Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Kalle Tamra 19. XI 1932 – 18. I 2026 Lahkunud on Kalle Tamra – muusikapedagoog ja koolijuht, kelle nimega seostub terviklik ajajärk Viljandi muusikakoolis ning pööre Eesti muusikahariduse mõtteviisis. Ta oli Viljandi muusikakooli direktor aastatel 1966–2003 – see teeb 37 aastat tööd, kus visioon ja teostus käisid käsikäes. Direktor tuli Viljandisse Abjast, kus ta oli juba juhtinud lastemuusikakooli. Tal oli eelolevaks tööks tugev teoreetiline pagas: 1971. ...
7:03 Sirp H
Eesti maksupoliitika ristteel: ees on tabude murdmise aeg Eesti maksupoliitikat on viimastel aastatel muudetud korduvalt ja kiirustades. Maksuotsuseid tehakse lihtsalt selleks, et eelarveauke täita, ilma selge plaani ja mõjuanalüüsita. Eesti regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud.1 Koalitsiooniparteide toetus valijate hulgas on enneolematult väike. Maksusüsteem pole lihtsalt raha kogumise masin, vaid üks majanduse nurgakivi – see ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid demokraatliku riigi kandekonstruktsioon. ...
7:03 Sirp H
Heie Marie Treier 15. I 1963 – 21. I 2026 Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses. Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. ...
7:03 Sirp H
Mänguväli on kardinaalselt laienenud Tänavu saavad Kumu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) 20aastaseks, Eesti Arhitektuurimuuseum 35aastaseks ning Rotermanni soolalaos täitub 30 aastat regulaarset näitusetegevust. Sel puhul toimus 14. jaanuaril vestlusring, kus osalesid EKKMi üks asutaja ja Kumu kuraator Anders Härm, kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, arhitektuuriajaloolane ja Eesti Arhitektuurimuuseumi üks asutaja Mart Kalm ning kunstnik ja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu esindaja Elo Vahtrik. ...
7:03 Sirp H
Videvikupidamine Videvikku peetakse nagu kodulooma. Vaadatakse, kuidas ta kasvab (hommikupoole hakkab kahanema), öösel on enam-vähem stabiilne. Siis võiks seda nimetada pimeduseks, aga ei saa: kas on aastaaeg vale või elad linnas, kus öösiti on alati hämar. Videvik. Selle pidamiseks on välja mõeldud tseremooniaid, kuid levinuim on selline. Kustutad kogu elektrivalguse (suur kokkuhoid), vaatad aknast välja. Ürginimesel sellega (ei elektri ega aknaga) muidugi asja polnud. ...
7:03 Sirp H
Inimlikkuse inimkett „Ma ei taha vabandada iga kord, kui räägin sõjast. Ma tahan, et vabandaksid nemad, kes sõjast ei räägi,“ kirjutasin ma 2023. aastal. Minu sõbrad ütlevad, et ükski vestlus ei möödu ilma selleta, et ma ei tooks sõda kuidagimoodi sisse. Las seda ebamugavust tunnevad need, kes (siiani!) arvavad, et see pole nende sõda. Meie kõigi sõda. Nagu Nõukogude Liidu lagunemise ajal, seisame ka praegu samas inimketis: Baltimaadest Kõjivini välja. Jah, just Kõjivini, sest kõrist väljuv õ on kui vabaduse hüüd. ...
7:03 Sirp H
In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026 30. jaanuaril lahkus meie hulgast professor Ain-Elmar Kaasik, klinitsist ja teadlane, kelle kõrval töötamine ja kellelt õppimine on olnud suunava jõuga mitmele arstide põlvkonnale. Ta kuulus nende hulka, kes oskasid nii arsti kui ka teadlasena kriitiliselt hinnata ja vastutustundlikult suunata Eesti meditsiini põhjalikku muutumist – üleminekut empiirilisel kogemusel põhinenud arstikunstilt kvantitatiivsele, tõenduspõhisele meditsiinile. ...
7:03 Sirp H
Luulesalv Nähtamatu kirjanikKirsi Rannastele, aasta kirjandusõpetajale Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,sõnatu teretusega.Ei karjunud, ei ropendanud,ei olnud moes. Sul õnnestus hoolega vältidamenu, preemiaid ja skandaale.Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus esimese vajaduse tekkides tühistada. Sa ei löönud mitte kunagioma naist või meestega lapsi või loomi.Sina hoidsid neidnii, nagu oskasid,sündmustevaeselt. ...
7:03 Sirp H
Ruus ja Raudam, võrdsed 78aastaselt Toomas Raudamilt on peaaegu neli kümnendit ilmunud igal aastal raamat. Ta on nagu Gore Vidal, kes ei pidanud oma raamatute üle arvet: ta kirjutas sellepärast, et pidi kirjutama. 43aastase Katrin Ruusi debüütkogu ilmus 2024. aastal. Raudami ja Ruusi uus ühisraamat „Võrdsed“ on nagu Balenciaga rõivastes Balzac ja ei ole ka. Raudam kirjutab Eric Claptonist, Ruus vastab Rolling Stonesiga. Üks kirjutab elegantsemalt, teine pingutab püksirihma, aga mõlema lugudes leidub palju valu. ...
7:03 Sirp H
Naeru ja õuduse vahel Riad Sattouf alustas mahuka graafilise romaani „Tuleviku araablane“ kirjutamist 2011. aastal, mil puhkes Süüria kodusõda. Minajutustajaks on väike Riad, kes kolib 1970ndate lõpus süürlasest isa ja prantslannast emaga Prantsusmaalt Liibüasse ning hiljem Süüriasse. Eesti keelde on „Tuleviku araablase“ kuuest köitest seni jõudnud kaks esimest raamatut, mille sündmustik leiab aset aastatel 1978–1985. Liibüas valitses toona Muammar Gaddafi, Süürias oli riigipöördega võimule tulnud Hafiz al-Assad. ...
7:03 Sirp H
Lasteraamat kui sild Hans Christian Anderseni autasu – kuldne medal ja diplom – on nimetatud lastekirjanduse Nobeli preemiaks. Tänapäeval, mil rahvusvaheliselt esiletõstmise võimalusi on palju, on Anderseni auhind jäänud juba oma pika ajaloo tõttu ikkagi väga austusväärseks. Esimest korda anti Anderseni auhind välja 1956. aastal. Kümne aasta pärast autasu pooldus: üks kirjanikule ja teine illustraatorile. ...
7:03 Sirp H
Mölakas on pildil – või varsti „laual“? Mölaka-petitsioon näitab, et üldsus ei tee ÜSil ja ÕSil vahet.1 EKI aastaid kestnud Sõnaveebi-propaganda koos jutuga, et „kõik sõnad on ÕSi sõnad“, samuti loobumine „kirjakeele teadlikult reguleeritavasse ossa (normikirjakeelde)“2 otsesõnu sobiva pakkumisest (peaks olema ÕSi printsiip), on teinud keeleväljal orienteerumise väga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis „kirjakeele üldtarvitatava osana“. ...
7:03 Sirp H
On oht mattuda keeleprügi alla! Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirjapanekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“ Petlik päästerõngas Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. ...
7:03 Sirp H
Kas käest lastud integratsiooniakt? Vähemalt väljastpoolt vaadates paistab, et 2025. aasta oli Vene teatrile ehk uue nimega Südalinna teatrile päris tormine. Tuul puhus Ukrainast, aga mitte ainult. Teatrikunsti puutumata on vana nime eemaldamine siiski südantsoojendav. Kas aga (selline) uus nimi teatri identiteedile midagi juurde annab või ära võtab, selgub ilmselt tulevikus. ...
7:03 Sirp H
Puhkav eestlane Praegu on veel vara muljetada Tallinna Linnateatri uuslavastusest uueks saanud maja mainimata. Oli rõõm näha, et paljud olid teatrisse tulnud korraliku ajavaruga ning uitasid enne etendust ringi suure uudishimuga, piiludes nurgatagustesse ja katsudes tunnustavalt sisustust. Õieti on Taevasaal tundmatuseni muutunud: seda ümbritsevad ruumid ja publikukogemus on justkui päris uued. Maitsekalt ja luksuslikult renoveeritud maja on tasakaalukalt väärikas ja värske, kuid õnneks ka pehmelt kutsuv. ...
7:03 Sirp H
Kunst(ipoliitika) kusagil keskel, kergelt kergitatud Märganud infolehtedel, et Eesti Rahvusballeti repertuaari jõuab William Forsythe’i „In the Middle, Somewhat Elevated“ („Keskel, kergelt kergitatud“), käis peast läbi: milleks?! Mida annab lavastuse täiemahuline import, kui lavastaja ise tantsijatega ei tööta ja kunstnikutöö tuleb koreograafiaga paketina kaasa? ...
7:03 Sirp H
Lähedal, ometi nii kaugel Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene. Miks te selle projekti ette võtsite? Projekti kaugem ajend on ülikooli ja sadama koostöö. 2025. ...
7:03 Sirp H
Täiskasvanuks elektrooniliste kaartidega Ühiskond on vaevalt mõeldav ilma elementaarse, tasuta1 ja lihtsasti ligipääsetava ruumiinfota. Asukoht on lisaks kinnisvarale väga väärtuslik teave. Näiteks saadakse ilmateate ruumiandmed tasuta kätte, kuigi meteoroloogiajaamade võrgustiku, satelliitide ülesseadmine ja teadmuse rakendamine pole odav. Mobiiltelefonide tulekul oli kõne alguses tavaline küsimus „kus sa oled?“, sest varem oli helistaja asupaik fikseeritud. Liikvelolek oli uus ja huvitav. ...
7:03 Sirp H
Rohkem metsikut ruumi! Rohealade olulisus linnaruumis on palju käsitlemist leidnud. Arutelus rohelise linna üle keskendutakse ühelt poolt linnade tihendamisele, teiselt poolt küsitakse, kuidas säilitada ja paremini korraldada praegusi haljasalasid. Kas tihe ja roheline linn sobivad kokku? Kas üks välistab teise? Milline on linnaruum, kus on hea olla paljudel, olenemata väga erinevatest soovidest? Milline roll on linnas nii-öelda metsikul loodusel? ...
7:03 Sirp H
Elu keskpäeva pehme valgus Jõuan Teras Beachile, sisehalli randa, kui esimesed umbes 200 rannatooli lava ees on juba võetud: neil lebavad sallid, väikesed ebamäärased nutsakud ja igasugu muud loovad lahendused istekohtade hõivamise markeerimiseks. Veelgi eespool, päris orkestrile püstitatud lava juures, on poolsada riidest lamamistooli, mis on reserveeritud muusikanautlejatele, kes ei pea paljuks sümfoonilise muusika eest preemiumpiletit osta. ...
7:03 Sirp H
„… ja hämardub juba“ 30. jaanuarist 1. veebruarini avati Rakveres kolme kontserdi ja ühe matineega Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru [samuti avati Ukuarus Eesti Kunstimuuseumi külalisnäitus „Virumaastikud“ – toim]. See on esimesena valminud riikliku tähtsusega kultuuriobjekt, mida on rahastanud kultuurkapital. Ehk on huvitav teada, et 2009. ...
7:03 Sirp H
Talvine teekond ookeani kaldale kuumale liivarannale Minu jaanuarikuine kontserdivalik kujunes kirjuks ja hõlmas laia stiilivalikut ning mitmeid tagasivaatelisi muusikasündmusi. 2026. aasta algas ühe niisugusega džässiklubis Philly Joe’s: kitarrist ja festivali „Augustibluus“ eestvedaja Raul Ukareda tähistas 55. sünnipäeva, mis mahtus veel vana aasta sisse. ...
7:03 Sirp H
Rebaseooper silitab möödakarva Kuigi karm saatus pole ooperisüžeedes tavatu, on Leoš Janáčeki „Väike kaval rebane“ ületamatu selle poolest, et naispeategelane nülitakse kellegi külakaunitari Terynka aksessuaariks. Härdameelsus põimub selles loos hoolimatu julmusega, niisugune parajalt vastuoluline aga inimese suhe looduse ja iseendaga kord juba on. Rahvusooperi Estonia kohting Leoš Janáčeki muusikateatriga on viimaste hooaegade üks meeldivamaid üllatusi. ...
7:03 Sirp H
Nuttes iga päev õrnuse järele Ameerika ulmekirjanik Ursula K. Le Guin kirjutab oma essees „The Carrier Bag Theory of Fiction“ et meil on vaja teistsuguseid lugusid, mida iseenda – inimeste ja inimkonna – kohta jutustada. Liiga kaua oleme tallanud seda narratiivset rada, mille võiks kokku võtta nn relvaloona. ...

1 20 21 22 23 24 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.