Uudishimu

Find

R07:07 Sirp H
Parim aeg elamiseks – hukkumisele määratud maailmas HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata kõigele pääsemislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele määratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis võib arvata, kuidas järgmine maailm tekib. Tom Stoppardi (3. VII 1937 – 29. XI 2025) näidendi „Arkaadia“ lavastas Jaanus Rohumaa Tallinna Linnateatris 1997. aastal. Möödunud on peaaegu kolmkümmend aastat, kaugeltki mitte iga lavastus ei püsi nii elavalt meeles ja hinges. ...
R07:07 Sirp H
Äärekivi on maailma piir Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. ...
R07:07 Sirp H
See teie Sooster Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. ...
R07:07 Sirp H
Lähiajaloo kannatuste valus vari teatri kohal Tänavu kaheksandat korda korraldatud Kosovo teatri esitlusfestivali kunstiline juht oli Jeton Neziraj. Istusime temaga enne festivali viimast etendust Skopje vanas basaaris tegutseva albaania laste- ja noorsooteatri ees ning rääkisime seekordsest programmist ja sellest, kuhu festival võiks edasi liikuda. Eelmisel aastal korraldati festival esmakordselt korraga Kosovos ja Albaanias ning kuna vastuvõtt oli soe, otsustati tänavu teha pool sellest Kosovos ja pool Põhja-Makedoonias. ...
R07:07 Sirp H
Kaunid ja võikad kannatused, pragunevad unelmad „Auroraga“ (2025), Andres Maimiku ja Rain Tolgi filmiga, tehti filmiaastat jaanuaris alustades hea valik: film on hea, sest see on tehtud ilmselt teemal, mida nad tunnevad – abielu võib praguneda igaühel. „Aurora“ algus on konarlik. Oli küll ette teada, et stseenid improviseeriti ja Aurora (Maarja Johanna Mägi) on usklik. Improvisatsioon toob esile toored tunded. Haarad mõistmiseks igast asjast, näiteks Sten Šeripovi muusikast. Bassklarnet. Klaver. Tuule hääl. ...
R07:07 Sirp H
Vaid koletis on võimeline mängima jumalat Mehhiko-Ameerika režissööri Guillermo del Toro kaua oodatud Mary Shelley „Frankensteini“ (1818) adaptatsioon valmistab nii imetlust kui ka pettumust: visuaalselt nauditav, ideedest tulvil, segane, originaalteosest kõrvalekalduv. Ent filmi ei tohi käsitleda vaid kuulsa teose ekraniseeringuna, kuigi del Toro on teinud seda, mida tema eelkäijad, eelkõige kuulus James Whale, pole suutnud – lasta teadlasel ja tema loodud koletisel rääkida oma lugu nii, nagu on raamatus. ...
R07:07 Sirp H
Valguse murdumine Tänavu täitub 130 aastat filmikunsti sünnist. Täpne aastapäev võib olla mitmeti määratletav. Ameeriklane Woodville Latham tutvustas seinale liikuvat pilti kuvavat masinat nimetusega eidoloskoop 21. aprillil. Saksa vennad Skladanowskyd tulid oma bioskoobiga avalikkuse ette 1. novembril. Prantsuse vendade Lumière’ide kinematograafi demonstreeriti esimesena umbes kahesajale Rahvusliku Tööstuse Arendamise Ühingu (Société d’encouragement pour l’industrie nationale) liikmele 22. ...
R07:07 Sirp H
Kunsti sündimise ime jälil Eesti lugeja on saanud lühikese vahega kaks raamatut XIX sajandi saksa kunstnike kohta: ühe Caspar David Friedrichist (1774–1840) ja teise Carl Sigismund Waltherist (1783–1866). Esimest teab iga kultuurisõber ning teisest on vähemalt kuulnud kõik Eestis kunstiajalugu tudeerinud ning baltisaksa kultuuri ja kirikukunsti huvilised. Nende elulugu esitavad raamatud pakuvad senistele teadmistele lisa, kumbki omal viisil. ...
R07:07 Sirp H
Maania ja maagia Jõulude aegu on meeldiv ennast natuke lõdvaks lasta ja lubada mõttelennul vajuda teadvuse süvakihtidesse, kus on varjul rohkesti lapsepõlvemõtteid ning nendes peituvaid muinasjutte. Kindlasti on sellega seotud ka Tallinnas Disaini- ja arhitektuurigaleriis juba kakskümmend aastat detsembrikuus toimuva Piparkoogimaania näituse suur populaarsus. Väljapanekut korraldavad kunstnik Mari-Liis Laanemaa ning disainer Pelle Kalmo, esmakordselt avati näituseseeria 2006. aastal HOP galeriis. ...
R07:07 Sirp H
Kunstiaasta 2025 – pimedus ja värvid Midagi on õhus. Pimeda öö ja talvise külma seest tänavusele kunstiaastale tagasi mõeldes kerkivad esimese hooga teadvusesse kaks näitust, millest kummalgi eksponeeritud tööd panid mõtlema valguse, varju, geomeetria, värvi ja metafüüsika peale. Need on „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ (kuraator Mėta Valiušaitytė) ja Mari Kurismaa „Videviku geomeetria“, mille on kureerinud Mari Laanemets. ...
R07:07 Sirp H
Aasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed Võsu põhikool pälvis aasta puitehitise tiitli. 3+1 arhitektid on projekteerinud teisigi haridusasutusi. Lisaks Võsu koolile ka Haapsalu põhikooli, Narva eesti gümnaasiumi, Narva vanalinna lasteaia, Narva sisekaitseakadeemia hoone, koos Atelier Thomas Pucheriga on tehtud Muba ja praegu on käsil Kohtla-Järve põhikool. Mõni aeg tagasi ilmus Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, kus on jõutud järeldusele, et kõrgete hariduskulude peamine põhjus on liiga kallid nn luksuskoolid. ...
R07:07 Sirp H
Ars 50 Kui mind oli pärast Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disainikateedri lõpetamist Arsi kunstikombinaati tööle suunatud, küsiti seal esimese asjana, kas ma ilukirja oskan. Olin Villu Järmuti käe all õppinud käsitsi konstrueerima uusi kirjatüüpe ja Bruno Tombergi juhendamisel mõtestama disaini olemust: rääkima disainist kui mõtte- ja elulaadist, nägema disainis ruumi muutmise võimalust. ...
R07:07 Sirp H
Kui muusad siiski kõnelesid Mustpeade maja valges saalis üles astunud koosseis on musitseerinud juba kaheksa aastat, 2019. aastast Ensemble Auftakti nime all. Muusikud, kelle igapäevane töö ERSOs ja EMTAs jätab esmapilgul lisaprojektidele vähe ruumi, on leidnud just kammermuusikas väljundi, mis kõneleb nii pühendumusest kui ka energiast. Ensemble Auftakt ei piirdu üksnes klassikalise repertuaariga, vaid nende kavapildis on olulise koha leidnud nüüdismuusika. ...
R07:07 Sirp H
Lummafooria majakas Festivali „Üle heli“ kontserdi „Stratifikatsioonid“ ja rännaku „Heliportatsioon“ käigus sain osa peaaegu kõikidest maailma asjadest … ja siis veel natukesest. Siiski, kuigi tegemist oli väga laiahaardelise üritusega, jäädi võrdlemisi akadeemiliseks. Palju õnne, festival „Üle heli“! Said tänavu kümneaastaseks! Talviselt kõledal laupäevaõhtul on festivali teise osa tarvis Mustpeade maja ehitud kulda ja karda. ...
R07:07 Sirp H
Valguse lood Malle Maltis on oma teost „Luutsinapäeva lood“ tutvustades kirjutanud, et need lood kõlavad jõulueelsel pimedal ajal, mil Põhjamaal napib valgust ja maailmas rahu. Just sellest mõttest lähtus ka Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert „Valguse lood“. Jõulude eel räägitakse valgusest palju – justkui piisaks hubisevatest küünaldest ja jõulutulukestest, et pimedus kaoks. Kontserdil „Valguse lood“ keelduti sellisest lihtsustusest. ...
R07:07 Sirp H
„Jõulujazz“ kui kelgusõit – jätkuks vaid lund! Tänavusele „Jõulujazzile“ tagasi mõeldes kerkib silme ette liu- või kelgumäest allalaskmise võrdpilt: kõrghetk oli kohe alguses ja edasine kui üks hoogne tuhisemine läbi detsembri avanädala. Minu meelest oli „Jõulujazzi“ tipp Rabih Abou-Khalili 30. novembri kontsert, tema esimene esinemine Eestis. („Jõulujazzi“ avakontsert Raivo Tafenau ja Lauri Saatpaluga jäi mul nägemata. ...
R07:07 Sirp H
Inimliku kogemuse, muusika ja teaduse kooskõla Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias. ...
R07:07 Sirp H
Mitteortodoksseid mõtteid ortodoksse kiriku kohta Eestis Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem ning uuesti XIX sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse üsna pea pärast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus jõudis meie maale Venemaalt. ...
R07:07 Sirp H
Anchorage’i halb vaim ja USA julgeolekustrateegia Mingi halb vaim valitseb maailma üle, Anchorage’i vaim. Seda meenutab punane vaip Putini jalge ees Anchorage’i lennuväljal, Putini ees lipitsev Trump, soojad käepigistused, õlalepatsutused, kahe liidri suur sõprus, millest jäi puudu ehk vaid brežnevlik suudlus otse suule. Selles vaimus tuleb Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul jätkata, aga kui seda ei tehta, siis muudab Venemaa tema kinnitusel oma hoiakut edasiste rahukõneluste suhtes. ...
R07:07 Sirp H
Maadeavastuste keerukas pärand ja selle kajastamise võimalused On tänuväärne, et Eesti Meremuuseum on näitusel „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“ kajastada võtnud eri valdkondi, geograafilisi piirkondi ja huve hõlmava keerulise teema. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kirjutab näitusekataloogi eessõnas, et muuseum alustas maailma ookeane tutvustava näitusesarjaga juba 1980ndatel. Nüüdne väljapanek on selle „võimsam ja atraktiivsem“, Euroopa koostööpartneritega tehtud mõtteline järg, kus keskendutakse Vaiksele ookeanile. ...
R07:07 Sirp H
Kõik surevad, ent mitte igaüks ei ela Parimad asjad elus on tasuta: sõprus, naer, kaunis loodus, tantsimine, jagamine, maagilised hetked, hea tervis, päikesepaiste ja muidugi armastus. Ma ei ütle, et need ei nõua pingutust, aga neid ei saa raha eest osta. Olen Suurbritannia kunstnik, muusik ja reeglite rikkuja, kelle elu on täis lihtsaid, tasuta rõõme. Inimesed usuvad miskipärast, et neil on lõbusam, kui neil on rohkem raha. ...
R07:07 Sirp H
Normaalselt isepäise plika hästi normaalne luulekogu Mulle meeldib Riste Sofie Käär. Naljakas öelda, et meeldib – ei tunnegi ju teist. Meeldis ta Elo Valneriga kahasse lavastatud „Nälg“, meeldib tema muusika, välimus, arvustused ning see, et näen teda tihti Palestiinat toetavatel aktsioonidel. Nojah, aga mis see tema luulekogusse „APS!“ puutub? Miks peaksid imagoloogia ja solidaarsusmiitingud üldse asja (loe: raamatusse, arvustusse) puutuma? Tõsi, ega peagi! ...
R07:07 Sirp H
Luulesalv ***kas siin kinnisvarashäid lapsi ka onhüüab jõuluõhtulkostümeeritud maaklerkelle rasked ajad on ajanudhaltuurat tegemapere vaatab tedahindava pilgugamaakler vaatab koduhindava pilgugamantel ümberhabe eeshomme kuulutuskv-s***kui 30. ...
R07:07 Sirp H
Airis Erme 10. V 1973 – 16. XII 2025 4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad“ esitlus, 12 päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“ peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,“ ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie ta vabaks lasta. ...

1 37 38 39 40 41 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta