Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
6:06
Õhtuleht
H
MÄLUMÄNG | Muusik Jaan Pehk
6:06
Õhtuleht
H
Liiklus politsei prillides: „Ma ei joo üldse!“ – aga alkomeeter ütleb muud
Üldpilt liikluses paraneb, kuid joobes juhid on kui katk, mis kuidagi ei taha kaduda. Vähem kui kolmetunnise puhumisreidiga Keila taga tabasid politseinikud roolist üheksa joobes juhti.
6:06
Õhtuleht
H
Fakt teadust päevas: kas suhkrusõltuvus on müüt või teaduslik tõsiasi?
Vastus: suhkrusõltuvus on pigem müüt kui teaduslik fakt. Praegu puuduvad selged tõendid, et suhkur tekitaks inimestel samamoodi sõltuvust nagu narkootikumid.
6:06
ERR
H
Eesti on vaikselt loobumas 100 protsenti taastuvelektri eesmärgist
Eestis on vaikselt loobutud seadusesse kirjutatud eesmärgist toota riigis tarbitava elektrikoguse mahus taastuvelektrit. Ametlikult 2030. aastaks seatud eesmärki muudetud ei ole, kuid reaalsuses selleni tähtajaks ega ka ettenähtavas tulevikus ei jõuta.
6:04
Elu24
H
Šansid on astronoomilised: Kanada pensionär võitis loterii peavõidu neli korda
Vähi seljatanud kanadalane David Serkin võitis loosimised möödunud aasta augustis ja novembris ning selle aasta mais. Lisaks veel ühe enam kui kümme aastat tagasi ehk kokku neli suurt võitu.
6:04
Sirp
H
Viktor Sinjukajev 9. IX 1941 – 23. V 2025
Lahkunud on maalikunstnik, plakatist ja raamatukujundaja, Eesti Kunstnike Liidu liige Viktor Sinjukajev. Viktor Sinjukajev sündis 9. septembril 1941. aastal Põhja-Osseetias. Aastatel 1959–1966 omandas Sinjukajev hariduse Leningradi Serovi-nimelises kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1967–1988 töötas ta Tallinna filmilaenutuskontoris. Viktor Sinjukajev astus Eesti Kunstnike Liitu 1975. aastal. ...
6:03
Sirp
H
„Homme sõda kui on …“
Ei, ma ei soovi anda hoogu juurde sõjahüsteeriale, mida mõned ametkonnad ja inimesed omakasupüüdlikult lõkkele puhuvad. Samuti arvan, et homme ei käi meil sõda ja ka ülehomme mitte. Aga nii arvasid 2022. aasta 23. veebruaril ka ukrainlased, nende president ja paljude riikide luureorganisatsioonid. Nad ei näinud ette, et Putin kavandab totaalse valeinfo alusel oma kolmepäevase „sõjalise erioperatsiooni“. ...
6:03
Sirp
H
Kui magus on liiga magus, tuleb soolast peale võtta. Ja kirjutada
Oleme sõpradega viimasel ajal rääkinud romaanižanrist. Polegi kindel, mida see tänapäeval tähendab. Ja kas on üldse kohane romaanist rääkida. On maid ja on kirjandust, kus autori loodud maailmas tegutsevad hästi välja voolitud tegelased, esimeses või kolmandas isikus jutustuses on dialoogi, pinget, pinge lahtumist ja enamasti üpris ootuspärane lõpp. ...
6:03
Sirp
H
Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus ehk Mis on hoolivuse hind?
Hannah Arendt on rõhutanud, et poliitiline mõtlemine on kogemuspõhine – aristotellikuks poliitiliseks loomaks kasvatakse. NO99 teatri suurejooneline eksperiment Ühtse Eesti partei loomisest ehk „populismi labor“, nagu Meelis Oidsalu on seda kutsunud, oli mõeldud sisendina eestlase kui poliitilise looma arengusse. Kuid nagu nendib eksperimendist tehtud dokumentaalfilmis „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ Tarmo Jüristo, jättis NO99 rehkendamata tehte teise poole. ...
6:00
Sirp
H
„Kõik on sümbol ja viivitus …“
„Kindlasti on siin aastakümnete jooksul välja kujunenud juba oma nn Pessoa Sõprade Selts,“ alustab Tõnu Õnnepalu oma järjekordset, vahest senistest ühte muhedamat kaassõna värskele Fernando Pessoa kogumikule. Selle väitega peab nõustuma. Too salaselts on olemas. Mõned aastad tagasi Leenu Nigu tõlgitud „Rahutuse raamatu“1 ilmudes oli näha vandeseltslaslikke silmapilgutusi, rõõmuhõiskeid – veel Pessoat emakeeles, lõpuks ometi! Sama on kordunud ka uue lühiproosavaliku puhul. ...
6:00
Sirp
H
Mis siis, kui kõik teised on võõrad?
Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. ...
6:00
Sirp
H
Lugejad luubi all
13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“. Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. ...
6:00
Sirp
H
Riiulid ja mäletamine
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. ...
6:00
Sirp
H
Raamat – kas kott tähti või savitahvel?
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. ...
6:00
Sirp
H
Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
1961. aasta 1. detsembril alustas Kloostrimetsas ametlikult tööd Tallinna botaanikaaed (TBA). Kuid selle kollektsiooni tarbeks koguti juba 1951. aastast teiste asutuste egiidi all Eestist ning Nõukogude Liidu botaanikaaedadest, uurimisasutustest ja puukoolidest dekoratiivtaimi ja käidi ka ekspeditsioonidel. 1959. aastal alustati taimede üleviimist Tallinna idaossa Kloostrimetsa plaanitava botaanikaaia territooriumile. ...
6:00
Sirp
H
Kellel on õigus väärikale elule?
„Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. ...
6:00
Sirp
H
Seireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis. 2025. aasta märtsi seisuga elab Eestis ca 40 000 ukrainlast, kellel on elamisluba ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel. ...
6:00
Sirp
H
Helsingi ei ole täna haige
Aprillis käis rühm Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmeid õppereisil Helsingis, kus kohatud tantsu- ja teatritegijatest, nähtud lavastustest ja kultuurikeskustest räägivad ühenduse liikmed Riina Oruaas, Madli Pesti, Enn Siimer ja Heili Einasto. ...
6:00
Sirp
H
Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale
Hämarusse uppuv lava. Lihtne funktsionalistlik lavakujundus. Lava otsevaates ning vasakul küljel lihtsad pingid ja poodiumid. Lava keskel üksik naistantsija. Ta liigub hääletult, ettevaatlikult, end kuulatades ja maksimaalselt keskendudes, käed lõpuni välja sirutatud, sõrmed harali nagu tiibade tipusuled. Hingelind lehvitab sujuvalt, aga jõuliselt tiibu. Tantsijal on seljas vilditud, laia nahkvööga kokku tõmmatud raske seelik, jalas toekad sukad ja rohmakad kingad. ...
6:00
Sirp
H
Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest
Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. ...
6:00
Sirp
H
Pikk tee lühikeste filmide juurde
Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? ...
6:00
Sirp
H
Empaatiast kunstiteaduse tööriistana
29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. ...
6:00
Sirp
H
Eile nägin ma Eestimaad
Olev Soansi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitustele kokku koondatud kultuuriloolisi kaarte silmitsedes satub vaataja vastamisi minevikuga. Kui Juhan Liiv nägi eile Eestimaad, siis olid tema read õige kriitilised ja ega palju teistmoodi olnud lugu, kui selle luuletuse võttis Nõukogude aja lõpus üles ja arendas edasi vokaal-instrumentaalansambel Ruja. Olev Soansi vaade Eestile ja selle minevikule on teisest puust, reipa laulurea „Kas tunned maad“ vaimus. ...
6:00
Sirp
H
Kuidas elust inimesena välja tulla
Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. ...
1
10
11
12
13
14
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android