1961 – 9. V 2025 9. mai kõledal varahommikul suikus pärast pikka rasket haigust viimsele unele meie hea kolleeg Jürgen Alliksaar. Jürgen sündis 20. jaanuaril 1961. aastal Tartus luuletaja Artur Alliksaare ja filoloogi Linda Alliksaare peres. Aastatel 1968–1979 õppis ta Tartu II keskkoolis, 1984. aastal lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal ja töötas pärast lõpetamist kolm aastat Kuldres emakeele ja kirjanduse õpetajana. ...
6:03 Sirp H
Maile Grünberg 24. II 1942 – 16. V 2025 Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg. Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. ...
6:03 Sirp H
Mõnikord on just väikesed vead need kõige huvitavamad asjad Islandi kaasaegse kunsti superstaar Ragnar Kjartansson on mõnusalt kummaline kuju: suheldes on ta väga vahetu, karismaatiline, mänglev ja eneseirooniline, aga midagi on tema jutus ka põiklevat, vastuokslikku. Tema uue näituse kuraator Anders Härm on islandi kunstnikku iseloomustanud kui feministlikku kantrimeest. Oma teostes võtab Kjartansson vaatluse alla helid ja muusika, korduvuse, mehelikkuse absurdsuse, ilu ja melanhoolia. ...
6:03 Sirp H
RNA on otsetee täppismeditsiini lahendusteni Sugugi mitte kauges minevikus räsis inimkonda koroonaviirus ja puutusime kõik esimest korda kokku mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti kompetents on koondunud Tartu ülikooli meditsiini valdkonna RNA bioloogia uurimisgruppi, mida juhib 2020. aastal inaugureeritud molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Professor Rebane juhib praegu ka igati tegusat erialaorganisatsiooni, Eesti Inimesegeneetika Ühingut, olles selle president. Ana Rebane: „Pean ennast rohkem teatepulga hoidjaks. ...
6:03 Sirp H
Viktor Sinjukajev 9. IX 1941 – 23. V 2025 Lahkunud on maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja, Eesti Kunstnike Liidu liige Viktor Sinjukajev. Viktor Sinjukajev sündis 9. septembril 1941. aastal Põhja-Osseetias. Aastatel 1959–1966 omandas Sinjukajev hariduse Leningradi Serovi-nimelises kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1967–1988 töötas ta Tallinna filmilaenutuskontoris. Viktor Sinjukajev astus Eesti Kunstnike Liitu 1975. aastal. ...
6:03 Sirp H
„Homme sõda kui on …“ Ei, ma ei soovi anda hoogu juurde sõjahüsteeriale, mida mõned ametkonnad ja inimesed omakasupüüdlikult lõkkele puhuvad. Samuti arvan, et homme ei käi meil sõda ja ka ülehomme mitte. Aga nii arvasid 2022. aasta 23. veebruaril ka ukrainlased, nende president ja paljude riikide luureorganisatsioonid. Nad ei näinud ette, et Putin kavandab totaalse valeinfo alusel oma kolmepäevase „sõjalise erioperatsiooni“. ...
6:03 Sirp H
Kui magus on liiga magus, tuleb soolast peale võtta. Ja kirjutada Oleme sõpradega viimasel ajal rääkinud romaanižanrist. Polegi kindel, mida see tänapäeval tähendab. Ja kas on üldse kohane romaanist rääkida. On maid ja on kirjandust, kus autori loodud maailmas tegutsevad hästi välja voolitud tegelased, esimeses või kolmandas isikus jutustuses on dialoogi, pinget, pinge lahtumist ja enamasti üpris ootuspärane lõpp. ...
6:03 Sirp H
Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus ehk Mis on hoolivuse hind? Hannah Arendt on rõhutanud, et poliitiline mõtlemine on kogemuspõhine – aristotellikuks poliitiliseks loomaks kasvatakse. NO99 teatri suurejooneline eksperiment Ühtse Eesti partei loomisest ehk „populismi labor“, nagu Meelis Oidsalu on seda kutsunud, oli mõeldud sisendina eestlase kui poliitilise looma arengusse. Kuid nagu nendib eksperimendist tehtud dokumentaalfilmis „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ Tarmo Jüristo, jättis NO99 rehkendamata tehte teise poole. ...
6:03 Postimees H
NHLi rekordimees kiirustas Moskvasse, et tõestada oma truudust režiimile Venemaa hokimängija Aleksandr Ovetškin kirjutas end aprillis NHLi rekordiraamatusse, kui temast sai läbi aegade resultatiivseim mängija. Nüüd, mil maailma tugevaima hokiliiga hooaeg sai tema ja Washington Capitalsi jaoks läbi, kiirustas ta Venemaale ja külastas sealset parlamenti.
6:03 Postimees H
VIDEOINTERVJUU ⟩ Anne Veski vihjas, kaua tema legendaarse soengu tegemiseks aega läheb «Kui inimene teeb seda mida ta tahab, kui talle see meeldib, siis tal on alati sära silmas ja ta on seksikas,» leiab legendaarne muusik Anne Veski.
6:03 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Maadleja Heiki Nabi
6:03 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: kas valuga peaks puhkama või treenima? Vastus: kui kuhugi lööb valu – olgu selleks selg, põlv või õlg – on sageli esimene instinkt anda valutavale kohale puhkust, vältides aktiivset liikumist ning treeningut. Siiski, vastupidiselt levinud arvamusele näitavad teadusuuringud, et jõutreening on üks kõige tõhusamatest vahenditest kroonilise valu leevendamiseks.
