Uudishimu

Find

T02:42 Postimees H
ANALÜÜS ⟩ Väga heast plaanist ja südikast esitusest on vähe, kui Erling Haaland pääseb korraks jooksma «Eesti! Eesti! Eesti!» karjus 11 577-pealine publik A. Le Coq Arenal, kui Norra vastu kaotusseisus olnud Eesti jalgpallikoondis teenis lõpuminutitel nurgalöögi. Usk polnud asjata - meeskond teenis selle igati välja.
T02:24 Postimees H
ARVUSTUS ⟩ Peeter Krosmann andis vaadata vanu värskendatud ja päris uusi maale Maalikunstnik Peeter Krosmann on kunsti õppinud Tartu lastekunstikoolis, Konrad Mägi ateljees ja lõpetanud aastal 2005 Tartu ülikooli maalikunsti osakonna. Tal on olnud paarkümmend isikunäitust. Tema loomingust on kõige rohkem meelde jäänud Tartu vaated. Praegune väljapanek kultuuriklubis Promenaadiviis on intrigeerivam: kahte maaligruppi vastasseintel lahutab 20 aastat.
T02:09 GSM Arena H
Oppo K13x's box and price range leak Oppo started teasing the upcoming K13x a few days ago, billing it as a "durable performer" that is "designed for users who demand resilience and performance in equal measure". The brand hasn't revealed any of its specs yet, but does claim that it will have a long-lasting battery, ultra-fast charging, and some AI-powered camera features, of course. ...
T02:01 Sirp H
Artur Sirgu raamatukapp Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea. ...
T02:01 Sirp H
Andres Valkonen 21. VI 1951 – 18. V 2025 Kui möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses vihjati Tallinnfilmi direktorile Nikolai Danilovitšile, et Tallinnfilmis peaks olema muusikatoimetaja ametikoht, olevat eesti keelt üsna kangelt kõnelev direktor vastanud: „Meil vjaaga vaja inimene, kjellel mjuuzikalized kõrvad on.“ Sellega oli kõik öeldud ja uus ametikoht loodud. Muusikatoimetajaks sai värskelt Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi lõpetanud Alo Põldmäe. 1980. ...
T02:01 Sirp H
Looduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi Minuealised vahest mäletavad, kui 1990ndatel, piiride avamisele järgnevatel aastatel hakkasid Eestit külastama vastsiginenud sõpruskoolide sõprusklassid ja kõiksugu muud delegatsioonid. Eriti just Põhjamaadelt. Alati imestasime, kui palju oli neil seal allergikuid. Kes ei saanud süüa jahutooteid, kes piimatooteid; mäletan, et keegi oli allergiline karusmarjade suhtes. See oli midagi täiesti uut. Ei mäleta, et keegi koolikaaslastest oleks olnud allergik. ...
T02:01 Sirp H
Üleskutse keskkonnasolidaarsusele Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.1 Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult. Ometi ei ole see nii. Sel aastal on 1. ...
T02:01 Sirp H
Ehapuna lummuses 24. mai õhtul kõlas Arvo Pärdi keskuses kontsert „Ehapunas“, kus esinesid sopran Katrin Targo, tema õde Mari Targo viiulil ning pianist Ralf Taal. Kavas olid Richard Straussi ja Alfred Karindi laulud ning üks Karindi instrumentaalpala. Esmapilgul võiks tunduda, et Straussi ja Karindi muusika on kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt teineteisest üsna kaugel, ent kahe helilooja teosed moodustasid kauni harmoonilise ja emotsionaalse terviku. ...
T02:01 Sirp H
Vaikusest laetud helid Kontserdiõhtu „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“ keskne teema oli vaikus ja tühjus kui puhas piiritu potentsiaal, millest kõik sünnib. Närvilise ja kaootilisena näivas maailmas on vaikus muutunud hinnaliseks loodusvaraks. Märt-Matis Lille uus teos „Prelüüdid vaikusele“ ning vestlusring taoismist võimaldasid kogeda sügavat kohalolu helides, vaikuses, sõnades ja sõnadetaguses ruumis. ...
T02:01 Sirp H
Neli pilku „Neli pilku“ – sellist pealkirja kandis EMTA suures saalis antud kontsert, kus tulid ettekandele kooli nelja heliloomingu õppejõu ehk René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Toivo Tulevi ja Helena Tulve teosed. Rõõmu valmistas, et need neli pilku muusikale olid äärmiselt erinevad, mistõttu võib arvata, et ka meie heliloojate järelkasvu muusikaline käekiri on sama mitmekesine. Esitajatest oli kontserdil põhiraskus kanda Tallinna Kammerorkestril, millega liitusid mitmed solistid. ...
