Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
„Hunditund“ lõi filmimaagia Loode-Eestis Rannakülas asub võrgukuur. Kunagisse kalurivõrkude ladustamise hoonesse on režissöör Marko Raat teinud kinosaali ja on seal jõudumööda viimased viisteist suve kino pidanud. Programmiline rõhuasetus on eesti dokkidel ja kohtumistel filmitegijatega. Sel suvel sai Raadil peetud ka ammu mõttes olnud ühe-ööpäeva-filmifestival „Hunditund“. Programmis leidus nii viimase aja festivalidel pakutut, dokiklassikat, videokunsti, täiskasvanute filme kui ka näitemängu. ...
R06:01 Sirp H
Kuum ilm ja lühikesed filmid Väljend „avastamata aare“ on nii ära leierdatud, et see ütleb rohkem kõneleja silmaringi kui kõnealuse nähtuse kohta. Aga sellisena lühifilmifestivalid mulle näivad – kohaliku festivaliskeene mässavad autsaiderid, kes ajavad kummalist rida nii filmitööstuses kui ka publiku köitmises. Elevant keset tuba on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival „PÖFF Shorts“, mida korraldab küll eraldi meeskond, kuid siiski mitmeti ka suurfestivali egiidi all. ...
R06:01 Sirp H
Transtsendentaalne Transilvaania „Küüslauku pole.“ Mu serbia kolleeg vaatab mõtlikult oma taldrikusse, kahe välja öeldud sõna asemel on rohkem kaalu sellel, mis ta ütlemata jätab. Oleme Cluj-Napocas, Rumeenia Transilvaania piirkonna suurimas linnas. Transilvaania (kuri)kuulsus on tänu öistele surematutele vereimejatele popkultuuri lahutamatu osa, seda nii Dracula lõputute variatsioonide kui ka näiteks popi multikasarja „Hotell Transilvaania“ tõttu. ...
R06:01 Sirp H
Tants teisel pool tähti Stephen Kingi lühiloo „Chucki elu“1 põhjal loodud samanimeline film räägib täpselt sellest, mida pealkiri lubab – Chucki elust. Mis teeb ühest elust hea elu? Kas nii saab üldse öelda? Ja kui saab, siis millised on märgid, mis hästi elatud elule viitavad? Inimestele meeldib ennast, oma maailma – saavutusi, õnne, ebaõnnestumisi ja muud säärast – hinnata ju teiste kaudu. Hea inimene on see, kelle kaotust tunnetatakse ja läbi elatakse, kelle lahkumisel tekib tühimik, tuntav ja jäädav lünk. ...
R06:01 Sirp H
Kas elu kaubanduskeskustes on tänavaelu surm? Tallinn paistab silma linnana, kus kaubanduskeskuste ruutmeetreid on ühe elaniku kohta Euroopas kõige enam. Suurem osa neist on rajatud linna äärde, kesklinnast kaugele. Seetõttu on linna süda jooksmas inimestest tühjaks, linna veeres asuvad kaubanduskeskused ja nende parklad on aga alatasa inimesi ja autosid triiki täis. Miks eelistab tallinlane veeta oma vaba aega pigem akendeta kaubanduskeskuses kui ajaloolises vanalinnas? Põhjused on seotud nii mugavuse kui ka rahaliste võimalustega. ...
R06:01 Sirp H
Feministlik linnaruum Kui linnaruumi feministliku luubiga vaadelda, saab nähtavaks pea lõputu ebaõigluse muster alustades äärekivide disainist, ebapiisavast lumekoristusest, varjualuseta bussipeatustest ja ebausaldusväärsest ühistranspordist kuni keskmise inimese järgi disainitud linnamööbli ning ka kliimakriisi tähelepanuta jätmise ja haavatavate inimgruppide süsteemse allasurumiseni. Need vajakajäämised kuuluvad linnaruumi, sest eeldatakse, et linlane on noor, terve ja tugev. ...
R06:01 Sirp H
Valu osatamine vendade Urbide loos Hea on kirjutada elusast teatrist. Surnud asju on nii palju ümberringi ja iial ei tea, millise laiba otsa ja kus komistad. Nukker valu ja nukker rõõm tulid hinge, kui vaatasin Palmse mõisa pargis Toomas Uibo ja Andres Puustusmaa muusikalist lavastust „Vihmana ma sajan“. Ja jäid sinna tundideks. Lavastus jagab kilde legendaarsete bardide Tarmo ja Toomas Urbi eluhetkedest ajani, mil vennad Soome kaudu Rootsi ja sealt Ameerikasse läksid. Aasta oli 1988, kui nad minema pääsesid. ...
R06:01 Sirp H
Mikromaailmade hädavajalikkus Vahel harva festivale kajastades kõhklen, mida ikka möödunud ainukordse ettevõtmise kohta öelda. Sõnumitooja kaugelt maalt ma pole, programmis toimunu on kõigile veebis niigi lugeda. Nägid kes nägid ning ülejäänutel jääb vähe võimalust rahvusvahelisi lavastusi muu ilma peal trehvata. Üldistused loovad tänamatuid eelarvamusi, sest festivali kava räägib rohkem kunstilise juhi eelistustest kui mõne nähtuse elujõust ja suundumustest. Seega jääb minu osaks vaid isiklik kogemus. ...
R06:00 Sirp H
Ööliblikas, su tund on imeline Tänavu pole ma seadnud sihiks vaadata võimalikult palju suvelavastusi, pigem vastupidi. Mõnigi suvine teatriretk lähtub juhusest, kalendrist ja (autoga) teekaaslastest, paraku jääb nägemata ka üht-teist olulist. Aga üks mu veendunud valik oli Priit Põldma lavastus „Süütu“, mida teater Nuutrum mängis juunikuus Tapa raudteejaamas. Miskipärast ei osutunud „Süütu“ nii publikumenukaks, kui oleks eeldanud, iseäranis lavateekonna alguses leidus saalis vabu kohti. ...
R06:00 Sirp H
Vinüül on moes! Aga ei peaks olema Küllap oled kuulnud, et vinüülplaadid on in? Kui sa ei ole üks neist, kelle seas see on in, siis oled ilmselt vinüülivaimustusest kuuldes kergelt kulmu kergitanud, teemasse mitte nii väga süvenenud ja oma asjadega edasi tegelenud. Minusugusele helientusiastile on see aga äärmiselt huvitav nähtus. ...
R06:00 Sirp H
Harilik Pärnu muusikafestival Miks harilik? Sest see oli jälle sama vaimustav ja inspireeriv nagu alati! Väga palju fantastilisi kontserte, väljamüüdud saalid, kontserdimaja lage kergitavad ovatsioonid, noorte meistrikursuslaste värske energia, põnevad (uudis)teosed, Matthew Hunti soolo Lepo Sumera „Kevadises kärbses“, rohkelt mällu talletatud elamusi ja parim võimalik eestimaine suveilm. Ses mõttes harilik (kuigi ilmaga ei ole alati just niimoodi vedanud kui tänavu). ...
R06:00 Sirp H
Kurbuse leevendus vaimuliku ja ilmaliku muusikaga Oleme vähemalt kümme aastat seadnud oma suve Haapsalu vanamuusikafestivali järgi – sest sealt saab alati häid elamusi. Saale Fischer ja varem Toomas Siitan on festivalikava pannud kokku läbimõeldult ja maialt uute tõlgenduste peale. Mõnest kontserdist võib mõelda veel aastaid hiljem, teiste puhul saab festivali ajal vaagida, mida kava endas kõike kätkeb, kuidas see teistega suhestub. ...
R06:00 Sirp H
Muuseum kui kolme jalaga taburet Eestisse jagub nii muuseume kui muuseumikülastajaid. Euroopas torkab Eesti silma riigina, kus 100 000 elaniku kohta leidub kõige rohkem muuseume ja muuseumikülastajaid. Tallinnast Saatseni pakuvad meie muuseumid väga mitmekesist kõrge kvaliteediga sisu, mida on mujal Euroopaski märgatud ja tunnustatud. Miks siis jääb populaarne ja rahvusvaheliselt tunnustatud muuseumivaldkond tähtsate otsuste tegemisel tähelepanu ääremaale? ...
R06:00 Sirp H
Mõrad globaalse teaduse kaunis tulevikus II Keegi ei ole osanud pakkuda mõistlikku seletust, miks sünnib praegu (kindlasti suhtarvudes, aga näib ka, et absoluutarvudes) märksa vähem suuri avastusi võrreldes näiteks poole sajandi taguse ajaga. Lihtne on süüdistada rahastusalast järjest tugevnevat konkurentsi, mis sunnib ettevaatlikkusele ja suunab enam-vähem garanteeritud tulemuste radadele. Sellele sekundeerib tähelepanek, et suurtest teaduskollektiividest tuleb pigem väikesi sammukesi kui läbimurdeid. ...
R06:00 Sirp H
Vihmad lihtsalt ripuvad õhus Alati on igal pool midagi rippumas. Inimene arvab küll, et kõigepealt oleks vaja kindlat pinda, millele astuda: kuid see kindel pind on õigupoolest ainult maapind, õhuke kumer membraan, mis hoiab meid sööstmast maakera sisemusse. Maakera sisemus ripub aga ilmaruumis, sel nähtamatul orbiidil, mis hoiab maad viskumast päikese südamesse. Päike aga ripub meie galaktikas, siinpool Linnuteed, mis omakorda ripub keset teisi galaktikaid, mis omakorda ripuvad – no ütelge, kus? ...
R06:00 Sirp H
Hämarad toad ja valgus tunneli lõpus Mitte iga kunstnik ei tule Kumu vaatajate ette sellise pagasiga nagu islandlane Ragnar Kjartansson. Pagasi all ei pea ma silmas näituse „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ („A Boy and a Girl and a Bush and a Bird“) mastaapseid eksponaate. Need olid vaevalt lahti pakitud, kui mulle juba räägiti Kjartanssonist ja soovitati muuseumis ära käia. Hiljem paluti kirjutada arvustus ja kuigi põgus ettevalmistustöö selleks tundus vajalik, võtsin vist oma ülesannet üleliia tõsiselt. ...
R06:00 Sirp H
Rahvas algab raamatukogust Viimasel ajal on raamatukogudest kirjutatud ja räägitud tavapärasest rohkem. Teema on saanud lehe- ja eetriruumi seoses uue rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga, mille koostamise viis ja sisu on raamatukogurahva seas põhjustanud laialdast pahameelt.1 Kuna raamatukogud katavad võrguna kogu Eestit ja teevad mitmesugust koostööd, siis puutumata ei jäta need võnked ka teadusraamatukogusid. ...
R06:00 Sirp H
Irdteadvuse arheoloog Mõttepäeviku – või kuidas seda nimetada või (kontseptuaalselt?) üldse nimetamata jätta – autor kannab Kivivalgeli samavõrra ebamäärast kui auväärset nime, mille taga olev isik, kuigi ta meile – nagu tõenäoliselt ka kõigile teistele – hästi teada on, soovib (ja võib) siinkohal minu poolest ka anonüümseks jääda. Kes tahes ta ka poleks, näib Kivivalgel oma raamatus jälgede segamiseks välja pugevat nii mõnestki nahast. ...
R06:00 Sirp H
Salto mortale Eva Koffi uue, kolmanda pika proosateose „Õhuskõndija“ kaanetutvustus on ambitsioonikas: tegemist on XIX ja XX sajandi vahetuse aegu sündinud Magdalena ja Nora „iseendaks kasvamise looga“. Seesuguse sõnavaliku tõttu arenguromaanina määratletav tekst keskendub nende tundlike naiskarakterite kaudu paikajuurdumise ja õhkutõusu kui mitmeti tõlgendatavate seisundite vahelistele pingeväljadele ülikiire moderniseerumise ajajärgul. ...
R06:00 Sirp H
Luuleprõmmu Eesti meister selgub seekord Paides Järgmisel reedel, 8. augustil peetakse Paides arvamusfestivali raames Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaal. Kell 20 astub Vallimäel üles kaheksa prõmmijat: Heidi Iivari, Anna-Leena Koržets, Mari-Liis Müürsepp, Liine Roos, Tiina Saar-Veelmaa, Sigrid Salundo, Silver Sepp ja Jane Tiidelepp. Samuti esinevad Ekke Janisk, Jaan Luulur Malin ja Jasmine Gardosi (Ühendkuningriik). Eesti meister selgub publiku kaasabil, mistõttu oodatakse rohket osavõttu. Üritus on tasuta. ...
R06:00 Sirp H
Õrnus enne plahvatust On nähtusi, mis on ühtaegu õhulised, õrnad ja sitked. On harilikke inimesi, kes ei loo justkui midagi jäävat, kuid kelle nähtamatu naeratus püsib ometi üle aastasaja. On virvendavaid paiku, kust ei saa välja, sündmusi, milles kangastuvad ühekorraga häving ja jäävus. Mõnd niisugust oksüümoroni käsitleb Eva Koff oma kolmandas romaanis „Õhuskõndija“. Suur tänu autorile oma teosest vestlemast. ...
R06:00 Sirp H
Veri, ei mingit kahtlust Ajal, mil rahvasuu nimetab rahva üle valitsejaid vereimejateks, kuna maksutõusud ei meeldi ja finantsvereringe doonorlus ajab vere keema, võideldakse verekeskustes varude eest viimse veretilgani. Selles valguses on väga südantsoojendav, et suve keskel hetkeks tekkinud kriisiolukorras leidis abipalve hulgaliselt reageerijaid. Tänapäeva inimene on mugav ja heategude sooritamine peab olema samuti võimalikult mugavaks tehtud. ...
R06:00 Sirp H
Meedia ei tunne Gaza-nälga On keeruline leida teemat, mille kajastamisel oleks Eesti meedia nii põhjalikult läbi kukkunud, nagu see on Iisraeli sõjakäiguga Gazas. Kõigepealt meenutuseks mõned tõsiasjad. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt on Iisrael 1967. aastast saadik okupeerinud Jordani jõe Läänekallast ja Gaza sektorit. Okupeeriva jõuna on Iisraelil terve rida kohustusi. ...
R06:00 Sirp H
Nõunik Augeiase raamatukogus Mis saaks eestikeelse raamatu juubeliaastal olla valitsuse parem kink raamatukogudele kui uus rahvaraamatukogude seadus, mille alusel raamaturahvast senisest veel paremini teenida! Teadmine, et kehtiv seadus kipub ajale jalgu jääma ja eriti pärast haldusreformi, millega omavalitsusüksuste arv järsult vähenes, oli olemas juba ühel kunagisel valitsusel aastal 2015. Nõnda pandigi uue seaduse ettevalmistamine valitsuse töökavasse. ...

1 27 28 29 30 31 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.