Uudishimu

Find

R06:00 Sirp H
Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. ...
R06:00 Sirp H
Pikk tee lühikeste filmide juurde Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? ...
R06:00 Sirp H
Empaatiast kunstiteaduse tööriistana 29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. ...
R06:00 Sirp H
Eile nägin ma Eestimaad Olev Soansi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitustele kokku koondatud kultuuriloolisi kaarte silmitsedes satub vaataja vastamisi minevikuga. Kui Juhan Liiv nägi eile Eestimaad, siis olid tema read õige kriitilised ja ega palju teistmoodi olnud lugu, kui selle luuletuse võttis Nõukogude aja lõpus üles ja arendas edasi vokaal-instrumentaalansambel Ruja. Olev Soansi vaade Eestile ja selle minevikule on teisest puust, reipa laulurea „Kas tunned maad“ vaimus. ...
R06:00 Sirp H
Kuidas elust inimesena välja tulla Nõme olukord: ma pole sel aastal leidnud ühtegi viie õielehega sireliõit, küll aga kaks kolme kroonlehega. Ja ühe kaheksaga. Kolmestest hoidsin targu eemale, kuid kaheksatipulist proovisin süüa. Äkki saab õnne eriti palju? Hoopiski halb hakkas. Kukkusin öökima. Peaaegu oksendasin. Jevgeni Zolotkol oli samuti sirelitega seoses nõme olukord. „Kokkuvõttes pidi koos minu sekkumisega välja tulema mitmesuunaline ja -mõtteline, tingimata soosiv, lähemal vaatlusel isegi kaunis inimese kujutis. ...
R06:00 Sirp H
Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa Tühermaa on vaheala – koht, kus linn pole nagu linn ja maastik pole nagu maastik. Ühiskonnas käsitletakse tühermaid eelarvamusega, üldjuhul probleemina, kuid kas siinkohal ei ole probleem valesti püstitatud ja tühermaid tuleks hoopiski vaadelda kui lahendusi? Ja lahendust millele? Selle üle me järgnevas vestlusringis EKA urbanistika õppejõududega arutlemegi. Millest me räägime, kui räägime tühermaadest? Sõnaveeb ütleb, et tühermaa on väheväärtuslik ja kasutamata, tühi lage maa. ...
R06:00 Sirp H
Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. ...
R06:00 Sirp H
Järelehüüe projekteerijate majale Rävala 8 hoones on EKA lõputööde näitus „Tase 2025“, mille sulgemise järel hoone lammutatakse. Läksin ka näitust vaatama, kuid ei jõudnud fuajeest kaugemale. Mul hakkas lammutamisele määratud hoonest kahju, nii kahju, et see oli lausa füüsiliselt valus. Olen koolitatud arhitektiks ja harjunud mateeria muutumisega. Nahk peaks ju piisavalt paks olema! Ma ju tean, et elukeskkond on vajaduspõhine ja et linnades toimib taastootmise tsükkel. ...
R06:00 Sirp H
Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus andis hiljuti välja Alessandro Baricco süvamuusika ja modernsuse üle mõtiskleva raamatu „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad“ (esmatrükk 1992). Muusika filosoofilis-esteetilistest käsitlustest meenuvad viimastest aastatest Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofiast“ Jaan Rossi tõlkes (2020) ja eelmisel aastal Loomingu Raamatukogu välja antud Friedrich Nietzsche kirjutised Jaan Unduski tõlkes. ...
R06:00 Sirp H
Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud Tänavusi Tallinna vanalinna päevi ehtis tihe ja mitmekülgne muusikaprogramm. Kui varem seostusid mulle vanalinna päevade muusikaüritused põhiliselt võimendatud suuremate kontsertidega Raekoja platsil, siis nüüd leidub kavas ka kammerlikku muusikat ja värskendavalt erinevaid esituspaiku. Kavadest kumab läbiva joonena taotlus kombineerida traditsioonilisemat pärimusmuusikat ja varajast muusikat eesti heliloojate loominguga. ...
R06:00 Sirp H
Vormsi viisid Kreegi päevade kontsert 8. VI Haapsalu toomkirikus. Margo Kõlar (torupill), Ene Salumäe (orel), Liis Kibuspuu (flöödid, löökpillid, nyckelharpa), Ingrid Hanst (nyckelharpa, löökpillid), Liisi Koikson (hääl), Raun Juurikas (klahvpillid) ning keelpillikvartett M4GNET koosseisus Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). ...
R06:00 Sirp H
Igavene perekond Vanasti, kui raamatuid osteti veel peamiselt selleks, et neid lugeda, oleks see teos välja antud ilusti kahes köites. Jaksaks ikka käes ka hoida. Aga nüüd on monumentaalne mürakas ilmselt müüdavam. Ja tõesti, kui ma oleksin ostnud kõigepealt esimese raamatu, siis teist enam ostnud ei oleks. Ja tegelikult oleks sellest kahju olnud, sest just teine pool raamatust on huvitavam. Seal hakkab alapealkiri, mis lubaks nagu jutustada ajalugu perekonna kaudu, ka ennast rohkem õigustama. ...
R06:00 Sirp H
Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. ...
R06:00 Sirp H
Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias Viimastel aastatel on Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmunud rida kultuuripsühholoogia valdkonda kuuluvaid töid Aalborgi ülikooli kultuuripsühholoogia professori Jaan Valsineri* sulest: 2017. aastal „Between Self and Societies: Creating Psychology In a New Key“ ehk „Ise ja ühiskonna vahel. Luues uutmoodi psühholoogiateadust“, 2021. aastal ka Eestis väga populaarseks saanud „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ (algupärand 2014. ...
R06:00 Sirp H
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk Anna Verschiku koostatud ja tõlgitud Ukraina sõjaluule kogumik „Kas rabelen välja sellest tusast?“ koondab 15 autori loomingut, lisaks Verschiku enda sõjaluuletused ja järelsõna. Viimases avab Verschik oma teekonna ukraina keele ja kultuurini: juba rohkem kui kümme aastat algavad ta päevad Ukraina uudistega, 2019. aastast on lisandunud ka ukrainakeelse (sõja)luule tõlkimine. Anna Verschik on keeleteadlane ja töötab Tallinna ülikoolis üldkeeleteaduse professorina. Raamatu esitlusel 10. ...
R06:00 Sirp H
Kas sul on päevad vä? Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. ...
R06:00 Sirp H
Siuru stipendium 10. juunil anti välja tänavune Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendium. Tunnustuse pälvis Johanna Roos. Stipendiumikomisjoni hinnangul on Roosi luule hoogne, psühholoogiliselt tundlik ja sõnaosav ning asetub teemadelt naise kehakogemuse kirjeldamise väärikasse traditsiooni. Siuru stipendium asutati Stockholmis tegutsenud Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi toel. See antakse sirelite õitsemise aegu üle kuni 30aastasele paljulubavale autorile, kelles on midagi siurulikku. ...
R06:00 Sirp H
Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel В гибельном фолианте Нету соблазна для Женщины. – Ars Amandi Женщине – вся земля. [—] Ах, далеко до неба! Губы – близки во мгле… – Бог, не суди! – Ты не был Женщиной на земле!1 Marina Tsvetajeva Kas feministlik luule on omaette kirjandusžanr või lihtsalt üks praeguste diskussioonide pingepunktidest, mis puudutab paratamatult ka luulet? Tänapäeval seostatakse naiste naisena kogetust kirjutatud luuletusi paratamatult feministliku agendaga. Naisluule ei ole muidugi eilne leiutis. ...
R06:00 Sirp H
Soodne kodu, kallis linn Sel nädalal avaldati „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“*. See on omavalitsuse esimene samm eluasemeturu reguleerimise suunas, et ka keskmist palka saavad linlased saaksid pealinnas eluaseme üürida või lausa soetada. Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara on läinud nii kalliks, et ainus võimalus kodu osta või üürida saabub siis, kui ollakse nõus linnast välja uusarenduspiirkonda kolima. ...
R06:00 Sirp H
Ei inimkaubandusele! Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ametialaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et on tore, kui Tartu tühjenenud vangla leiab rohkem kasutust, ning riigile on leping rahaliselt kasulik. ...
R06:00 Sirp H
Vallarahvas või põlisrahvas? Mitmes Eesti paigas on hing sisse puhutud väärarusaamale, nagu oleksid sealsed elanikud (kohalikud) kaugetest maadest tule ja mõõgaga saabunud koloniaalimperialistide süütud ja õnnetud ohvrid, kuid kelle tegelik staatus on ja peabki olema võrdne põlisrahvaste omaga ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni tähenduses. ...
R06:00 Postimees H
Khamenei ähvardas Iisraeli kibeda ja valusa saatusega Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ähvardas reede hommikul, et Iisraeli ootavad ees rängad tagajärjed pärast islamivabariigi vastu korraldatud ulatuslikke rünnakuid, mis tabasid pealinna Teherani ja tuumarajatisi.
R06:00 Postimees H
UNUSTA VAHEMERE DIEET ⟩ Toidulaua uus kõva tegija tuleb Aafrikast Aafrika maapiirkondade traditsiooniline toidulaud esitab palju kiidetud Vahemere dieedile väljakutse.
R06:00 Majandus H
WSJ: Kuidas oma parimad töötajad alles hoida? Esita neile need neli küsimust Tublide töötegijate hoidmise käsiraamat kipub tänapäeval olema napp: rohkem raha, aulisem ametinimetus, priskemad boonused ja sügavam «eesmärgitunnetus».

1 116 117 118 119 120 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.