Uudishimu

Find

6:13 Postimees H
Apteeker Melchior ajab Gotlandil luust ja lihast vaimu jälgi Üks kodumaise ajaloolise krimikirjanduse pikema ajalooga raamatudetektiive, Indrek Hargla loodud Tallinna apteeker Melchior Wakenstede astub esimest korda teatripubliku ette Ajateatri suvelavastuses «Taani printsi vaim».
6:13 Postimees H
Pehme mööbel ja madratsid – toksikoloogiaprofessor selgitab, mis mürgid sealt meid enim ohustavad Kes oleks arvanud, et kõige mürgisem asi toas võib olla tugitool? Ameeriklased on kümneid aastaid istunud mööblil, mis täis kemikaale, mis ei takista hästi ka tule levikut, küll aga jäävad püsima kehasse. Nüüd võib seadusemuudatus tuua need ained tagasi. Üks professor otsustas selle ära hoida – ja küsib, miks vaikitakse sellest, mis istumise ja külje all on? Ja see mure pole üksnes USA mure – ega Eestiski täpselt ei teata, mille peal istume ja lebame.
6:13 Postimees Kodustiil H
AINULAADNE JA AJATU ⟩ Eesti naise loodud puidust seinadekoratsioon röövib sekunditega su pilgu 25 tundi keskendumist, loomingulisust ja nokitsemist — just nii kaua kulus Eesti naisel Dianal, et muuta lihtne puiduplank lummavaks 3D seinadekoratsiooniks. Tulemus pole pelgalt kaunis sisustuselement, vaid ehe näide sellest, mida saab luua, kui leidub piisavalt tahtmist ja pealehakkamist.
6:13 ERR H
Siseministeerium tahab keelata vägistajatel nime vahetamise Siseministeerium valmistub muutma nimeseadust, et tapjad, vägistajad, riigireeturid, narkoärikad ja teiste raskete kuritegude toimepanijad ei saaks niisama end uue nime taha peita.
6:07 Sirp H
„Kõik on sümbol ja viivitus …“ „Kindlasti on siin aastakümnete jooksul välja kujunenud juba oma nn Pessoa Sõprade Selts,“ alustab Tõnu Õnnepalu oma järjekordset, vahest senistest ühte muhedamat kaassõna värskele Fernando Pessoa kogumikule. Selle väitega peab nõustuma. Too salaselts on olemas. Mõned aastad tagasi Leenu Nigu tõlgitud „Rahutuse raamatu“1 ilmudes oli näha vandeseltslaslikke silmapilgutusi, rõõmuhõiskeid – veel Pessoat emakeeles, lõpuks ometi! Sama on kordunud ka uue lühiproosavaliku puhul. ...
6:07 Sirp H
Mis siis, kui kõik teised on võõrad? Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. ...
6:07 Sirp H
Lugejad luubi all 13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“. Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. ...
6:07 Sirp H
Kellel on õigus väärikale elule? „Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. ...
6:07 Sirp H
Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. ...
6:07 Sirp H
Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. ...
6:07 Sirp H
Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. ...
6:07 Sirp H
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk Anna Verschiku koostatud ja tõlgitud Ukraina sõjaluule kogumik „Kas rabelen välja sellest tusast?“ koondab 15 autori loomingut, lisaks Verschiku enda sõjaluuletused ja järelsõna. Viimases avab Verschik oma teekonna ukraina keele ja kultuurini: juba rohkem kui kümme aastat algavad ta päevad Ukraina uudistega, 2019. aastast on lisandunud ka ukrainakeelse (sõja)luule tõlkimine. Anna Verschik on keeleteadlane ja töötab Tallinna ülikoolis üldkeeleteaduse professorina. Raamatu esitlusel 10. ...
6:07 Sirp H
Kas sul on päevad vä? Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. ...
6:06 Sirp H
„Vabakutseliste huvikaitse on lihtsalt üks väga suur auk, mis vajab siiani kinni nõelumist.“ Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. ...
6:06 Sirp H
Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme? Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. ...
6:06 Sirp H
ÕSi soovitused on töös ÕSi tegevuskavas on kokku lepitud, et ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega.1 Alates 1999. aasta ÕSist on keelekorralduses võetud suund2 liikuda käskivalt ja keelavalt suunava ja soovitava poole. Vaatamata sellele on ÕSide soovitusi hakatud tõlgendama käskudena ja mittesoovitatavaid keelendeid keeldudena. Soovitused on jõudnud hinnanguna õige-vale ka eesti keele õpetusse. ...
6:06 Sirp H
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik Äsja ilmus pikisilmi oodatud teose „Eesti muusikalugu“ esimene köide, kus on antud ülevaade Eesti alade muusikaloost alates siia jõudnud kristlikust misjonist kuni Eesti vabariigi loomiseni. Uurimuse koostamist juhib peatoimetajana muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan, kellega koos on käsitluse esimesse köitesse panustanud meie muusikateadlaste paremik: Kristel Pappel, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. ...
6:06 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Näitleja Margus Jaanovits
6:06 Õhtuleht H
AMMENDUS! Keskerakonnal said Põhja-Tallinnas saadikud otsa Juuli alguses visati Põhja-Tallinna linnaosakogust välja keskerakondlane Larissa Novožilova, kes puudus osakogu koosolekult nii aprillis, mais kui ka juunis. Tema asendusliige tuli aga hoopis Isamaast.
6:06 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: kas vahel võib kehtida, et 1 + 1 ≠ 2? Vastus: 1 + 1 = 2 on alati õige nii arvude kui ka mistahes selgepiiriliste asjade puhul, aga enamasti ei kehti keerukate protsesside ja nähtuste puhul. Üks pluss üks on alati kaks vaid siis, kui tegemist on kindlalt määratletud asjade või objektidega, nt täisarvud, õunad, apelsinid või kivid.
6:06 Õhtuleht H
Kriminaaluurimise all oleva laevafirma vara konfiskeerimine tühistati Tallinna ringkonnakohus on tühistanud kriminaaluurimisega seotud Saaremaa laevafirma Baltic Workboatsi kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid ning mõistis riigilt välja 34 658 eurot õigusabikulusid.
6:03 Postimees H
Alkoholi tõttu haiglasse sattuvate alaealiste arv püsib stabiilne Korrakaitsjad puutuvad aastas kokku kümnete alkoholi tarvitanud alaealistega. Nii palju kui võimalik püüab politsei vältida karistust ja panna rõhku ennetusele. Ent igal aastal leidub üsna sarnane hulk neid, keda alkoholitarvitamise järel peavad turgutama kiirabi ja Pärnu haigla arstid.
6:03 Postimees H
Külvikalender 11.–24. juuli
6:03 Postimees H
VIDEO ⟩ Loe, miks mõned päevad sel suvel on tavapärasest lühemad Teadlaste andemetel pöörleb Maa lähiajal kiiremini, mistõttu on mõned päevad ebatavaliselt lühikesed. 9. juulil, 22. juulil ja 5. augustil mõjutab Kuu asukoht Maa pöörlemist nii, et iga päev on tavapärasest 1,3–1,51 millisekundit lühem.

1 11 12 13 14 15 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.