Uudishimu

Find

7:11 Õhtuleht H
VÕIMUTSIRKUS NARVAS | Katri Raik: Urbo Vaarmannil ja Jaan Tootsil ei saa olema lõbus elu Narva linnapea Katri Raik ütles, et ei mõista Plaan B ja Keskerakonna visiooni Narva tuleviku jaoks.
7:11 Õhtuleht H
KOHTUSAALIST AINULT VÕIDUD! Valitsusel oli täielik õigus nõuda koroonapandeemia ajal kaitsemaski kandmist Koroonapandeemia ajal kehtestatud piirangud tõid kaasa kohtuvaidluste laine, milles küsimärgistati nii valitsuse kehtestatud tegevuspiiranguid, maskikohustust kui ka avalike koosolekute piiramist. Senised lahendid on andnud õiguse piirangute kehtestajatele.
7:07 Postimees H
SURMAV ILU ⟩ Romantilisel žestil võib olla väga ohtlik mõju Kevad on õhus ja armumisi tuleb ette rohkem kui ühelgi teisel aastaajal. Mis on esimene plaan oma südamedaamile muljet avaldada? Kinkida lilli. Asjata arvatakse, et üks kaunitar ei saa vaasis midagi kurja teha... Mida ilusam, seda ohtlikum! Ent see kehtib tavaliste ja ülipopulaarsete kevadlillede kohta.
7:07 Postimees H
Peaasi.ee: parim vaimse tervise vitamiin on teine inimene Peaasi.ee sõnul suhtume vaimsesse tervisesse sageli nii, nagu oleks see inimese ja tervishoiusüsteemi vaheline asi: otsi abi, mine teraapiasse, tegele iseendaga, maga rohkem, liigu, hinga. Kuid üks lihtne tõde kipub tähelepanuta jääma: inimese närvisüsteem ei rahune ainult üksinduses, vaid ka heas kontaktis teiste inimestega.
7:07 Postimees Sport H
Jääpurjetamise maailmameister jahib teist MM-tiitlit ja unistab suurtel jalgpallistaadionidel õigusemõistmisest Enam kui 40 aasta jooksul esimese eestlasena jääpurjetamises maailmameistriks tulnud Rasmus Maalinn tegutseb tipptasemel ka jalgpallikohtunikuna. Pealtnäha kahe täiesti erineva harrastuse vahel on Maalinna arvates võimalik tõmmata väga palju võrdusmärke.
7:03 POPSCI H
Alpine glacier holds history dating back to the Romans. And it’s melting—fast. Scientists are racing to document 6,000 years of history stored inside the Weißseespitze ice cap.
7:03 Sirp H
Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline? Kliimamüütide uskujate maailmas on kesksel kohal arvamus, et käimasolevad muutused meie Maa kliimasüsteemis ei ole inimese põhjustatud, vaid osa looduslikust varieeruvusest. Sellest lähtuvad paljud levinud müüdid: et inimühiskondade CO2-heitmed on loodusliku ringlusega võrreldes tühised, et kasvuhoonegaase on atmosfääris vaid murdosa või et „kliima on alati muutunud“ – justkui tõestaks see, et praegune muutus pole midagi erakordset. Need väited pole täiesti valed, kuid on poolikud. ...
7:03 Sirp H
Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0 Kuidas mõjutab tehisaru tulek ilukirjandust? Eeldus, et TI hõlbustab kirjutamist ja avardab lugejate ligipääsu raamatutele, võib olla illusioon. Selle ja palju muu üle arutleb Ardo Ran Varrese intervjuusarjas kirjanik, tõlkija ja kultuuriteadlane Rein Raud. Alustan meie vestlust Hando Runneli tsitaadiga: „Maailm on enam-vähem hukas.“ No, seda ta on olnud ju ausalt öeldes juba võrdlemisi kaua. Juba Shakespeare ütles, et „Aeg liigestest on lahti“. ...
7:03 Sirp H
Kutsus kokku külalisi Räägitakse, et Eesti on maailmas üks väheseid paiku, kui mitte ainus selline, kus klounidele antakse riiklikke teenetemärke. Pean siin silmas, et 2022. aastal tunnustas president klounipaari Piip ja Tuut Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Kunstivallas tegutsevate klounide puhul on see kindlasti erakordne, kuid näiteks poliitika kurjadele klounidele täiesti tavaline. ...
7:03 Sirp H
Kes on naine? Kes on mees? Paremradikaalsuse leviku keskel võib hakata näima, et maailm ongi binaarne, on õige-vale, hea-halb ja nende kõrval ka ainult kaks sugu: mees-naine. Selline kitsalt dualistlik maailmavaade ei lase eritleda elu keerukust ja selle tahke. Siinkohal soovime bioloogilistele ja filosoofilis-psühholoogilistele uurimustele toetudes põgusalt näidata, kui keeruline ja mitmekihiline on muu hulgas soo küsimus. „Kes on inimene?“ „Elu keskmes on DNA ja see ei kanna endas mingit liigispetsiifilist eripära. ...
7:03 Sirp H
Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs 2. märtsil, Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad. Žürii tunnistas auhinna väärilisteks järgmised teosed: Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1) fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9) Žürii liige Piret Jaaks: „Silvia Urgase „Eestimaa puit“ kütkestab jõulise kujundiloomega, laiendab žanripiire ning pakub ühtaegu elutervelt humoorika ja vahedalt sotsiaalkriitilise läbilõike Eesti ühiskonnast. ...
7:03 Sirp H
Eesti keele saladus Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. ...
7:03 Sirp H
Keelemäng Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend. Keel mängib tegelikult juba ise. ...
7:03 Sirp H
Kui ajatolla läinud, kas Putin kannul? Neil, kellele Venemaa president Putin on pinnuks silmas, on olnud põhjust kahjurõõmuks: Putini sõbrad Maduro ja ajatolla Ali Khamenei on läinud, Bashar al-Assadist on saanud minevik ja nüüd on kord järgmise diktaatori, Putini enda käes. Tõsi, USA ja Iisraeli ootejärjekorras on tõenäoliselt ka ajatolla järglane, viimase poeg Mojtaba Khamenei. Mõlemad riigid on kinnitanud, et kui Iraani uus liider jätkab senist poliitikat, saab ka temast sihtmärk. Punkripomm on kindlam kui diplomaatia. ...
7:03 Sirp H
Iisraeli ja USA rünnakud muudavad maailma vähem turvaliseks 28. veebruaril 2026 alustasid USA ja Iisrael koordineeritud rünnakuid Iraani vastu, mille tagajärjel hukkusid ajatolla Khamenei ja mitmed teised Iraani juhid. 6. märtsi seisuga on rünnakutes surma saanud üle 700 iraanlase, nende seas vähemalt 165 koolitüdrukut, kes hukkusid USA rünnakus Minabi linnas paiknenud algkoolile. Elu on kaotanud ka kuus ameeriklast. ...
7:03 Sirp H
Tehisaru on ameerikalikult disainitud ühtesama pakkuma Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! ...
7:03 Sirp H
Kuidas vaadata teose tagakülge Esimese hooga on selline tunne, et Paul Kondase maalidest peaks olema küll väga lihtne kirjutada. Neil on küllaltki sirgjoonelised süžeed, kujutatud tegelased on naivismile omaselt lihtsameelsete nägudega ega peida endas avastamist vajavaid psühholoogilisi süvakihte. Kunstniku värvipalett on isikupärane ja võiks isegi väita, et mõne juhusliku serva või fragmendiga äraarvamismängu mängides saab kiirelt hüüda – see on ju Paul Kondas! Kuid nagu ikka, see, mis paistab lihtne, enamasti seda pole. ...
7:03 Sirp H
Pealelend – Heidy Purga, kultuuriminister Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? ...
7:03 Sirp H
Balti fotograafid okastraadi taga Kui mu poeg veel algkooliealine oli, üritasin talle muuseumis käies aeg-ajalt eksponaatide taustu selgitada. Kui ta sellest tüdines, ütles ta „ma juba tean“ ja liikus edasi järgmiste asjade suunas. Tuhkagi ta teadis, aga signaal oli selge – infot tuleb jagada mõõdutundega. See meenus mulle uuesti, kui dokfoto keskuses Baltimaade fotograafide näitust külastasin. ...
7:03 Sirp H
Kväärifilmi vallatud kurvid Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. ...
7:03 Sirp H
Ilukultuse pahupool Prantsuse režissööri Alice Winocouri filmid jäävad silma tugevate naispeategelastega, kellel tuleb tihti traumakogemuse pealt eluga edasi minna, end naisena üles leida ja uuesti defineerida. „Proximas“ (2019) mängib Eva Green naisastronauti, kellel tuleb missioonile minnes jätta Maale maha oma tütar, „Pariisi mälestustes“1 on aga Virginie Efira kehastatud tegelane üle elanud Bataclani terrorirünnaku ning peab pärast seda taastama oma mälu ja tagasi saama eluisu. ...
7:03 Sirp H
Võõra trauma kütkes Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. ...
7:03 Sirp H
Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat Kirjanduse aastaauhindade žüriid on oma töö teinud ja otsused langetanud. Homme, 14. märtsil kuulutatakse välja 2025. aasta säravaimad loomingulised saavutused. Luule-, proosa- ja vabaauhinna žürii juht Elisa-Johanna Liiv jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta, aga terase vaatlejana on tal neid rohkemgi. „Kultuuris oleks vaja rohkem julgust,“ tõdeb Liiv. „Me jääme kinni mingitesse mustritesse, mis on toiminud, ega esita küsimust, miks need on toiminud ja kas on ehk aeg neid raputada. ...
7:03 Sirp H
Seda noortekat võiksid lugeda ka vanad Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. ...

1 3 4 5 6 7 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.