Uudishimu

Find

7:03 Sirp H
Kui ajatolla läinud, kas Putin kannul? Neil, kellele Venemaa president Putin on pinnuks silmas, on olnud põhjust kahjurõõmuks: Putini sõbrad Maduro ja ajatolla Ali Khamenei on läinud, Bashar al-Assadist on saanud minevik ja nüüd on kord järgmise diktaatori, Putini enda käes. Tõsi, USA ja Iisraeli ootejärjekorras on tõenäoliselt ka ajatolla järglane, viimase poeg Mojtaba Khamenei. Mõlemad riigid on kinnitanud, et kui Iraani uus liider jätkab senist poliitikat, saab ka temast sihtmärk. Punkripomm on kindlam kui diplomaatia. ...
7:03 Sirp H
Iisraeli ja USA rünnakud muudavad maailma vähem turvaliseks 28. veebruaril 2026 alustasid USA ja Iisrael koordineeritud rünnakuid Iraani vastu, mille tagajärjel hukkusid ajatolla Khamenei ja mitmed teised Iraani juhid. 6. märtsi seisuga on rünnakutes surma saanud üle 700 iraanlase, nende seas vähemalt 165 koolitüdrukut, kes hukkusid USA rünnakus Minabi linnas paiknenud algkoolile. Elu on kaotanud ka kuus ameeriklast. ...
7:03 Sirp H
Tehisaru on ameerikalikult disainitud ühtesama pakkuma Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! ...
7:03 Sirp H
Kuidas vaadata teose tagakülge Esimese hooga on selline tunne, et Paul Kondase maalidest peaks olema küll väga lihtne kirjutada. Neil on küllaltki sirgjoonelised süžeed, kujutatud tegelased on naivismile omaselt lihtsameelsete nägudega ega peida endas avastamist vajavaid psühholoogilisi süvakihte. Kunstniku värvipalett on isikupärane ja võiks isegi väita, et mõne juhusliku serva või fragmendiga äraarvamismängu mängides saab kiirelt hüüda – see on ju Paul Kondas! Kuid nagu ikka, see, mis paistab lihtne, enamasti seda pole. ...
7:03 Sirp H
Pealelend – Heidy Purga, kultuuriminister Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? ...
7:03 Sirp H
Balti fotograafid okastraadi taga Kui mu poeg veel algkooliealine oli, üritasin talle muuseumis käies aeg-ajalt eksponaatide taustu selgitada. Kui ta sellest tüdines, ütles ta „ma juba tean“ ja liikus edasi järgmiste asjade suunas. Tuhkagi ta teadis, aga signaal oli selge – infot tuleb jagada mõõdutundega. See meenus mulle uuesti, kui dokfoto keskuses Baltimaade fotograafide näitust külastasin. ...
7:03 Sirp H
Kväärifilmi vallatud kurvid Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. ...
7:03 Sirp H
Ilukultuse pahupool Prantsuse režissööri Alice Winocouri filmid jäävad silma tugevate naispeategelastega, kellel tuleb tihti traumakogemuse pealt eluga edasi minna, end naisena üles leida ja uuesti defineerida. „Proximas“ (2019) mängib Eva Green naisastronauti, kellel tuleb missioonile minnes jätta Maale maha oma tütar, „Pariisi mälestustes“1 on aga Virginie Efira kehastatud tegelane üle elanud Bataclani terrorirünnaku ning peab pärast seda taastama oma mälu ja tagasi saama eluisu. ...
7:03 Sirp H
Võõra trauma kütkes Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. ...
7:03 Sirp H
Oli tugev luuleaasta, aga see ei tähenda kehva proosa-aastat Kirjanduse aastaauhindade žüriid on oma töö teinud ja otsused langetanud. Homme, 14. märtsil kuulutatakse välja 2025. aasta säravaimad loomingulised saavutused. Luule-, proosa- ja vabaauhinna žürii juht Elisa-Johanna Liiv jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta, aga terase vaatlejana on tal neid rohkemgi. „Kultuuris oleks vaja rohkem julgust,“ tõdeb Liiv. „Me jääme kinni mingitesse mustritesse, mis on toiminud, ega esita küsimust, miks need on toiminud ja kas on ehk aeg neid raputada. ...
7:03 Sirp H
Seda noortekat võiksid lugeda ka vanad Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. ...
7:03 Sirp H
Armastuskiri elu original taste’ile Andreas Kübara nimi ei ole meie kirjandusväljal tundmatu, kuid vajab kindlasti veel tutvustamist. Kübar on noor kirjanik ja moedisainer. Ta on avaldanud lõputööna tekstipõhise moekollektsiooni ja pälvinud Värske Rõhu proosa aastapreemia. Tema novelli „Carmen Electra“ põhjal on valminud elektron.artis autori osalusel sama pealkirjaga lavastus, kus Kübar ka etendajana üles astus. Võib öelda, et Kübara kirjanduslik noorus on möödunud heasoovlike inimeste toetavas seltskonnas. ...
7:03 Sirp H
Mõtteharjutused arhitektidele Kaisa Karvinen on arhitekt, uurija ja kuraator, kes pöörab uurimuse näituseks ning kasutab seejärel näitust uurimistöös. Praegu on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu ülikoolis. Veebruaris pidas ta meie kunstiakadeemias avaliku loengu „Arhitektuur näitustel. Hooletööst betoonini“. Vestlesime mitmetel teemadel, alates näituste olulisusest arhitektuuris kuni väärtusteni, millele toetub ehitatud keskkond tulevikus. ...
7:03 Sirp H
Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu Lähis-Ida relvakonflikt on taas päevakorda toonud kultuuripärandi säilimise. Näiteks on kahjustada on saanud UNESCO maailmapärandi paik Golestani palee. Vene-Ukraina sõjas on loendatud 500 objekti, mis pole enam endised. Mida saab ajaloo ja mälu säilimisel pärandi hoidmiseks ära teha rahvusvaheliselt? ...
7:03 Sirp H
Muusika ja teater pole ainult muusikateater Muusikast ja teatrist kõneldes korratakse sageli kahte, mõneti teineteisele vastukäivat mõtet. Üks neist osutab, et teater ja muusika on alati, vanakreeka dionüüsiatest peale eksisteerinud koos. Eesti teatriinimesed armastavad aga rõhutada legendaarse muusikalise kujundaja ja muusikajuhi Viive Ernesaksa mõtet, et parim muusikaline kujundus on vaikus. Niisiis on teater ja muusika alati koos, teineteise suhtes tõmbumas või tõukumas. ...
7:03 Sirp H
Teerajad kutsuvad silmapiiri poole Flötist Tarmo Johannes jätkas 7. märtsil oma kontserdisarja „Duod“, seekord oli tema paariline islandlanna Gunnhildur Einarsdóttir harfil. ...
7:03 Sirp H
Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada Eesti muusikaturu fookuspäevast on saanud aina enam valdkonna tähtsaim kohtumispaik. Huvitav on jälgida, kuidas väga noored korraldajad ja spetsialistid jagavad kogemusi kõrvuti aastakümneid tegutsenud mänedžeridega, kusjuures päeva programmi on peidetud palju valdkonna tegijaid, kellele õhtul antakse üle Eesti muusikaettevõtluse auhinnad – päeval ei ole laureaadid veel teada. ...
7:03 Sirp H
Abruka leiva lõhn „Abruka sõda“ on üks neid lavastusi, mis loodud ennekõike Saaremaa koduteatri lavale – ilma päris oma lugudeta poleks ju mõtetki meretagust teatrit teha. Vaatasin huvi pärast üle lavastuste nimekirja teatri kodulehel: alates Albert Uustulndi ja Juhan Saare „Tuulte tallermaast“, millega Kuressaare Linnateater 1999. aastal (taas)avati, võib neid oma saare lavastusi kokku lugeda veerandsaja ringis. Kena! Aarne Mägi kirja pandud näitemäng „Abruka sõda“ on suuresti lugupidamisavaldus Tuulikutele. ...
7:03 Sirp H
Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? ...
7:03 Sirp H
Leiu leiud teaduspõllul Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. ...
7:03 Sirp H
Vähem inimesi, kuumem planeet XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi käsitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides räägitakse demograafilisest kriisist, kuna sündimus on languses, rahvastik vananeb ja mitmel pool, sealhulgas Eestis, rahvaarv kahaneb. Samal ajal seisab maailm silmitsi süveneva kliimakriisiga, mille põhjuseid seostatakse sageli inimkonna arvukuse ja üha kasvava tarbimismahuga. ...
7:03 Sirp H
Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene? Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. ...
7:03 Sirp H
Teadusulmeline ÕS 2025 Eestikeelse raamatu 500 aastat ei tähenda niisama vana kirjakeelt selle nüüdistähenduses, mille selgitamisega värske ÕSki hätta jääb. Mõistmaks sõnaraamatu otstarvet ja teavet, tuleks sirvijal esmalt süveneda koostajate saatesõnasse ja kasutusjuhendisse: „ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. ...
7:03 Sirp H
Tehisintellekt ja pärmseen Eesti on digiriik! Meil on TI-hüpe hariduses! Jaanuaris loodi AI-nõukoda! (Algselt kuulusid sinna muidugi mõista ainult mehed, hiljem lisati kiiruga naisi ka.) Ristile kerkib Baltimaade suurim andmekeskus! Kõik on kaunis seni, kuni keegi ei küsi, mis see maksab, kes maksab ja kas maksab. AI-palaviku jalajälg ei ole paraku puhas kui pilv ja pelgalt digitaalne, vaid täiesti füüsiline. Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad digitehnoloogiad hinnanguliselt 5–9% ülemaailmsest elektritarbimisest. ...

1 2 3 4 5 6 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.