6:00 Sirp H
Vaikiv lehekülg aegade (laulu)raamatus? Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. ...
6:00 Sirp H
Mäng jätkub Möödunud aasta aprillis lähenes kümnele Tartuga seotud eesti kirjanikule kummaline kuju. See oli Loomingu toimetaja, kes tegi ettepaneku kirjutada uus versioon Friedebert Tuglase novellile „Poeet ja idioot“. Põhjust niisuguseks projektiks andis saja aasta möödumine teose esmailmumisest ning selle märgiline koht eesti kultuuriloos. ...
6:00 Sirp H
„Kõik on sümbol ja viivitus …“ „Kindlasti on siin aastakümnete jooksul välja kujunenud juba oma nn Pessoa Sõprade Selts,“ alustab Tõnu Õnnepalu oma järjekordset, vahest senistest ühte muhedamat kaassõna värskele Fernando Pessoa kogumikule. Selle väitega peab nõustuma. Too salaselts on olemas. Mõned aastad tagasi Leenu Nigu tõlgitud „Rahutuse raamatu“1 ilmudes oli näha vandeseltslaslikke silmapilgutusi, rõõmuhõiskeid – veel Pessoat emakeeles, lõpuks ometi! Sama on kordunud ka uue lühiproosavaliku puhul. ...
6:00 Sirp H
Tahaks üht teist mängu mängida Riste Sofie Käär on Hiiumaalt pärit kirjanik, muusik ja kriitik. Ta on õppinud teoloogiat ja graafilist disaini. Kääri loomingut on ilmunud väljaannetes Värske Rõhk, Müürileht, Vikerkaar, Looming, Edasi jm. Ta on avaldanud luulekogud „Elektrikujulised asjad“ (2022) ja „post post traat traat elekter!“ (2023) ning kasseti-plaadi „Supipäev“ (2023). Riste Sofie Käär lööb kaasa ansamblis Avemaria ning on tegev ka teatri vallas: sel kevadel tuli Von Krahli teatris lavale tema ja Elo Valneri „Nälg“. ...
6:00 Sirp H
Luulesalv * ...
6:00 Sirp H
Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid. ...
6:00 Sirp H
Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator Mõeldes innovatsioonile, tulevad sageli esimese asjana silme ette laborikitlites teadlased, moodsad tehnoloogiaettevõtted, tänavatel liikuvad isejuhitavad autod või pakirobotid. Innovatsioonist rääkides keskendutakse sageli sellele, mis see on: uued tehnoloogiad, tooted ja teaduslikud läbimurded. Kuid liiga tihti unustatakse, kuidas ja miks – kuidas uued ja murrangulised ideed tekivad ning miks need õnnestuvad või ebaõnnestuvad. ...
6:00 Sirp H
Pihutäiest materjalist peatäis mõtteid Näituse „Piirideta aineväljadel“ saatetekst lubab hübriidset ja transainelist – nagu nüüd ikka kombeks –, ent muuseuminäitusele valitud tööd sosistavad mulle kõige valjemini kunstniku ja materjali suhtest. Tarbekunsti erialadele omaselt aimub lisaks selgepiirilisele lõpptulemusele ka intiimsemaid kihistusi – teekonda koos materjaliga. Kunstniku ego kohtumas materjali egoga. Oma ERKI/EKA õpingute ajal 1990ndate teisel poolel sattusin murranguliste materjaliuuenduste pöörisesse. ...
6:00 Sirp H
Mis siis, kui kõik teised on võõrad? Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. ...
6:00 Sirp H
Tõeline sünnipäevapidu Paavli kultuurivabriku tuttavasse, sedapuhku reedeõhtusesse hoovi jõudes ei saanud jätta märkamata, et taas on saabunud see kaunis aastaaeg, mil kõik õitseb: maapind on kaetud viljapuudelt pudenenud kroonlehtede ja tagasihoidlikumate puuõiepeprede segust vaibaga, sirelid lõhnavad tugevalt ja ka armastusega hooldatud peenardes, mida külaliste ringi sagivad tossud, ketsid ja tanksaapad vältida üritavad, võib näha mitmesuguseid värve. ...
6:00 Sirp H
Nahkhiir, kes lendab eralennukiga Rahvusooperi Estonia „Nahkhiirele“ meeldib lennata privaatselt, 24 karaadiga. Samuti on tal maja väga grandioosne („mi like to fly privati / with 24 carati / also mi casa very / Grandioso“).1 Tegelastel on raha rohkesti („mi money numeroso“) ja nad töötavad vahetpidamata („i work around the clocko“), sest kangest joogist ja metsikutest pidudest toibuda on ju kõike muud kui kerge. Kas vastab aga tõele, et nad muretsevad end mafiooso kombel halliks („it keeps me sweating / like a mafioso“)? ...
6:00 Sirp H
„Lil“ ei tähenda enam väikest Veel kaua aega enne seda, kui igaüks sai olla siin hiphopimaailmas kes tahes, valitses scene’is tugev tõsipeade kultuur. See tähendas seda, et uued tegijad võeti mängu ainult kindlate reeglite järgi ning igaüks isegi ei sobinud räppariks. Praegu … on aga lood teisiti. Elame maailmas, kus igaüks võib teha, mida tahab, ja olla, kes tahes – mis pole tingimata halb. See näitab, et maailm on muutunud avatumaks ja võimalusi on rohkem. ...

1 12 13 14 15 16 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta