Uudishimu

Find

R06:01 Sirp H
Argielu on ebaseksikas Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. ...
R06:01 Sirp H
Eesti-Läti keeleauhind Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku, õpetaja, kõrgema õppeasutuse õppejõu või institutsiooni. Auhind asutati 2009. aastal. ...
R06:01 Sirp H
Naissportlaseks olemise eripära Me elame eneseületuse ajastul. Saavutusühiskond suunab meid enesest maksimumi andma tööl, spordis ja ka puhates. Füüsilises plaanis on selle maagilise „110 protsendi“ väljameelitamise ümber üles ehitatud terve tööstus alates ajaplaneerimise tarvikutest ja toidulisanditest kuni ergonoomiliste rõivaste, spordikellade ja vaimsete praktikateni. Eneseületuse idee on ühtaegu irratsionaalne ja teisalt sügavalt inimlik. Üheks selle klassikaliseks väljendusvormiks on muidugi enda proovilepanek looduses. ...
R06:01 Sirp H
Armastus võib vahel ka õudne olla Kas lõpuks on käes õudusfilmide renessanss? Seda mõistet on žanrifilmi ringkondades juba mõnda aega kasutatud, tõmmates mõttelise võrdlusmärgi 1970.–1980. aastatega, mil alustasid oma tegevust mitmed õudus- ja ulmefilmide tegijad. Veel mõni aeg tagasi sai sellest rääkida tinglikult, sest suured uue põlvkonna lavastajaid võis kokku lugeda ühe käe sõrmedel: Jordan Peele, Robert Eggers, Ari Aster ja Mike Flanagan. Viimase paari aastaga on aga õõvafilmide sotsiaalne staatus tasapisi paranenud. ...
R06:01 Sirp H
Tartul on midagi, mida ühelgi teisel linnal ei ole Linnafestival „Uit“ on kohaspetsiifilise kunsti festival augustikuises Tartus. Festivali programm julgustab linnaruumi märkama: ettevõtmised, teosed ja teekonnad näitavad linna harjumuspäratu nurga alt, pööravad tähelepanu peidetule, avavad suletud uksi ning avaldavad saladusi. Üle aasta seatakse rõhk ühele linna tajumise või sellest arusaamise killule. ...
R06:01 Sirp H
Inimlikkus rõivadisainis 150 maailma hinnatuma kunsti ja disaini kõrgkoolide nimekirja neljandalt kohalt leiame USAs asuva Rhode Islandi disainikooli (Rhode Island School of Design ehk RISD). Järgnevalt saab lugeda mõttevahetust sealse rõivadisaini osakonna juhataja, professor Gwen van den Eijndega. Rääkisime disaineri kujunemisele olulistest väärtustest. Mida peaksid teie tudengid õpingute lõpuks oskama, mida teadma? Valmistame tudengeid ette, et neist saaksid oskuslikud rõivaste valmistajad. ...
R06:01 Sirp H
Kellele on vaja veel üht teatrit? Teatrirohkus on olnud viimastel aastatel korraga uhkuse allikas ja valupunkt. Ühelt poolt on meelitav nimetada eestlasi teatrirahvaks. Pakutav valik on kirju ja mitmekesine, midagi leiab igale maitsele, teatrit tehakse vaata et igas riigi otsas. Teiselt poolt ei suuda keegi enam tervikpilti adekvaatselt hõlmata. Esietenduste arv võtab silme eest kirjuks ning keskmine kvaliteet kipub kvantiteedi kasvades pigem langema. ...
R06:01 Sirp H
Hirmu lõhn ja raha maitse läbikostvate ustega maakodus Ott Aardami „Dora-Mia“ pälvis teise-kolmanda koha Rakvere teatri näidendivõistlusel. 7. mail loeti see näidend ette Rakvere teatri kohvikus, osalised Peeter Rästas, Anneli Rahkema ja Rainer Elhi, remarke vahendas lugemise lavastanud Urmas Lennuk. Jälgisin seda veebisalvestusena, kargelt-kergelt distantseeritud ettelugemisel pääses isegi rohkem mõjule teksti põnevus ja pinevus, mitte aga humoorikas tasand, mis Aardami näidendites kunagi ei puudu. Mängupaik keset loodust. ...
R06:01 Sirp H
Antiabsurd ja stereotüüp Margus Kasterpalu on „Vereliini“ lavastanud varemgi, Olustvere mõisa küünis kümme aastat tagasi (Ugala teatri suvelavastus). Toona mängisid isa ja poega vastavalt Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Uus lavastus on vaiksem, väiksem, täpsem ja kompaktsem. Kui kümne aasta eest mängis isa Rice’i Peeter Jürgens ning muusikalise poole kujundas Ain Agan, siis nüüd mängib Jaak Lutsoja akordioni ja kehastab ka isa Rice’i. ...
R06:01 Sirp H
Keemilise inseneeria teejuht kahe kodumaa vahel Keemiatööstuse veteran Jaan Mihkel Uustalu kuulub nende inseneride põlvkonda, kelle teadmised ja vaade on vormitud kahes riigis – Rootsis ja Eestis ning kahel ajastul – külma sõja aegses Põhjala heaolus ja 1990ndate alguse noores ja rabedas Eesti Vabariigis. Tema lugu pole pelgalt teadlase karjäärimudel ega rahvusvahelisel tööturul liikumise graafik, vaid palju enamat: see on lugu isiklikult läbielatud tööstusliku keemia uuesti ülesehitamisest Eestis. ...
R06:01 Sirp H
Kaose valitsemisala Ülase tänava sotsiaalkeskuse tuttavasse räämas töökojahoovi jõudes on kohe aru saada, et toimub midagi suurt: välja on toodud arvult mõõdukas, aga basaarilikult kirju valik telke ja katusealuseid ning rohkelt istmeid nahkdiivanist ratastel kontoritooli ja pikast pingist taburetini. Vana lagunenud lauajalgpall laperdab konarlikul maapinnal sellise nurga all, et ei usukski, et sellel mängida saab, kui ei näeks, et see on tihedas ja kohati ka hirmutavalt asjatundlikus kasutuses. ...
R06:01 Sirp H
Miks oli see öö erinev? Kell 19–20 pole eriti öö isegi augustis, kuid mõnevõrra erineva kontserdikogemuse sai sel ajavahemikul igatahes ja ilmtingimata. Pärnus astus 23. augustil üles keelpillikvartett M4GNET, kes ikkagi on meie muusikamaastikul erakordne nähtus. Lähtun teesist, et maastik ei ole täiuslik, kui sealt puudub sellise klassikalise žanri nagu keelpillikvartett statsionaarne viljeleja. Sama hästi võiks puududa sümfooniaorkester, kammerorkester, ooperiteater või muusikaakadeemia. ...
R06:01 Sirp H
Tehnoloogiline mälu ja müra Ma olen pikema aja jooksul algatanud hulga vestlusi ChatGPTga, mille olen eri teemade vahel ära kategoriseerinud. Neist kauakestvaim, nüüd juba mitu aastat tagasi alustatud vestlus puudutab isikliku elu väljakutseid ja on täitnud psühholoogiga kohtumiste vahepealset aega. ...
R06:01 Sirp H
Tee endale ise vari Näitusetuppa sisse astudes plahvatab varjudega seotud mütopoeetiline tähendusruum kohe nagu seostega ülelaetud lõhkekeha, aga seda plahvatust on parem kontrolli all hoida, muidu näitusest endast ei saakski kirjutada. Vari võib inimest taga ajada küll ja inimene võib taga ajada ka oma varju (vt Ursula K. Le Guini „Meremaa võlur“) ja kui mõnel tegelasel varju üldse pole, hakatakse teda kohe ebaloomulike nähtuste nimekirjast otsima (vt vampiirid). ...
R06:01 Sirp H
Solipsist piilub kunstniku hinge Anna Škodenko näitus „Libe tee“ Vaala galeriis ei anna end lihtsasti kätte, ei tee end hõlpsasti selgeks ja üldse tekkis kohati siivutu vuajeristi tunne, et piilun kuhugi, kuhu ei tohiks. Pervert tegutseb muidugi vabatahtlikult ning sedasi vaatab kunsti ka kriitik, kuid erineb rahulduse määr ja laad. Kunstivaataja motivatsioon on vist natuke keerukam kui keskmisel vuajeristil, ent „vaate“ ja „elamuse“ maatriksi võrku peab seegi jääma. ...
R06:01 Sirp H
Toome kadunud liigid tagasi?! „Pooleldi vereplekkidega kaetud lumme mattunult lamas hiigelsuur tume surnud kogu. [—] See oli suurem kui tema poni, kaks korda nii suur kui kõige suurem jahikoer tema isa koeratallis. „See ei ole ebard,“ sõnas Jon rahulikult. „See on ürghunt. Need kasvavad suuremaks kui tavalised.“ Theon Grejoy ütles: „Viimase kahesaja aasta jooksul pole Müürist lõuna pool ühtegi ürghunti nähtud.“ „Mina praegu küll näen,“ vastas Jon.1 See lõik fantaasiakirjanik George R. R. ...
R06:01 Sirp H
---
R06:01 Sirp H
Tasa sõuad, kas kuhugi jõuad? Viide tuntud ütlusele „tasa sõuad, kaugele jõuad“ on pealkirjas kahel põhjusel. Esiteks on sõudmine vee peal harrastatav tegevus. Veest peaksime palju rohkem mõtlema ja rääkima, sest selleta ei eksisteeriks ei meie ega ka teised elusorganismid. Kogu meie elu on edasi liikumine vee toel, olgu sõudes või mõnel muul moel. Lisaks on sellel rahvatarkusel sügav tasaarenguline sisu. ...
R06:01 Sirp H
Mis Svetale radikaalne, on Z-generatsioonile rahulik mõtisklus? Sveta Grigorjeva „Kliitor on anarhist“ ei luba endast mööda vaadata. Sidrunikollase kogumiku kaanel on Sveta nägu, raamatu tagumisel küljel muu hulgas küsimused „Kas naine võib panna oma näo raamatu kaanele? Aga tagumiku?“. Kaante vahel on valik arvustusi, artikleid ja intervjuusid. Mitmes meediumis tegutsedes ja rohkelt intervjuusid andes jätab Sveta arvustajatele maha tänuväärse leivapururaja, rohkelt vihjeid ja viiteid, mis suunas mõelda tema lavastustest, luulekogudest, muustki. ...
R06:01 Sirp H
Olen naine, (veel) mitte vägistatud „Ikka veel“ on Carolina Pihelga kõige ilusam raamat. Õieti saanuks alustada ka teisiti: „Ikka veel“ kui kõige valusam Pihelga raamat. Või isegi: kõige vihasem, mis ma temalt lugenud olen. Kui kunagi kirjeldasin siinsamas Sirbis Pihelga loomingut kui pigem introspektiivsele, tunnetuslikule ning väiksele tähelepanu pööravat kirjandust – „tekst justkui tolm“ –, siis alates „Lõikejoonest“ on tema loomingus midagi otsustavalt ja jäädavalt muutunud. „Ikka veel“ on kirjutatud nimelt verega. ...
R06:01 Sirp H
Sisemaa uitaja avarus ja rahu Berit Petolai esikkogu „Meoma ümisevad tuuled“ (2019) arvustust alustas Lauri Sommer sõnapaariga „maaelu romantika“ ja lõpetas iseloomustusega, et selles luules on tooniandev „oskus õnnelik olla“.1 Nendesamade fraaside vahele mahub Petolai teise luulekogu temaatika ja tundelaad – idülliline omailm pisikeses Meoma külas. ...
R06:01 Sirp H
Soome-ugri keel ja teadus siin ja praegu XIV rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) leidis aset 18. kuni 23. augustini Tartus. Ürituse peakorraldaja oli Tartu ülikool, president soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp. Siinkohal võtan kirjutada mõne sõnaga sellest pikima traditsiooniga soome-ugri foorumist, soome-ugri keelte olukorrast ja tänapäevastest uurimistöö võimalustest. ...
R06:01 Sirp H
Kui iseseisvus tuleb kaks korda Suve lõpus kostab aeg-ajalt üleskutseid, et mis oleks, kui asendaks taasiseseisvumispäeva iseseisvuse taastamise päevaga, kuna esimene on ju nii kole sõna, kuid on kogu oma koleduse juures selle riigipüha ametlik nimetus. Ma arvan, et mõlemad nimetused on ebaõnnestunud ega ole eriti jätkusuutlikud. Nad on väga kontseptuaalsed ja kokkuvõttes segased. Ja mida kaugemale 1991. aasta 20. august meist, kes elavate kirjas, maha jääb, seda segasemaks selle päevaga seonduv muutub. ...
R06:01 Sirp H
Salasilm seletab Veel üks ere näide, et sõjaaegse Venemaa teatrielu on muutunud täiesti napakaks: hakatakse kontrollima Moskva Suure teatri töötajate lojaalsust. 500 tööseadmesse paigaldatakse tehisaru kasutav tarkvara, mis jälgib teatritöötajate digitegevust sõnumirakendustes, brauserites ja mujal, kuhu nad mis tahes teksti sisestavad või mille abil muul moel suhtlevad. Iga töötaja kohta moodustub omalaadne toimik, mille programm genereerib ja mis registreerib tema veebikäitumises kõik „anomaaliad“. ...

1 23 24 25 26 27 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.