Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat Kirjanduse aastaauhindade žüriid on oma töö teinud ja otsused langetanud. Homme, 14. märtsil kuulutatakse välja 2025. aasta säravaimad loomingulised saavutused. Luule-, proosa- ja vabaauhinna žürii juht Elisa-Johanna Liiv jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta, aga terase vaatlejana on tal neid rohkemgi. „Kultuuris oleks vaja rohkem julgust,“ tõdeb Liiv. „Me jääme kinni mingitesse mustritesse, mis on toiminud, ega esita küsimust, miks need on toiminud ja kas on ehk aeg neid raputada. ...
7:03 Sirp H
Seda noortekat võiksid lugeda ka vanad Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. ...
7:03 Sirp H
Armastuskiri elu original taste’ile Andreas Kübara nimi ei ole meie kirjandusväljal tundmatu, kuid vajab kindlasti veel tutvustamist. Kübar on noor kirjanik ja moedisainer. Ta on avaldanud lõputööna tekstipõhise moekollektsiooni ja pälvinud Värske Rõhu proosa aastapreemia. Tema novelli „Carmen Electra“ põhjal on valminud elektron.artis autori osalusel sama pealkirjaga lavastus, kus Kübar ka etendajana üles astus. Võib öelda, et Kübara kirjanduslik noorus on möödunud heasoovlike inimeste toetavas seltskonnas. ...
7:03 Sirp H
Mõtteharjutused arhitektidele Kaisa Karvinen on arhitekt, uurija ja kuraator, kes pöörab uurimuse näituseks ning kasutab seejärel näitust uurimistöös. Praegu on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu ülikoolis. Veebruaris pidas ta meie kunstiakadeemias avaliku loengu „Arhitektuur näitustel. Hooletööst betoonini“. Vestlesime mitmetel teemadel, alates näituste olulisusest arhitektuuris kuni väärtusteni, millele toetub ehitatud keskkond tulevikus. ...
7:03 Sirp H
Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu Lähis-Ida relvakonflikt on taas päevakorda toonud kultuuripärandi säilimise. Näiteks on kahjustada on saanud UNESCO maailmapärandi paik Golestani palee. Vene-Ukraina sõjas on loendatud 500 objekti, mis pole enam endised. Mida saab ajaloo ja mälu säilimisel pärandi hoidmiseks ära teha rahvusvaheliselt? ...
7:03 Sirp H
Muusika ja teater pole ainult muusikateater Muusikast ja teatrist kõneldes korratakse sageli kahte, mõneti teineteisele vastukäivat mõtet. Üks neist osutab, et teater ja muusika on alati, vanakreeka dionüüsiatest peale eksisteerinud koos. Eesti teatriinimesed armastavad aga rõhutada legendaarse muusikalise kujundaja ja muusikajuhi Viive Ernesaksa mõtet, et parim muusikaline kujundus on vaikus. Niisiis on teater ja muusika alati koos, teineteise suhtes tõmbumas või tõukumas. ...
7:03 Sirp H
Teerajad kutsuvad silmapiiri poole Flötist Tarmo Johannes jätkas 7. märtsil oma kontserdisarja „Duod“, seekord oli tema paariline islandlanna Gunnhildur Einarsdóttir harfil. ...
7:03 Sirp H
Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada Eesti muusikaturu fookuspäevast on saanud aina enam valdkonna tähtsaim kohtumispaik. Huvitav on jälgida, kuidas väga noored korraldajad ja spetsialistid jagavad kogemusi kõrvuti aastakümneid tegutsenud mänedžeridega, kusjuures päeva programmi on peidetud palju valdkonna tegijaid, kellele õhtul antakse üle Eesti muusikaettevõtluse auhinnad – päeval ei ole laureaadid veel teada. ...
7:03 Sirp H
Abruka leiva lõhn „Abruka sõda“ on üks neid lavastusi, mis loodud ennekõike Saaremaa koduteatri lavale – ilma päris oma lugudeta poleks ju mõtetki meretagust teatrit teha. Vaatasin huvi pärast üle lavastuste nimekirja teatri kodulehel: alates Albert Uustulndi ja Juhan Saare „Tuulte tallermaast“, millega Kuressaare Linnateater 1999. aastal (taas)avati, võib neid oma saare lavastusi kokku lugeda veerandsaja ringis. Kena! Aarne Mägi kirja pandud näitemäng „Abruka sõda“ on suuresti lugupidamisavaldus Tuulikutele. ...
7:03 Sirp H
Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? ...
7:03 Sirp H
Leiu leiud teaduspõllul Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. ...
7:03 Sirp H
Vähem inimesi, kuumem planeet XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi käsitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides räägitakse demograafilisest kriisist, kuna sündimus on languses, rahvastik vananeb ja mitmel pool, sealhulgas Eestis, rahvaarv kahaneb. Samal ajal seisab maailm silmitsi süveneva kliimakriisiga, mille põhjuseid seostatakse sageli inimkonna arvukuse ja üha kasvava tarbimismahuga. ...
7:03 Sirp H
Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene? Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. ...
7:03 Sirp H
Teadusulmeline ÕS 2025 Eestikeelse raamatu 500 aastat ei tähenda niisama vana kirjakeelt selle nüüdistähenduses, mille selgitamisega värske ÕSki hätta jääb. Mõistmaks sõnaraamatu otstarvet ja teavet, tuleks sirvijal esmalt süveneda koostajate saatesõnasse ja kasutusjuhendisse: „ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. ...
7:03 Sirp H
Tehisintellekt ja pärmseen Eesti on digiriik! Meil on TI-hüpe hariduses! Jaanuaris loodi AI-nõukoda! (Algselt kuulusid sinna muidugi mõista ainult mehed, hiljem lisati kiiruga naisi ka.) Ristile kerkib Baltimaade suurim andmekeskus! Kõik on kaunis seni, kuni keegi ei küsi, mis see maksab, kes maksab ja kas maksab. AI-palaviku jalajälg ei ole paraku puhas kui pilv ja pelgalt digitaalne, vaid täiesti füüsiline. Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad digitehnoloogiad hinnanguliselt 5–9% ülemaailmsest elektritarbimisest. ...
7:03 Sirp H
Ja ongi raamatuaasta läbi Emakeelepäeval lõpeb eesti raamatu aasta, millega oleme tähistanud 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Selle aasta jooksul korraldati sadu näitusi, üritusi ja muid ettevõtmisi, millega tähistati eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele suurt tähtpäeva. Nüüd on sobiv aeg tagasi vaadata, mida see teema-aasta endaga kaasa tõi. Jõuan siin peatuda vaid üksikutel ettevõtmistel, mida pean põhilisteks. ...
7:03 Sirp H
Lugejatüübid A. Aktiivne mitmekülgne raamatusõber (17% vastajatest, üldkogumiks tuletatult 120 000 inimest). Selle lugejatüübi elus on raamatutel ja lugemisel keskne roll nii vabal ajal kui ka erialaselt. Teda iseloomustab kõige mitmekülgsem raamatuhuvi ja kursisolek kirjanduseluga, autorite laialdane tundmine, aktiivne osalemine kirjandussündmustel, kultuuriväljaannete pidev lugemine. ...
7:03 Sirp H
Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. ...
7:03 Elu24 H
«Kletzke käsikahur» võib tõugata troonilt seni vanima teadaoleva tulirelva Uue uuringu kohaselt võivad Saksamaal Brandenburgis leitud varajase käsirelva fragmendid pärineda Euroopa vanimast teadaolevast kaasaskantavast püssirohurelvast.
6:59 ERR H
Otse kell 10.25: e-etteütlus vaegkuuljatele Üheksandat korda on Vikerraadio e-etteütlusel võimalik osaleda ka kuulmispuudega inimestel, kes saavad teksti lugeda huultelt. E-etteütluse video vaegkuuljatele ilmub selle loo sisse täna kell 10.25.
6:55 IT uudised H
Lightyeari asutajad Mihkel Aamer ja Martin Sokk valiti Eesti aasta ettevõtjaiks Konkursi EY Eesti Aasta Ettevõtja 2026 võitjaiks kuulutati eile õhtul investeerimisplatvormi Lightyear asutajad Mihkel Aamer ja Martin Sokk.
6:51 Õhtuleht H
Surmajuhtum ehitusel: hukkunud töölise kolleegid ootavad kohtu otsust Viimsis kortermaja ehitusel kraanale paigaldatud , kuid lahti tulnud betoonpaneeli alla jäänud töömehe surmajuhtumiga seoses on Harju maakohtu ees ta kolleegid, otsust on oodata märtsis.
6:47 ERR H
Rootsi hõivas juba teise varilaevastiku laeva Rootsi rannavalve võttis neljapäeval oma kontrolli alla arvatava Vene varilaevastiku aluse, mis on nädala jooksul juba teine sarnane operatsioon.
6:47 ERR H
Parlamendierakonnad on emade tulumaksu langetuse suhtes eri meelt Riigikogu erakonnad on Reformierakonna poliitiku Henri Arrase ettepaneku suhtes langetada emade tulumaksu 3,7 protsenti erinevatel seisukohtadel. Ka Reformierakonna fraktsioon ei ole seda arutanud ja leiab, et see on pigem eesseisvate valimiste teema.

1 18 19 20 21 22 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.