Uudishimu

Find

R06:04 Sirp H
Ülle Toming 16. II 1955 – 6. VIII 2025 Oleme kaotanud särava artisti, isiksuse ja pikaaegse õppejõu, kes on jätnud jälje kümnete lendude kunagiste tantsutudengite, praeguste tantsuprofessionaalide ellu. Ülle Toming lõpetas Tallinna Balletikooli balletiartistina (1973), Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio estraadilauljana (1975), Vilde-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhina (1983) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriajaloo magistriõppe (1999). Ta osales tantsija ja lauljana teatrilavastustes ja filmides. ...
R06:04 Sirp H
Ivar Sinimets 7. X 1952 – 4. VIII 2025 Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest. Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu. ...
R06:04 Sirp H
Aino on ainus Küllap on Eestis vähe inimesi, kes ei ole üles kasvanud Aino Perviku raamatutega. Isegi kui peres ei olnud erilisi lugejaid, on mõnda teost tema loomingust ikka loetud. Ja seda on tehtud põlvkondade kaupa. On välja lõigatud pabernukke raamatust „Kaarist on kasu“, elatud kaasa Kunksmoori ja kapten Trummi nääklustele. Imetletud mereröövlitütar Arabella vaprust ja mindud lasteaeda, Paula raamat näpu vahel. ...
R06:04 Sirp H
„Elu on liikumine“ „Eesti kirjanik“ on väike eesti nüüdiskirjanduse festival. See annab kokkutulnutele võimaluse noppida parajasti õhus olevaid teemasid ja teoseid ning neid lähemalt vaadelda. Viimasel aastal on järjepanu ilmunud põnevaid tekste, mille autoriteks on naised, sellest ka tänavune rõhuasetus naistele kirjanduses. Kas naiste hääl kõlab kirjanduses kuidagi teistmoodi? Kas naiste kirjutatud tekstidel on ka mingeid ühisjooni? ...
R06:04 Sirp H
Teadmatus on ikka ja alati õudsem Järgnevalt ei taha ma olla sisurikkuja. Kuni enam ei ole. Praha. Astun klaasist seintega Edison Filmhubi majja. Tellin baarist pilsneri. Maja on rahvast pungil, inimesed istuvad kino ees, sees ja ümber. Võtan paar sõõmu ja astun kinosaali, mis meenutab rohkem konverentsisaali kui kino. Saali mahub umbes 80 inimest. Pisike. Istun maha – tool on mugav, sametine, mõnus. Palju ruumi jalgadele ja möödujatele. Tšehhi neiu teeb seansile formaadilt veidralt tuttavliku tšehhikeelse sissejuhatuse. ...
R06:04 Sirp H
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kerget nomenklatuurset suvelugemist vegetatsiooniperioodi lõpuks Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada. ...
R06:04 Sirp H
Väliseesti elav-hingav muusika on eesti üleilmse kultuurielu osa Väliseesti popmuusika suurest comeback’ist „Esto-muusika“ kolmikplaadina on möödunud kümme aastat. Selle ajaga on välja ilmunud palju uut, vana ja põnevat ning vaade on avardunud. Juurde on tulnud ka uusi entusiaste, kes koguvad ja jagavad, ning neid, kes aitavad muusikat panna plaadile või viia lavale. Maarja Merivoo-Parroga vestlevad Vaiko Eplik, Olev Muska, Piret Noorhani, Ahto Külvet ja Karl Korts. ...
R06:03 Postimees H
Noored jooksid rakenduskõrgkoolide õppekohtadele tormi Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt ligi viis üliõpilast ning kokku on koolidele laekunud rekordilised ligi 13 600 avaldust.
R06:03 Postimees H
ENNE JA NÜÜD ⟩ Kuidas koledast Cristiano Ronaldost sai ilus. Plastikakirurg: rolli võisid mängida teatud protseduurid USA New Yorgi plastikakirurg analüüsis võimalikke kosmeetilisi protseduure, mis on 40-aastase staarjalgpalluri Cristiano Ronaldo ajatu välimuse taga.
R06:03 Postimees H
Tänavaküsitlus ⟩ Uus sild muutis liikluspilti: kuidas tajuvad seda linlased? Pärnu tänavapilt on juunist saati märkimisväärselt muutunud: avatud uus sild lubab kiiremat ühendust kahe tiheda liiklusega linnaosa vahel ja peaks leevendama Kesklinna silla ummikuid. Küsisime tänaval möödujailt, kas ja kuidas on moodne liiklussõlm kohalike igapäevaelu mõjutanud, Selgus, et pärnakate seas leidub nii silla kasutajaid kui võõristajaid, mitme küsitletu sõnutsi annab sild võimaluse valida jõeületuseks parasjagu sobivaim marsruut.
R06:03 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Näitleja Viire Valdma
R06:03 Õhtuleht H
Fakt teadust päevas: kas seenega saab seene vastu võidelda? Vastus: jah, see on võimalik. Sellist tegevust nimetatakse laiemalt biotõrjeks. Metsanduses rakendatakse okaspuudel juuremädanikku tekitava seene juurepessu tõrjel seent nimega hiidkoorik.
R06:03 ERR H
Rohelised lähevad valimistele nii suurtes linnades kui väiksemates valdades Kohalikeks valimisteks valmistuv erakond Eestimaa Rohelised soovib kandideerida nii suuremates linnades kui ka väiksemates omavalitsustes. Erakonna keskesteks teemadeks on valimistel kohalike teenuste kättesaadavus ja elukeskkond, aga ka turvatunne ja vaimne tervis.
R06:01 Sirp H
Meestel on vendlus, naiskirjanikel õlatunne Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene naiskirjanduse auhind, mille pälvis Carolina Pihelgas lühiromaaniga „Lõikejoon“. Kirjandusajalugu tehtud nagu naksti! Lausa topelt. Ka tänavu ei jäänud seminar toimumata, 12. ja 13. ...
R06:01 Sirp H
Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel Ja kas sellel, mis ta teeb, on nimi või pannakse talle nimi või võetakse talt nimi ära – ja kas sel tööl lõppu on, kas seda lõppu üldse olemas on. Madis Kõiv, Hando Runnel, „Küüni täitmine“ Avalik arvamus loovtööst kõigub enamasti seda romantiliselt müstifitseeriva õhkamise ja netikommentaatori robustse soovituse „mingu päris tööle“ vahel. Seejuures ületavad üha sagedamini uudiskünnist persoonilood loovprofessionaalide läbipõlemisest või hapruseni kulunud vaimsest tervisest. ...
R06:01 Sirp H
Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine mõjutab tehisintellekti sõnumi tajumist Tehisintellektist (TI) räägitakse kui suurest võimalusest, aga ka sellest, millised on selle rakendamise järelmid. Näiteks sisaldavad tehisintellekti abil koostatud materjalid tunduvalt rohkem sõnu kui ilma TI-ta koostatud materjalid. Procter & Gamble’i eksperimentaalsest uuringust selgus, et nii individuaalselt kui ka grupis tooteinnovatsiooniga seotud ülesannet täites oli osalejate koostatud materjalis sõnade arv TI kasutamise korral kaks korda suurem kui ilma TI-ta. ...
R06:01 Sirp H
Ainult andmetest ei piisa – kas Eesti ajakirjanikul on oskust neid mõista? Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. ...
R06:01 Sirp H
Argielu on ebaseksikas Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. ...
R06:01 Sirp H
Eesti-Läti keeleauhind Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku, õpetaja, kõrgema õppeasutuse õppejõu või institutsiooni. Auhind asutati 2009. aastal. ...
R06:01 Sirp H
Naissportlaseks olemise eripära Me elame eneseületuse ajastul. Saavutusühiskond suunab meid enesest maksimumi andma tööl, spordis ja ka puhates. Füüsilises plaanis on selle maagilise „110 protsendi“ väljameelitamise ümber üles ehitatud terve tööstus alates ajaplaneerimise tarvikutest ja toidulisanditest kuni ergonoomiliste rõivaste, spordikellade ja vaimsete praktikateni. Eneseületuse idee on ühtaegu irratsionaalne ja teisalt sügavalt inimlik. Üheks selle klassikaliseks väljendusvormiks on muidugi enda proovilepanek looduses. ...
R06:01 Sirp H
Armastus võib vahel ka õudne olla Kas lõpuks on käes õudusfilmide renessanss? Seda mõistet on žanrifilmi ringkondades juba mõnda aega kasutatud, tõmmates mõttelise võrdlusmärgi 1970.–1980. aastatega, mil alustasid oma tegevust mitmed õudus- ja ulmefilmide tegijad. Veel mõni aeg tagasi sai sellest rääkida tinglikult, sest suured uue põlvkonna lavastajaid võis kokku lugeda ühe käe sõrmedel: Jordan Peele, Robert Eggers, Ari Aster ja Mike Flanagan. Viimase paari aastaga on aga õõvafilmide sotsiaalne staatus tasapisi paranenud. ...
R06:01 Sirp H
Tartul on midagi, mida ühelgi teisel linnal ei ole Linnafestival „Uit“ on kohaspetsiifilise kunsti festival augustikuises Tartus. Festivali programm julgustab linnaruumi märkama: ettevõtmised, teosed ja teekonnad näitavad linna harjumuspäratu nurga alt, pööravad tähelepanu peidetule, avavad suletud uksi ning avaldavad saladusi. Üle aasta seatakse rõhk ühele linna tajumise või sellest arusaamise killule. ...
R06:01 Sirp H
Inimlikkus rõivadisainis 150 maailma hinnatuma kunsti ja disaini kõrgkoolide nimekirja neljandalt kohalt leiame USAs asuva Rhode Islandi disainikooli (Rhode Island School of Design ehk RISD). Järgnevalt saab lugeda mõttevahetust sealse rõivadisaini osakonna juhataja, professor Gwen van den Eijndega. Rääkisime disaineri kujunemisele olulistest väärtustest. Mida peaksid teie tudengid õpingute lõpuks oskama, mida teadma? Valmistame tudengeid ette, et neist saaksid oskuslikud rõivaste valmistajad. ...
R06:01 Sirp H
Kellele on vaja veel üht teatrit? Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. ...

1 35 36 37 38 39 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta