Uudishimu

Find

R06:06 Postimees H
VIDEOD ⟩ Macronid läksid laimu tõttu kohtusse! Vaata, mida USA kommentaator Brigitte kohta ütles Prantsuse president Emmanuel Macron ja tema abikaasa Brigitte Macron kaebasid Ameerika Ühendriikide parempoolse kommentaatori Candace Owensi laimu eest kohtusse.
R06:06 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Vehkleja Nelli Differt
R06:06 Õhtuleht H
„ME TEAME, KUS TE ELATE!“ Prouat ähvardati vanglast. Kaks nädalat hiljem varastati ta korter tühjaks „Läksin korterisse, kõik oli segi,“ kirjeldas proua Ilona, kuidas ta 11. juuli lõunal avastas, et tema koju on sisse murtud. Kaks nädalat varem sai ta vanglast kõne. Helistaja ähvardas, et nii juhtub.
R06:06 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: miks vananedes kõrvad suuremaks muutuvad? Vastus: vanemas eas muutuvad kõrvad suuremaks, sest naha ja kõhrkoe elastsus väheneb ning raskusjõud venitab neid aeglaselt allapoole.
R06:03 Uued Uudised H
EKRE Märjamaa osakond valmistus Moka külas valimisteks Teisipäeval toimus EKRE Märjamaa osakonna üldkogu Moka külas, särava Annika Levkoi kaunis talus, kus kinnitati valimisnimekiri ja programm eelseisvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. “Meil on palju uusi inimesi ja ka vanu tegijaid. Üheskoos suudame rohkem! Kaugeltki kõik ei jõudnud piltidele, meid on tegelikult palju rohkem! Märjamaa vald vajab positiivseid muutusi! Päästame Märjamaa stagnatsioonist!” ütles osakonda vedav […]
R06:03 Uued Uudised H
Eestis toodetakse toitu Euroopa Liidu riikidest inimese kohta kõige vähem Kodumaine snäkitootja Balsnack juht Reigo Rusing, kui rääkis Delfi Ärilehele sellest, kuidas Eesti toidutootjatel läheb. Muu hulgas ütles ta, et Eestis toodetakse toitu Euroopa Liidu riikidest inimese kohta kõige vähem. „Meil ei ole praktiliselt üldse suurt toidutootmist, mis tähendab, et ka toorainetootmine on selline, et põllult võetakse saadus, saadetakse see kaugele riiki ja sealt saame piltlikult saiakesed […]
R06:03 Uued Uudised H
Tallinki juht: Eesti on isegi soomlastele kalliks muutunud Kui keegi küsib, miks meil soomlasi aina vähem käib, siis vastus on selge, kuid Tallinki juht ütles selle tõe ka otse välja – Eesti on isegi soomlastele kalliks muutunud. Ühelt poolt mõjutab Soome hapras seisus majandus Eesti eksporti ja Tallinki kaubavedusid ning teisalt on Eesti ka Soome turistidele kalliks muutunud, mistõttu käivad soomlased siin laevaga […]
R06:00 Sirp H
Varjualune kakskümmend, palun! Kursuseprojekti juhendasid EKA doktorandid Margus Tammik ning tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Elina Liiva ja Helena Männa. Varjualuse tööjoonised valmisid EKA ja TTÜ tudengite koostöös, kaasjuhendajad olid Simo Ilomets, Andre Mägi ja Eero Tuhkanen. EKA arhitektide üks erialasesse vette viskamise õppeaineid on kakskümmend aastat olnud varjualuste kursus. See tähendab, et arhitektid, kes nüüd tööprotsessi juhendavad, on ka ise üliõpilasena varjualuse loonud. ...
R06:00 Sirp H
Inimeste ja looduse vahel Taktyk on 2006. aastal loodud Pariisis ja Brüsselis asuv maastikuarhitektuuribüroo, kus töötatakse välja taktikaid, millega parandada maastikke ja luua elamisväärne ruum. Tegeletakse nii ajaloolise pärandi, unustatud ruumide, endiste tööstusmaastike kui ka rannikualadega. Kirjutatakse, projekteeritakse, uuritakse ja õpetatakse. Uus keskkond sünnib lisaks alati väga metoodiliselt koosloomes tulevaste kasutajatega. ...
R06:00 Sirp H
Miks aitavad naised enda allutamisele kaasa? „my fem used to be SO on guard with the masculine that ‘serving’ them felt like… being their maid & giving away my feminine power & lowering my value. ...
R06:00 Sirp H
Kasv on alasti (jäämas) Kasvunarratiivi alalhoidmise oluline osa on otsida kasvuks tarvilikke probleemivabu ressursse. Viimase saja aasta jooksul on kasvu tagant tõuganud fossiilkütused, mille ammutamine on eksponentsiaalselt kasvanud. Samal ajal pole nende hankimise ja tootmisega tehtud kahju kuigi nähtav ega mõjukas. Kasvu põhilist keskkonnakoormust on kandnud rikastuvate ühiskondade perifeeriad ja koloniaal- või pärast Teist maailmasõda iseseisvunud postkoloniaalsed riigid. ...
R06:00 Sirp H
Iisraeli/Palestiina neli tulevikku Äärmuslik inimlik häda ja Iisraeli valitsuse jätkuv sõjaline operatsioon Gazas on lõpuks pannud Euroopa valitsusi ja rahvaesindajaid Gazast ja Palestiinast rääkima. Olukorrale vastavaid tegusid ei ole aga seni järgnenud. Euroopa Liidu välisministrid kogunesid 15. juulil, aga ei leidnud üksmeelt ühegi võimaliku sanktsiooni kehtestamiseks. Aga nii nagu Ukraina sõja puhul peame rääkima ka Venemaast, tuleb praegu rääkida Iisraelist. ...
R06:00 Sirp H
Ükski rahvas pole selline laulurahvas nagu lätlased ja eestlased On aasta 1873 ja Riia Läti Selts (lt Rīgas Latviešu biedrība) on sattunud raskustesse. Liikmete arv väheneb, mille üheks peamiseks põhjuseks on vaimse ja rahvusliku sisu, ideede ja idealismi puudumine. Olukorra parandamiseks ja seltsi taas elavdamiseks otsustatakse kiiresti korraldada esimene läti üldlaulupidu, et tugevdada rahva ühtsustunnet. Korraldajad seisavad aga silmitsi raskustega – mitte kõik pole valmis selle nimel pingutama. ...
R06:00 Sirp H
Kalju Kivi 23. III 1951 – 19. VII 2025 Raske on kirjutada kolleegist, keda enam ei ole. Eriti daatumeid vaadates, mis ütlevad, et aega selle jutu kirjutamiseks oleks pidanud nagu veel olema. Aga ei. Filmiinimeste sekka sattusid Sa, Kalju, pärast ERKI lõpetamist, kui tulid tööle Tallinnfilmi nukufilmi osakonda. See oli aastal 1980, kui midagi oli justkui õhus. Merd ja mereõhku, sest Tallinnas oli olümpiaregatt. ...
R06:00 Sirp H
Eestlane lätlaste seas Priit Pius mängib koorijuhti Jurģist Läti-Eesti draamas „Maa, mis laulab“1, mis räägib 1873. aastal toimunud Läti esimese laulupeo loo. Film toob ekraanile rõhumise all elava ühiskonna, kus riigi identiteedi kujunemine kulgeb läbi muusika ja rahvusliku ühtsustunde. „Maa, mis laulab“ läks maksma 3,5 miljonit eurot, mis tegi sellest kalleima Läti filmi. 2023. aastaks ehk laulupeo 150. sünnipäevaks plaanitud film jõudis Lätis kinno eelmise aasta novembris ja läks kinotabelis esikohale. ...
R06:00 Sirp H
Laulupidu ja vormitunnetus Kui laulukaare all kõlas Heino Kaljuste „Ringmängulaul“, plahvatas mul, et ka laulupeol eristuvad tänapäeval head ja keskpärased lood kõige rohkem kompositsioonitehnika valdamise poolest. Kaljuste „Ringmängulaul“ on imeline näide, kuidas lihtne laulumänguviis võib saada nauditavaks teoseks, kui helilooja valdab hästi kooriseade saladusi. Muusika tähtis komponent on vorm. ...
R06:00 Sirp H
Kiirus, Ameerika ja hapukurk On suvi, palavus ja ajakirjanduse hapukurgiaeg, mida ainsana rikub elav poliitlaip PPP. Ja nagu jumal masinast, plartsatab sisse SÜNDMUS. Eesti Vabariiki austab oma kiirkäiguga Speed, keda võtavad huilates vastu sajad poisikesed. Ja peaminister. Kisa tõuseb taevani ja somestaarid vaidlevad klahvid punaseks. 30 000 on suur raha. Kopikas võrreldes oksendava siiliga. Lollus. Suur reklaam Ameerikas. Vanad pässid ei tea, mida noored tahavad. ...
R06:00 Sirp H
Liiga katki paikamiseks Ülekaalukalt halvima ja pikima suvelavastuse tõid sel aastal publiku ette Tallinna linnavalitsus ja volikogu. Vaatajate vilekoori saatel kestab etendus juba kaks kuud, kuid lõppu pole näha. Asjaosalised leiutavad üha uusi süžeepöördeid, et lugu saaks jätkuda vähemasti uue volikogu koosseisu valimiseni oktoobris. Eksivad need, kes arvavad, et etenduse vaatamine on tasuta, nagu paljud asjad pealinnas. ...
R06:00 Sirp H
Kõige parem tere Olen ennast alati pidanud üle keskmise uudishimulikuks, võib suisa ütelda, et see on üks kandvamaid iseloomuomadusi. Juba lapsepõlves meeldis suguvõsa koosviibimistel peolauas suu ammuli täiskasvanute jutte kuulata, mitte omavanustega ringi traalida. Uudishimu on kognitiivne motivatsioon, mis on tihedalt seotud neurobioloogilise dopamiinisüsteemiga. Oma tähelepanuväärses artiklis näitasid Matthias J. Gruber, Bernard D. ...
R06:00 Sirp H
Rehitsetud raamatukastid Selle väikese raamatuaastaga seotud loo kirjutamine toimus läbi seletamatute raskuste. Vähe sellest, et elekter läks ära, oli ka ilm väljakannatamatult lämbe ja raamatud kukkusid isetahtsi riiulist. Pealegi alustasid noored pääsukesed harjutuslende ja isegi musträstas ütles midagi, ehkki ta tavaliselt seda juuli lõpus enam ei tee. Asi selles, et loo peategelane ei tahtnud, et temast kunagi midagi räägitaks või kirjutataks. ...
R06:00 Sirp H
Jörgen Liik 12. III 1990 – 11. VII 2025 Lahkunud on Eesti teatri ja filmi kordumatu Jörgen Liik. Tuleviku näitlejakroonikates mäletatakse teda tänu laiale ampluaale ja ammendamatutele töövahenditele, kõneletakse tema kiiretest reaktsioonidest ja registrite vahetustest. Kaasteelised hakkavad meenutama tema kompromissitust, uskumatut kirglikkust, lõpuni mineku tahet ja võitlust ideede nimel. ...
R06:00 Sirp H
Ene Järvis 26. X 1947 – 24. VI 2025 24. juunil suri näitleja Ene Järvis, kelle loominguline tee kestis enam kui viis aastakümmet. Ene Järvis lõpetas 1966. aastal Põlva keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri neljanda lennu. Ta on töötanud Tallinna Linnateatris, Vana Baskini teatris ja vabakutselisena osalenud paljudes teatriprojektides. ...
R06:00 Sirp H
Narvas on eestikeelse keelekeskkonna loonud venekeelsed elanikud Seisan Narva vanalinna põhikooli välisukse ees ja vestlen vene emakeelega õpetajast sõbraga. Jutt käib eesti keeles. Seisame seal üsna kaua. Koolihoonest tuleb välja hulk õpilasi, samuti astub neid uksest sisse suur hulk. Uks on kitsas, meid märkamata mööda minna oleks võimatu. Kõik tunnevad mu sõpra ja tervitavad teda eranditult. Sõber tervitab neid samuti. Teretusrituaal käib eesti keeles. Sõber Pavel ütleb, et need õpilased on vene emakeelega lapsed. Eranditult. ...
R06:00 Sirp H
Hägusad meeleolud efektses keskkonnas Jänedale jõuda oli mõnus, kuna mu vanaema suvekodu asub sealt umbes viie kilomeetri kaugusel ja olen sinna sageli sattunud. ...

1 154 155 156 157 158 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.