Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
7:05
Sirp
H
Millisesse ruumi me kuulume?
13. ja 14. novembril peeti filmimuuseumis juba kümnes Läänemere maade filmiajaloo konverents, tänavu alapealkirjaga „Muutuste dünaamika“. Siinses piirkonnas, kus napib nii uurijaid kui ka ressursse, on peaaegu võimatu korraldada selline üritus järjepidevalt igal aastal. Seetõttu sai ettevõtmisest juba üsna selle algusjärgus rändkonverents, mis liigub Eesti, Läti ja Leedu vahel. ...
7:05
Sirp
H
Mida on Kiisa filmidel öelda tänapäeval?
Olen tõdenud, et mu põlvkonnakaaslastele — milleniaalidele ja Z-generatsioonile – tuleb ikka üllatusena, et Kaljo Kiisk režissöör on olnud. Tuleb tõdeda, et ühelt poolt mängis ta iseennast Liblena võib-olla tõesti üle ja säritas end vaataja mällu meeletult šarmantse ekraaninäona. Kiisk oli režissööriameti ajaks, mil 1990ndatel sündinud põlvkond teadlikult filme vaatama hakkas, juba ammu maha pannud ja kinnistas end „Õnne 13“1 näol vaataja võrkkestale taas näitlejana. ...
7:05
Sirp
H
Arhitektuur on masohhism
Briti arhitekt ja kriitik Sam Jacob oli minu professor Viini rakenduskunsti ülikoolis, kui olin seal vahetusaasta üliõpilane. Kuulnud, et ta tuleb arhitektide liidu aastapreemia väljaandmiseks eesti arhitektuuri kaema ja hindama, avanes mul võimalus temaga ringkäik kaasa teha. ...
7:05
Sirp
H
Finlandia 2025. aasta kirjandusauhindade võitjad on selgunud
Eile, 27. novembri õhtul kuulutati Soomes välja tänavused Finlandia auhinna võitjad. Ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis Monika Fagerholm romaaniga „Döda trakten / Kvinnor i revolt“ ehk „Eristystila / Kapinoivia naisia“ (Förlaget, Teos). Romaani on rootsi keelest soome keelde tõlkinud Hannimari Heino. Eesti keeles kõlab teose pealkiri „Isolaator / Mässulised naised“. ...
7:02
Sirp
H
Raamaturiiul
Täiskasvanuelu esimese täitsa oma raamaturiiuli tuppa toomine või kokkupanek on üks väga eriline hetk. Olgu selleks uus IKEA riiul või hoopis raamatukogust maha kantud oma aja ära elanud riiul. See on hetk, kui pakud oma sõpradele raamatutele uue kodu. Oma raamatute riiulitele mahutamine on aga järjepidev väljakutse. Kuidas piirata raamatukogu kasvu? Milliseid põhimõtteid rakendada kodusesse kogusse püsiva koha pälvivatele raamatutele? Millised anda edasi ringlusse? ...
7:02
Sirp
H
Kus on uus muusika?
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. ...
7:02
Sirp
H
Sel magusa lõhnaga roosil me ravibuketis on teravad okkad
Mike Jay on viljakas autor: ilmunud on üle kümne raamatu teaduse, meditsiini, hullumeelsuse jm teemadel. Sirvisin 2023. aastal ilmunud „Psühhonaute“ esimest korda 2024. aastal, sest lootsin sealt leida üht-teist neurasteenia kohta. „Neurasteenia“ on moderniseerumise oluline märksõna ja ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine läänes saab alguse samal ajal. Sõltuvust tekitavates ainetes nähti võimalust neurasteeniale vastu astuda, kuigi need aitavad teatud määral sellele ka kaasa. ...
7:02
Sirp
H
Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad
Kuivõrd töötamine teaduskorraldajana õpetab pidevalt midagi uut, mida teadlasena ei oleks niimoodi võib-olla teadvustanudki, siis pole ehk vale oma äratundmist ka teistega jagada. Liiatigi olen ise üks neist, kel hübriidne ja mittelineaarne elu- ja töörada. 2023. aasta lõpus läbis Euroopa teadlaste harta uuenduskuuri, mille käigus koondati varasemad harta 40 teemapunkti 20 alla ja jagati need omakorda nelja suurema samba vahel. ...
7:02
Sirp
H
Tekstidest filmikultuuri ümber
Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. ...
7:02
Sirp
H
Maarja Mõtus 6. VI 1987 – 3. XII 2025
Ootamatult lahkus Eesti Kunstiakadeemia disainiõppejõud, hea kolleeg ja sõber Maarja Mõtus. Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. ...
7:02
Sirp
H
Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025
Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti, tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm. Aastatel 1966–1967 oli ta Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht. Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi. ...
7:02
Sirp
H
Hümn impeeriumi varemetel
Iseendalegi ootamatult – juhuse tahtel, saatuse pilkena – sattusin tänavusel PÖFFil nägema paari postsovetiteemalist filmi, mille puhul polnud vähemalt enne nende nägemist selge, et need seda on. Esmalt sellest, mis on „postsovetiteemaline film“. See on film, mille keskmes pole mitte Nõukogude aeg, vaid olevikku defineeriv nõukajärgne aeg, kusjuures olevikku võidakse defineerida väga erinevalt. ...
7:02
Sirp
H
Räägime Nõukogude-järgsest filmist
Hiljuti käisin ma Kasahstanis. Kõige muu seas sain kokku ka kolleegidega ja uiguuri restoranis läks ühel hetkel jutt Nõukogude ajale. Teema pole siin oluline, aga peab mainima, et jutu sisu oli tänapäeva võrdlus tolle ajaga ja see, kuidas on mingid praegused teadustraditsioonid seotud Nõukogude aja akadeemiliste saavutustega. Üldse on lugu selline, et Eestis on tagasivaatamist Nõukogude ajale endiste NSV Liidu liiduvabariikide seas kõige vähem. ...
7:02
Sirp
H
Küljelt langev valgus on alati ilus
Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset filmimist. ...
7:02
Sirp
H
Nobeli perekonna elu ja äri
Bengt Jangfeldti Nobeli perekonna kulgemise lugu* algab XIX sajandi alguses, hõlmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme põlvkonda. Kuigi perekond on tänapäeval kuulus eelkõige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest, on tähelepanuväärsed paljud selle perekonna esindajad. Näiteks 19. ...
7:02
Sirp
H
Kas tõesti on kogu vene filosoofia mäda?
Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. ...
7:02
Sirp
H
Ämblik meis enestes
Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik“ räägib, nagu autor sissejuhatuse alguses teatab, sellest, „miks ja kuidas peaks võrdlema eri kultuuride müüte“ (lk 19). Raamatus, mille originaal ilmus 1998. aastal, on need küsimused igati õigustatud. ...
7:02
Sirp
H
Juurte juurde
Jerome Osentowski on Ameerika Ühendriikides Colorados asuva Kesk-Kaljumäestiku permakultuuri instituudi (Central Rocky Mountain Permaculture Institute) asutaja ja direktor. Ta on kuulus permakultuuri ja uudsete taimekasvatusvõtete edendaja, kes on 40 aastat juhendanud ka permakultuuri kursusi. Ta on kõrbelisse Kaljumäestikku rajanud talu, kus väljas ja kasvuhoonetes kasvavad lopsakad permakultuuri toidusalud. ...
7:02
Sirp
H
Mõtteid ümbermõtestamise ümber
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal keeras üle kolme aastakümnega korrastuda jõudnud mälumaastiku jälle pahupidi, nii Eestis kui ka mujal. Kunagistel sotsialismimaadel algasid arutelud, mida teha avalikus ruumis oleva Nõukogude pärandiga, eeskätt sõjamonumentidega. ...
7:02
Sirp
H
Nelikümmend aastat hiljem
Üks mis kindel, kultuuriniidistik on hämmastavalt tugev ja püsiv, elab üle põuad ja üleujutused. Selles sümbioosis leiad esinemisrõõmu, ravid edevusenärvi, ilmutad protestimeelt, tunned vastupanumõnu, ja tähtsam kõigest – saad kuuluda hästi selitatud sõpruskonda. Nii nagu noortel kirjanikel oli Siurust abi parnassile pääsemisel, pakkus Valhalla tudengitele võimaluse kuulutada oma maailmavaadet ja tõekspidamisi. Nüüd, 40 aasta hiljem, istub maailm taas püssirohutünni veerel. ...
7:02
Sirp
H
Soojuse valgel
Gruuv kruvib end üles. Näitlejad saabuvad ükshaaval (kasukates jms) lavale. Seiravad üksteist ja publikut. Jõuan pisut (selliste) riiete üle imestada, kui juba selgub nende põhjus: ükshaaval hakatakse end neist vabastama. Oletan, et tegu on ühega menukatest tantsulavastustest, kus näidatakse esmajoones keha (ja algul paistab, et väga ei eksigi). Pesuni jõudes tõmmatakse peale ootuspärane pidur. ...
7:02
Sirp
H
Aeg, mis teeb oma töö
Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. ...
7:02
Sirp
H
Puhu tuul ja tõuka teatrit
Riias teatrifestivalil „Skate“ kolmel päeval nähtud kaheksa lavastust näitasid Läti teatrit mitmest küljest: suurejoonelise ja julgena, aga ka keskpärase ja tüütuna. Igasügisesed põgusad käigud Riiga on enamasti andnud põhjust vaimustuseks – nii ka sel aastal. Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“ („Karalis Ibī un citi monstri“) oli esietendusest möödunud viie kuuga läinud sujuvamaks, näitlejad tundsid end Alfred Jarry näidendist tõukuvas absurdiilmas kindlamalt kui esietendusel. ...
7:02
Sirp
H
Mosaiikkontsert kildudega suurest pildist
Esimese advendi eelõhtul ühendasid oma jõud kaks Eesti nüüdismuusika ansamblit, et koos püüda hõlmata kahe XX sajandi muusika suurkuju, Luciano Berio ja Pierre Boulezi loomingut. Tänavu tähistatakse mõlema helilooja 100. sünniaastapäeva ning Eestiski pole need tähtpäevad märkamata jäänud. 29. novembri kontserdil põimiti kahe peategelase teosed mõtteseosesse, et mõista, mis tuli enne ja mis on tulnud pärast neid. ...
1
18
19
20
21
22
»
Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.
Android