T02:01 Sirp H
Armastada ja olla õnnelik Nädal enne Eino Tambergi 95. sünniaastapäeva oli EMTA suures saalis helilooja loomingule pühendatud kontsert. Õhtu andis läbilõike Tambergi kammermuusikast, mida esitasid interpreetide liidu liikmed, ja mõtetest, mille oli intervjuude ja raamatute põhjal kokku pannud Eva Koff ja mille kandsid ette lavakunstikooli tudengid Mattias Nurga ja Joonas Koff. ...
T02:01 Sirp H
Pontifex MacMillan Viiulid mängivad. Viiuldajad viipavad viirastuslikult. Nootide sipelgad siplevad mõtete siiliogadel. Siilid ronivad rippsildadele. Vihisedes viskuvad nad tipult tipule. Nad on kohutavalt kõrgel ja alt vaadates näivad tibatillukesina. Elu on eelkõige laul. Vormiimede ja värvinimede suur sümfoonia.1 Vaevukuuldavad viiulid. Aeglaselt hoogu võttev crescendo. Habras ohe. Ma ei tunne religioosse maailmaga eriti ühendust, see tähendab ma pole ise sellega seotud. ...
T02:01 Sirp H
Tulevikuarhitektuuri labor Marta H. Wiśniewska juhatab Cornelli ülikoolis USAs regeneratiivse arhitektuuri laborit, kus uuritakse, kuidas säästlikumalt ehitada, millistest taastuvatest ressurssidest uusi ehitusmaterjale toota ning kuidas neid täiustada, nii et need massehitusse jõuaks. Labori eesmärk on edendada süsinikuneutraalseid, tervislikke, hõlpsalt ringlusse võetavaid, vastupidavaid ja taskukohaseid materjale, mis aitavad lahendada elamispinna puudust, säästavad ressursse ning on keskkonnahoidlikud. ...
T02:01 Sirp H
Väike ja vallatu purjeregatt Mind tervitab muretus. Maast laeni valged kardinad hõljuvad kerges ventilaatorituules. Ilmselt pidi lääne hingus 1980. aasta suvel tunduma täpselt samasugune. Hingus, mis korraks virvendas. „Suvi tundus paljudele mõneti kui viiv vabadust, ent raudne eesriie sulgus veel mitmeks aastaks,“ nenditakse näituse kaastekstis. See viiv on siin. 1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt on omamoodi müütiline üritus. ...
T02:01 Sirp H
Palun ärge köhige Kui teatrivaataja saali jõudis (mõned ehk tõesti ka isaga), oli Pipi juba kohal. Istus kui interaktiivne museaal punase piirdeköie taga väiksel trepikesel, kuldblondid kiharad ikka kahte kelmikasse patsi seotud, ning lehvitas saali sisenejatele. Me jäime vist hiljaks? Igal juhul manitseb Pipi publikut, et aega pole raisata, sest niigi venis algus ühe vaataja pärast terve minuti ja nüüd tuleb see kuidagi tagasi teha, palub, et me etendajaid ega teisi vaatajaid ei segaks: „Palun ärge köhige! ...
T02:01 Sirp H
Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil Diskussioon sõna „etenduskunst“ ümber on nüüdseks kestnud 20 aastat. Alustades Erkki Luugi 2005. aasta artiklist Teater. Muusika. Kinos1 ja lõpetades seni hiljutisima teksti, Evelyn Raudsepa juhitud vestlusringi „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“ üleskirjutusega2, läbib seda saagat püüe sõnastada, mis on etenduskunstis teistmoodi kui ülejäänud teatris. Ometi pole selle sõna täpne tähendus eesti keeles kinnistunud. ...
T02:01 Sirp H
„Ma ei taha, et te pea kõrvale pööraksite“ Homme, 31. mail astub festivalil „HeadRead“ üles prantsuse kirjanik ja sotsioloog Édouard Louis. Eesti keeles on ilmunud kaks tema teost: „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu) ja „Kes tappis mu isa“ (tlk Heli Allik). Sirbil on au avaldada kirjaniku ja tõlkija vestlus. Aitäh teile! – Toim. Võib ette kujutada, et te saate iga päev kümneid kutseid. Miks nõustusite Eestisse tulema? Kui „Muutuda: meetod“ Eestis eelmisel aastal avaldati, sain lugejatelt palju sõnumeid, eriti ühismeedias. ...
T02:01 Sirp H
Lõputu kasum ei peaks olema inimõigus „Piiratud ressurssidega planeedil on lõputu majanduskasv võimatu. Kes arvab teisiti, on kas idioot või majandusteadlane,“ ütles Sir David Attenborough 2013. aastal. Sel aastal 99. sünnipäeva tähistanud Sir Attenborough sõnades ei ole põhjust kahelda. Peame olema valmis kasvujärgseks maailmaks, kus majanduskasvule orienteeritud erahuvi asemel on kesksel kohal avalik huvi. ...
T02:01 Sirp H
Taabori valgus neljanda seina taga Loodan, et ei pannud (teatrikriitikuna) raamatuarvustusele kogu selle teoloogilist ja esteetilist rikkust retsenseerida püüdes kuidagi autorit madaldavat või tema käsitlusareaali ahendavat pealkirja. Kuid ometi, kui tahta mõista õigeusu traditsiooni ning ka ikooniteoloogiat, pole võrdlus – isegi vastandus – teatrisõnavaraga kuidagi kohatu ning seda on tehtud ka enne ja pärast Florenskit. ...
T02:01 Sirp H
Liberté, lumière, électricité! Süües kasvab isu. Kätte on jõudnud Cannes’i filmifestivali viimane päev ja kontole kogunenud juba 40 seinast seina kvaliteediga linateost (jah, ka siin pole kaugeltki kõik kuld). Ikkagi on aga tunne, et peaks oma tasapisi muudkui kuhjunud unevõla pealt siiski kell seitse hommikul üles ärkama, et minna bussiga võrdlemisi kaugele Cineumi kinno ja hingata enne õhtust tagasilendu sisse veel need viimased filmid. Vendade Dardennes’ide uue filmi hommikune linastus motiveerib. ...
T02:01 Sirp H
Lootus paremale tulevikule Cannes’i filmifestivali tänavune peaauhind Kuldne Palmioks läks poliitilisele iraani filmitegijale Jafar Panahile tema uue filmi „Lihtsalt üks õnnetus“1 eest, kus mees arvab kriuksuva kunstjala heli järgi ära tundvat oma kunagise piinaja vanglas, otsustab ta kinni võtta ning ka teisi kaaskannatajaid teavitada, et jõuda üheskoos otsusele, mida võimaliku piinajaga edasi teha. Panahi on terve oma režissöörikarjääri vältel olnud Iraani võimudele pinnuks silmas. ...
T02:01 Sirp H
Foto, udu ja joon Esmaseks kaardistuseks loen üle mõned näituse tutvustuse eri suunas sõitvad kirja- ja jäljeread. „Kunstnik on pöördunud tagasi fotograafia algusaegade tehnikate juurde,“ kirjutatakse seal, „osaledes paratamatult vanas võitluses fotograafia õiguse eest olla kõrgkunsti meedium – olla graafika, olla maaliline. Selleks tuleb fotomeediumi vahetu dokumentaalsus ja kujutise teravus ületada. Tema trükid tõestavad, et reportaaž võib muutuda pastoraaliks niipea, kui fotolt kaob teravus. ...
T02:01 Sirp H
Sürrealismi moos illustratsiooni pannkoogil Sürr ja lahe näitus on! Sürr, sest oodatud kohaliku illustratsiooni genealoogia asemel leiab siit hoopistükkis kohalike sürrealistlike hoovuste hõrgu popurrii. Lahe, sest kuraatorid on ühes kujundajaga loonud näituseterviku, mis tõesti püüab kinni selle tunde, kui soe suvetuul puhub koolivaheaja teisel nädalal üle vanaema õunaaia ja sahistab mingi eriti haarava seiklusraamatu lehekülgi. ...
T02:01 Sirp H
Kas kunsti ja dialoogiga maailma päästmise poole? Korraldaja ja kuraator Bianka Soe näib tegutsevat siira maailmaparandusliku entusiasmiga. Teda huvitab, mismoodi on inimese kunstikogemus seotud ühiskondlike protsessidega, kuid samal ajal üritab ta vältida liiga suuri üldistusi, eelistades oma tegemisi mõtestada aktiivse üksikisiku vaatest. Lisaks sel aastal viiendat korda toimunud kunstifestivalile „Ma ei saa aru“ on Soe tänavu kureerinud ka mitmeid näitusi, neist ühe Bolognas, teised Tallinnas. ...

1 101 102 103 104 105 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta