Uudishimu

Find

6:00 Sirp H
Riiulid ja mäletamine Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. ...
6:00 Sirp H
Raamat – kas kott tähti või savitahvel? Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. ...
6:00 Sirp H
Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal 1961. aasta 1. detsembril alustas Kloostrimetsas ametlikult tööd Tallinna botaanikaaed (TBA). Kuid selle kollektsiooni tarbeks koguti juba 1951. aastast teiste asutuste egiidi all Eestist ning Nõukogude Liidu botaanikaaedadest, uurimisasutustest ja puukoolidest dekoratiivtaimi ja käidi ka ekspeditsioonidel. 1959. aastal alustati taimede üleviimist Tallinna idaossa Kloostrimetsa plaanitava botaanikaaia territooriumile. ...
6:00 Sirp H
Kellel on õigus väärikale elule? „Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. ...
6:00 Sirp H
Seireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis. 2025. aasta märtsi seisuga elab Eestis ca 40 000 ukrainlast, kellel on elamisluba ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel. ...
6:00 Sirp H
Helsingi ei ole täna haige Aprillis käis rühm Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmeid õppereisil Helsingis, kus kohatud tantsu- ja teatritegijatest, nähtud lavastustest ja kultuurikeskustest räägivad ühenduse liikmed Riina Oruaas, Madli Pesti, Enn Siimer ja Heili Einasto. ...
6:00 Sirp H
Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale Hämarusse uppuv lava. Lihtne funktsionalistlik lavakujundus. Lava otsevaates ning vasakul küljel lihtsad pingid ja poodiumid. Lava keskel üksik naistantsija. Ta liigub hääletult, ettevaatlikult, end kuulatades ja maksimaalselt keskendudes, käed lõpuni välja sirutatud, sõrmed harali nagu tiibade tipusuled. Hingelind lehvitab sujuvalt, aga jõuliselt tiibu. Tantsijal on seljas vilditud, laia nahkvööga kokku tõmmatud raske seelik, jalas toekad sukad ja rohmakad kingad. ...
6:00 Sirp H
Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. ...
6:00 Sirp H
Pikk tee lühikeste filmide juurde Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? ...
6:00 Sirp H
Empaatiast kunstiteaduse tööriistana 29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. ...
6:00 Sirp H
Eile nägin ma Eestimaad Olev Soansi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitustele kokku koondatud kultuuriloolisi kaarte silmitsedes satub vaataja vastamisi minevikuga. Kui Juhan Liiv nägi eile Eestimaad, siis olid tema read õige kriitilised ja ega palju teistmoodi olnud lugu, kui selle luuletuse võttis Nõukogude aja lõpus üles ja arendas edasi vokaal-instrumentaalansambel Ruja. Olev Soansi vaade Eestile ja selle minevikule on teisest puust, reipa laulurea „Kas tunned maad“ vaimus. ...
6:00 Sirp H
Kuidas elust inimesena välja tulla Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. ...
6:00 Sirp H
Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa Tühermaa on vaheala – koht, kus linn pole nagu linn ja maastik pole nagu maastik. Ühiskonnas käsitletakse tühermaid eelarvamusega, üldjuhul probleemina, kuid kas siinkohal ei ole probleem valesti püstitatud ja tühermaid tuleks hoopiski vaadelda kui lahendusi? Ja lahendust millele? Selle üle me järgnevas vestlusringis EKA urbanistika õppejõududega arutlemegi. Millest me räägime, kui räägime tühermaadest? Sõnaveeb ütleb, et tühermaa on väheväärtuslik ja kasutamata, tühi lage maa. ...
6:00 Sirp H
Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. ...
6:00 Sirp H
Järelehüüe projekteerijate majale Rävala 8 hoones on EKA lõputööde näitus „Tase 2025“, mille sulgemise järel hoone lammutatakse. Läksin ka näitust vaatama, kuid ei jõudnud fuajeest kaugemale. Mul hakkas lammutamisele määratud hoonest kahju, nii kahju, et see oli lausa füüsiliselt valus. Olen koolitatud arhitektiks ja harjunud mateeria muutumisega. Nahk peaks ju piisavalt paks olema! Ma ju tean, et elukeskkond on vajaduspõhine ja et linnades toimib taastootmise tsükkel. ...
6:00 Sirp H
Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus andis hiljuti välja Alessandro Baricco süvamuusika ja modernsuse üle mõtiskleva raamatu „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad“ (esmatrükk 1992). Muusika filosoofilis-esteetilistest käsitlustest meenuvad viimastest aastatest Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofiast“ Jaan Rossi tõlkes (2020) ja eelmisel aastal Loomingu Raamatukogu välja antud Friedrich Nietzsche kirjutised Jaan Unduski tõlkes. ...
6:00 Sirp H
Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud Tänavusi Tallinna vanalinna päevi ehtis tihe ja mitmekülgne muusikaprogramm. Kui varem seostusid mulle vanalinna päevade muusikaüritused põhiliselt võimendatud suuremate kontsertidega Raekoja platsil, siis nüüd leidub kavas ka kammerlikku muusikat ja värskendavalt erinevaid esituspaiku. Kavadest kumab läbiva joonena taotlus kombineerida traditsioonilisemat pärimusmuusikat ja varajast muusikat eesti heliloojate loominguga. ...
6:00 Sirp H
Vormsi viisid Kreegi päevade kontsert 8. VI Haapsalu toomkirikus. Margo Kõlar (torupill), Ene Salumäe (orel), Liis Kibuspuu (flöödid, löökpillid, nyckelharpa), Ingrid Hanst (nyckelharpa, löökpillid), Liisi Koikson (hääl), Raun Juurikas (klahvpillid) ning keelpillikvartett M4GNET koosseisus Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). ...
6:00 Sirp H
Igavene perekond Vanasti, kui raamatuid osteti veel peamiselt selleks, et neid lugeda, oleks see teos välja antud ilusti kahes köites. Jaksaks ikka käes ka hoida. Aga nüüd on monumentaalne mürakas ilmselt müüdavam. Ja tõesti, kui ma oleksin ostnud kõigepealt esimese raamatu, siis teist enam ostnud ei oleks. Ja tegelikult oleks sellest kahju olnud, sest just teine pool raamatust on huvitavam. Seal hakkab alapealkiri, mis lubaks nagu jutustada ajalugu perekonna kaudu, ka ennast rohkem õigustama. ...
6:00 Sirp H
Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. ...
6:00 Sirp H
Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias Viimastel aastatel on Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmunud rida kultuuripsühholoogia valdkonda kuuluvaid töid Aalborgi ülikooli kultuuripsühholoogia professori Jaan Valsineri* sulest: 2017. aastal „Between Self and Societies: Creating Psychology In a New Key“ ehk „Ise ja ühiskonna vahel. Luues uutmoodi psühholoogiateadust“, 2021. aastal ka Eestis väga populaarseks saanud „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ (algupärand 2014. ...
6:00 Sirp H
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk Anna Verschiku koostatud ja tõlgitud Ukraina sõjaluule kogumik „Kas rabelen välja sellest tusast?“ koondab 15 autori loomingut, lisaks Verschiku enda sõjaluuletused ja järelsõna. Viimases avab Verschik oma teekonna ukraina keele ja kultuurini: juba rohkem kui kümme aastat algavad ta päevad Ukraina uudistega, 2019. aastast on lisandunud ka ukrainakeelse (sõja)luule tõlkimine. Anna Verschik on keeleteadlane ja töötab Tallinna ülikoolis üldkeeleteaduse professorina. Raamatu esitlusel 10. ...
6:00 Sirp H
Kas sul on päevad vä? Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. ...
6:00 Sirp H
Siuru stipendium 10. juunil anti välja tänavune Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendium. Tunnustuse pälvis Johanna Roos. Stipendiumikomisjoni hinnangul on Roosi luule hoogne, psühholoogiliselt tundlik ja sõnaosav ning asetub teemadelt naise kehakogemuse kirjeldamise väärikasse traditsiooni. Siuru stipendium asutati Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi toel. See antakse sirelite õitsemise aegu üle kuni 30aastasele paljulubavale autorile, kelles on midagi siurulikku. ...

1 19 20 21 22 23 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta