Uudishimu

Find

R07:07 Sirp H
Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad Kuivõrd töötamine teaduskorraldajana õpetab pidevalt midagi uut, mida teadlasena ei oleks niimoodi võib-olla teadvustanudki, siis pole ehk vale oma äratundmist ka teistega jagada. Liiatigi olen ise üks neist, kel hübriidne ja mittelineaarne elu- ja töörada. 2023. aasta lõpus läbis Euroopa teadlaste harta uuenduskuuri, mille käigus koondati varasemad harta 40 teemapunkti 20 alla ja jagati need omakorda nelja suurema samba vahel. ...
R07:07 Sirp H
Maarja Mõtus 6. VI 1987 – 3. XII 2025 Ootamatult lahkus Eesti Kunstiakadeemia disainiõppejõud, hea kolleeg ja sõber Maarja Mõtus. Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. ...
R07:07 Sirp H
Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025 Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti, tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm. Aastatel 1966–1967 oli ta Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht. Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi. ...
R07:07 Sirp H
Küljelt langev valgus on alati ilus Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset filmimist. ...
R07:07 Sirp H
Kas tõesti on kogu vene filosoofia mäda? Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. ...
R07:07 Sirp H
Aeg, mis teeb oma töö Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. ...
R07:07 Sirp H
Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega? Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. President lükkas eelmisel reedel muudatuse tagasi, kuna see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, meie arvates puudutab see otseselt ka muu emakeelega noorte eesti keele õppimist ja õpimotivatsiooni. ...
R07:07 Sirp H
Milleks on arvustusi üldse vaja? Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. ...
R07:07 Sirp H
Raamatuaasta kokkuvõtteks, komaga Raamatumees on oma töö teinud, raamatumees võib minna. See oleks veel kestvast eestikeelse raamatu juubeliaastast kõige pessimistlikum schillerlik eelkokkuvõte, millega mittelugejad ehk kirjaoskamatud nii liht- kui ka võimurahva hulgast võiksid ühtviisi rahul olla. Saab selle jama kaelast ära ja et järgmine juubel on alles sajandi pärast, siis ei pea enam vastama lõpututele ja tüütutele juubeliküsimustele, et mida sa viimati lugesid ja mis on su lemmikraamat. ...
R07:07 Sirp H
Komi põdrad ja põhjapõdrad Mõtlesin kirjutada kellestki juhuslikult ettejuhtuvast. Avasin „Komi mütoloogia“ entsüklopeedia kogemata põdra kohalt1 ja kohe samas oli ka lugu põhjapõdrast2. Kahe peale kokku oli seda juttu alla lehekülje. Usundi sügavuses Nagu juba ainuüksi komi mütoloogia raamatus põdrale ja põhjapõdrale pühendatud ruumile osutamine näitab, ei ole nende loomade kohta komi usust eriti midagi krestomaatilist leida. ...
R07:07 Sirp H
Tehisaru „vigased pruudid“ Maailm meie ümber näib iga päevaga siledam ja viimistletum, justkui oleks masin jäädvustanud selle peaaegu liiga täiuslikuks kaardiks, kus iga detail on hoolikalt paigas ja servad joonlauaga tõmmatud. Meile lubatakse parimaid linateoseid, andmepõhiseid otsuseid ja veatut täpsust. Tehisaru ülesanne on optimeerida, standardiseerida ja viia protsessid efektiivselt ideaalse tulemuseni. Algoritmid pakuvad kõige kiiremaid teekondi, kõige populaarsemaid restorane, kõige õigemaid vastuseid. ...
R07:07 Sirp H
Metsaüksiklased ehk Üksindusest väljapääs on väljapääs loodusesse Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni. ...
R07:07 Sirp H
Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata kõigele pääsemislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele määratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis võib arvata, kuidas järgmine maailm tekib. Tom Stoppardi (3. VII 1937 – 29. XI 2025) näidendi „Arkaadia“ lavastas Jaanus Rohumaa Tallinna Linnateatris 1997. aastal. Möödunud on peaaegu kolmkümmend aastat, kaugeltki mitte iga lavastus ei püsi nii elavalt meeles ja hinges. ...
R07:07 Sirp H
Äärekivi on maailma piir Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. ...
R07:07 Sirp H
See teie Sooster Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. ...
R07:07 Sirp H
Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal Tänavu kaheksandat korda korraldatud Kosovo teatri esitlusfestivali kunstiline juht oli Jeton Neziraj. Istusime temaga enne festivali viimast etendust Skopje vanas basaaris tegutseva albaania laste- ja noorsooteatri ees ning rääkisime seekordsest programmist ja sellest, kuhu festival võiks edasi liikuda. Eelmisel aastal korraldati festival esmakordselt korraga Kosovos ja Albaanias ning kuna vastuvõtt oli soe, otsustati tänavu teha pool sellest Kosovos ja pool Põhja-Makedoonias. ...
R07:07 Sirp H
Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad „Auroraga“ (2025), Andres Maimiku ja Rain Tolgi filmiga, tehti filmiaastat jaanuaris alustades hea valik: film on hea, sest see on tehtud ilmselt teemal, mida nad tunnevad – abielu võib praguneda igaühel. „Aurora“ algus on konarlik. Oli küll ette teada, et stseenid improviseeriti ja Aurora (Maarja Johanna Mägi) on usklik. Improvisatsioon toob esile toored tunded. Haarad mõistmiseks igast asjast, näiteks Sten Šeripovi muusikast. Bassklarnet. Klaver. Tuule hääl. ...
R07:07 Sirp H
Vaid koletis on võimeline mängima jumalat Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. ...
R07:07 Sirp H
Valguse murdumine Tänavu täitub 130 aastat filmikunsti sünnist. Täpne aastapäev võib olla mitmeti määratletav. Ameeriklane Woodville Latham tutvustas seinale liikuvat pilti kuvavat masinat nimetusega eidoloskoop 21. aprillil. Saksa vennad Skladanowskyd tulid oma bioskoobiga avalikkuse ette 1. novembril. Prantsuse vendade Lumière’ide kinematograafi demonstreeriti esimesena umbes kahesajale Rahvusliku Tööstuse Arendamise Ühingu (Société d’encouragement pour l’industrie nationale) liikmele 22. ...
R07:07 Sirp H
Kunsti sündimise ime jälil Eesti lugeja on saanud lühikese vahega kaks raamatut XIX sajandi saksa kunstnike kohta: ühe Caspar David Friedrichist (1774–1840) ja teise Carl Sigismund Waltherist (1783–1866). Esimest teab iga kultuurisõber ning teisest on vähemalt kuulnud kõik Eestis kunstiajalugu tudeerinud ning baltisaksa kultuuri ja kirikukunsti huvilised. Nende elulugu esitavad raamatud pakuvad senistele teadmistele lisa, kumbki omal viisil. ...
R07:07 Sirp H
Maania ja maagia Jõulude aegu on meeldiv ennast natuke lõdvaks lasta ja lubada mõttelennul vajuda teadvuse süvakihtidesse, kus on varjul rohkesti lapsepõlvemõtteid ning nendes peituvaid muinasjutte. Kindlasti on sellega seotud ka Tallinnas Disaini- ja arhitektuurigaleriis juba kakskümmend aastat detsembrikuus toimuva Piparkoogimaania näituse suur populaarsus. Väljapanekut korraldavad kunstnik Mari-Liis Laanemaa ning disainer Pelle Kalmo, esmakordselt avati näituseseeria 2006. aastal HOP galeriis. ...
R07:07 Sirp H
Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid Midagi on õhus. Pimeda öö ja talvise külma seest tänavusele kunstiaastale tagasi mõeldes kerkivad esimese hooga teadvusesse kaks näitust, millest kummalgi eksponeeritud tööd panid mõtlema valguse, varju, geomeetria, värvi ja metafüüsika peale. Need on „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ (kuraator Mėta Valiušaitytė) ja Mari Kurismaa „Videviku geomeetria“, mille on kureerinud Mari Laanemets. ...
R07:07 Sirp H
Aasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed Võsu põhikool pälvis aasta puitehitise tiitli. 3+1 arhitektid on projekteerinud teisigi haridusasutusi. Lisaks Võsu koolile ka Haapsalu põhikooli, Narva eesti gümnaasiumi, Narva vanalinna lasteaia, Narva sisekaitseakadeemia hoone, koos Atelier Thomas Pucheriga on tehtud Muba ja praegu on käsil Kohtla-Järve põhikool. Mõni aeg tagasi ilmus Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, kus on jõutud järeldusele, et kõrgete hariduskulude peamine põhjus on liiga kallid nn luksuskoolid. ...
R07:07 Sirp H
Ars 50 Kui mind oli pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disainikateedri lõpetamist Arsi kunstikombinaati tööle suunatud, küsiti seal esimese asjana, kas ma ilukirja oskan. Olin Villu Järmuti käe all õppinud käsitsi konstrueerima uusi kirjatüüpe ja Bruno Tombergi juhendamisel mõtestama disaini olemust: rääkima disainist kui mõtte- ja elulaadist, nägema disainis ruumi muutmise võimalust. ...

1 55 56 57 58 59 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta