Uudishimu

Find

L06:12 Äripäev H
Sõjaväsimus arvudes. Annetused Ukraina abistajatele kukuvad, rahu ei paista kusagil Neljanda sõja-aasta lävel läkitatakse Eestist Ukrainasse nii autosid, akujaamu, meditsiinivahendeid, aga ka saunu, kalavõrke ja villasokke. Abivajadus püsib, eestlaste toetus on Ukrainas väga hinnatud, aitajaid jääb aga vähemaks.
L05:40 AlJazeera H
Russia using Belarus territory to bypass Ukraine’s defences, says Zelenskyy Ukrainian leader accuses Belarus of helping Russian forces to circumvent defences that protect Ukraine from attack.
L05:40 Õhtuleht H
Ida-Virumaa kooli bussijuht kuulas bussi raadiost Putini kõnet Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur avastas rikkumise tõttu töölt lahkunud bussijuhi bussi hooldusesse viies, et sõiduki raadio oli häälestatud Vene raadiojaamale, kust lasti Vladimir Putini kõnet.
L05:32 Postimees H
Macroni populaarsus langes madalaimale tasemele alates võimuletulekust Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni populaarsus on langenud madalaimale tasemele alates tema esmakordsest valimisest riigipeaks 2017. aastal, selgus eile avaldatud küsitlustulemustest.
L05:32 Õhtuleht H
Lapsed said mänguväljakutel ja kardirajal vigastada Sel aastal on mitu last saanud vigastada mänguväljaku atraktsioonidel ja üks laps kardirajal kahe kardi kokkupõrke tagajärjel.
L04:58 AlJazeera H
Over 1,500 flights cancelled as winter storm Devin hits US holiday travel More than 40 million Americans under winter storm warnings or weather advisories as heavy snow expected.
L03:58 AlJazeera H
N Korea, Russia bound in ‘blood’ of war, Kim tells Putin in New Year note North Korean and Russian leaders celebrate their 'precious' shared experience of war, bloodshed in New Year greetings.
L03:15 AlJazeera H
Russia-Ukraine war: List of key events, day 1,402 These are the key developments from day 1,402 of Russia’s war on Ukraine.
L02:08 Postimees H
Kim rõhutas Putinile saadetud uusaastatervituses ühist verevalamist Põhja-Korea liider Kim Jong-un rõhutas täna Vene režiimi juhile Vladimir Putinile uusaastatervitust saates, kuidas tema riik ja Venemaa on Ukraina sõjas jaganud «verd, elu ja surma».
L02:02 Sirp H
1970ndate Brasiilia ilu ja õudus Need, kellele meeldib Brasiilia või seitsmekümnendate esteetika, on „Salaagenti“ vaadates õiges kohas. Ja need, kellele meeldivad ajastufilmid, kus iga viimne kui detail kaadris on läbi mõeldud, kaamera suriseb sujuvalt pikkade pannoodena üle linnade-maastike-inimhulkade-kuulutustulpade-peategelaste ja kõik on kogu aeg nii paigas, värvikas ja õige, on lausa või sees. Olemegi jõudnud 1970ndate Kirde-Brasiiliasse Pernambuco osariiki, tahad või ei. ...
L02:02 Sirp H
Peidus ja esil Tallinna Linnateater Tallinna Linnateatri äsja valminud uus maja ei kerkinud tühjale kohale. Auk oli ammu olemas – veel rublade eest kaevatud vundamendiauk, mis täitis vanalinnas terve kvartali sisehoovi. Uute aegade tulles täideti see esialgu unistustega. Siis suveteatriga, kus musketärid rahvast hullutasid. Sügise saabudes tehti valmis tulevase lava kelder ehk Põrgulava ja publikut aina vooris. Kõige kiuste loodeti ühel päeval august kerkivat uut teatrimaja. Seda maja ei tulnud kunagi. ...
L02:02 Sirp H
Uhke retk klassikute pärandisse Võib olla tänulik, et lõpuks on valminud paarisrakendina töötanud arhitektuuriklassikuid Eugen Habermanni (1884–1944) ning Herbert Johansoni (1884–1964) tutvustav suurteos. Miks just need arhitektid? Arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula peab tihti ühisprojekte teinud duo loomet Eesti 1920.–30. aastate arhitektuuri kõige kaalukamaks osaks (lk 325). ...
L02:02 Sirp H
Riigi ja arhitektuuri seostaja Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on valmis saanud põhjaliku raamatu „Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud“. Kujutluse kaunist ja heast XX sajandi alguse Eesti arhitektuurist on suuresti loonud just Habermanni ja Johansoni looming. Mida on klassikutel öelda tänapäevale, räägib lähemalt raamatu autor. Praegu saad uhkusega esitleda Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni koguteost, kuid igal suuremal uurimusel on eellugu. ...
L02:02 Sirp H
Ühendkooli muresid ei lahenda juhivahetus Tohutu meediakära tulemusena otsustas Timo Steiner 21. detsembrist Muba juhi kohalt lahkuda. Tema vaatenurgast igati õige otsus – helilooja saab ometi taas pühenduda oma kutsumusele. Aga kas, kuidas ja millal on sellest abi Mubas keeva probleemikatla jahutamisel, ei ole sugugi teada. Steinerist sai Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) direktor 2005. aastal. Ta tegi ära suure töö ja nägi palju pingelisi olukordi (vt intervjuu 15. ...
L02:02 Sirp H
Tehke lastele! Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. ...
L02:02 Sirp H
Ja väljak tulgu! On lootust, et õige pea saab Tallinna linnavalitsus komplekteeritud ning asub tööle. Vastused, milles see töö ka seisneb, on kirja pandud koalitsioonilepingusse, mille kokkupanekus ei osalenud sugugi kõik, kes seda täitma peavad hakkama. Alustades tulevasest linnapeast Peeter Raudsepast, kes aga on jõudnud juba meedias selgitada, et leping ei olegi mingi lõplik dokument, vaid alles „ootab sisustamist linnavalitsuse poolt“. ...
L02:02 Sirp H
Vabatahtlik isolatsioon rahvarohkel teatriekspeditsioonil Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. ...
L02:02 Sirp H
Säravad sähvatused ja pühendused 2025. aasta november jääb meelde säravate sähvatustega. Üpris tihti imestasin suure publikumenu üle! Veelgi enam üllatasid mind värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad. Hämmastusega tõdesin, et südamlikke hetki jagus igasse õhtusse nädalapäevast olenemata. Üks äärmiselt sisukas kammermuusika kontsert leidis aset Eesti muusika nädalal, nimelt Heino Elleri autorikontsert. ...
L02:02 Sirp H
Peep Lassmann 19. III 1948 – 27. XI 2025 27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees. Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1971. ...
L02:02 Sirp H
Vilud ilmad Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdile oli kogunenud täismaja: paistab, et kodumaal oldi ootel, et taas näha viimasel ajal edukalt mööda maailma ringi tuuritanud Duo Ruutu, seda enam et loota oli suurepärast sümbioosi rahvusmeeskooriga. Kõlasid palad eeskätt Duo Ruudu tänavu ilmunud teiselt täispikalt albumilt „Ilmateade“ ning rahvusmeeskoori esituses albumiga ülihästi sobiv nüüdisheliloojate looming. Põnevil ja sumisev täissaal jäi vaikseks hetk enne rahvusmeeskoori lavale astumist. ...
L02:02 Sirp H
Valgust pimedatesse novembriõhtutesse Pimedaid novembriõhtuid võib valgustada mitut moodi. Kõige lihtsam on seda teha väliselt – riputada kõikjale vilkuvaid-sädelevaid-võbelevaid tulukesi või süüdata hunnitus koguses küünlaid –, aga veel mõjuvam on seda teha sisemiselt. Mulle on korduvalt pakkunud sellist sisemist rõõmu ja valgust nüüd juba kaheksandat aastat peetud festival „Tallinn feat. Reval“. ...
L02:02 Sirp H
Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest On juba viledaks kulunud tõde, et elame ühes teistmoodi kultuurimaailmas: sellises, kus dialooge eriti ei peeta ning selle asemel ummistavad eetri turundussõnumid. Mõningad jooned on siin paralleelsed maailma üleüldise tonaalsusega, mis näeb ette hüsteerilise positiivsuse diktaati, mõned valikud oleme ka ise teinud (seda ka mina). ...
L02:02 Sirp H
Retseptid riigieelarve ravimiseks Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5%-lise puudujäägiga. Eesti on küll praegu veel suhteliselt madala võlakoormaga riik, aga kestev suure defitsiidiga majandamine viib teadagi kuhu. Me ei saa loota, et eelarve paraneb iseenesest või et vanad lahendused vajavad vaid peenhäälestust. Meil on vaja rahulikku ja ausat arutelu, kuidas maksustruktuur ja avalikud kulutused muuta õiglasemaks, tõhusamaks ja tulevikukindlamaks. ...
L02:02 Sirp H
Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine Igasse supermarketisse astudes tervitab meid kummalisel kombel loodus. Riiulitel seisavad „ökoloogilised“ šampoonid, „mahedad“ toiduained, „looduslik“ mineraalvesi ja bioplastidest pakendid. Eraldi müüakse mahetooteid, mis on kasvavatud ja valmistatud ilma sünteetilisi kemikaale kasutamata. Reklaam lubab meile, et pudelis, torus või tabletis peitub midagi, mis pärineb otse loodusest või siis vähemalt meenutab seda. Kuid mida tähendab „looduslik“? ...

1 40 41 42 43 44 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.