Uudishimu

Find

7:00 Sirp H
Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule Detsembris tuli teade, et Iisraelil lubatakse osaleda 2026. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel hoolimata mitme riigi hoiatustest sel juhul võistlust boikoteerida. Saksamaa, kes oma sihtturu mastaabi ja rahalise panuse poolest on üks mõjukamaid Euroopa Ringhäälingute Liidu (European Broadcasting Union, EBU) liikmeid, oli juba varem teada andnud, et ei osale üritusel, kui Iisrael kõrvale jäetakse. ...
7:00 Sirp H
Dramaatiline farss isamaaliste nootidega Lavastada eesti klassikat on suur ja ränk missioon. Suur, sest keegi peale meie seda ju ei tee. Ränk, sest klassika on tuntud, tihti juba koolist saati ja populaarset teost on tõlgendatud juba nii palju kordi, et uus tegija peab pingutama, veri ninast väljas. Kummardus Taska Filmile ja lavastaja Ergo Kullale, kes on julgenud võtta kätte eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida. Kuigi verd on ka. Ülearugi. ...
7:00 Sirp H
Nii me saime ikkest lahti Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. ...
7:00 Sirp H
Seks masinast 20. märtsil jõuab kinodesse Evar Anvelti esimene mängufilm „Midagi tõelist“, mis räägib sellest, mida on käsitlenud filmitegijad Alfred Hitchcockist tippaja Paul Thomas Andersonini: seksi tõttu väljapressimisest. Küsimuse peale, mis on raamatu tuum, vastas ekraniseeringu aluseks oleva samanimelise romaani autor ja filmi stsenarist Martin Algus: „Võib-olla see, et mõlemad peategelased Karl ja Leo otsivad turvatunnet.“1 On norm ja hälve kokkulepe? Ameeriklaste tervise arengu instituudi (NIH) 2020. ...
7:00 Sirp H
Oodatud algus pärast ootamatut lõppu ehk Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal Seekordse raamatuaasta lõpuks ei ole ikka päris selge, mis keeltes olid 1525. aastal Lübeckis arestitud missaraamatu tekstid. Lübecki toomdekaani Johannes Brandese kirja pandud teate järgi oli seal osi in vulgari liuonico lettico ac estonico ehk liivi, läti ja eesti rahvakeeles. Kindel on, et selles raamatus oli mitu keelt Liivimaalt, mis on oma nime saanud liivlaste järgi. ...
7:00 Sirp H
Kirjanduse aastaauhinnad 2025 Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutasid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ja Eesti Kirjanike Liit välja parimad 2025. aastal ilmunud kirjandusteosed. Proosa Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ Luule Berit Kaschan, „Aprill“ Vabaauhind Lauri Sommer, „Sugupuu“ Näitekirjandus Urmas Vadi, „Sada grammi taevasina“ Lastekirjandus Hugo Vaher, „Nutivaba“ Artikliauhind Mirjam Parve, „Tõlkija koopas maheda lõvita. ...
7:00 Sirp H
Mis on see luuletaja luule? Berit Kaschani „Aprill“ mõjub kosutavalt. Kaschani eelmine luulekogu „Täna piisab vähesest“ lõpeb pausimotiiviga: „Jäta siis meelde: / See paus. / See näiline piir. / See aknalaud kahe maailma vahel. / See hetk enne suurt armastust.“1 Nüüdne luulekogu „Aprill“ algab justkui samast kohast, tähendusliku pausimotiiviga: „Mina olen paus enne puhangut“ („Aeg keerutab sõrmi mu juustes“, lk 5). ...
7:00 Sirp H
Gustav Suitsu luuleauhind 17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. ...
7:00 Sirp H
Kreek inspireerib Kui maailm ägab nagu ikka ülekohtu koorma all, siis vähemalt ühes, üleilmses mõttes mikroskoopilises osas on õiglus peaaegu et jalule seatud: pean silmas Cyrillus Kreegi loomingu esitamist. Kuna väga suur osa tema koorilaule on vaimuliku sisuga, jäid need Nõukogude ajal meie teise koorimuusika alustala Mart Saare loomingu varju ning leppida tuli vaid väga kitsa valikuga tema tohutust varamust. ...
7:00 Sirp H
Kuhu edasi? Mul on kopp täiesti ees kunstivaldkonna adumitest (seda sõna on kasutanud oma kolumnis TI tähenduses nt Tõnu Runnel*). Minu oletus on, et ligi 90 protsenti loovisikutest arvab sama (ülejäänud 10 protsendi puhul ei olegi ma kindel, kas tegu on ikkagi loovisikutega). Sekunditega ette antud juhiste järgi muusikat vormistava Suno stiil paneb oma üksluisusega kõhu valutama, kuid siin-seal on kuulda ilmselgelt sunolikke muusikapalu. ...
7:00 Sirp H
Kolm unenägu 1. Reedene klubiunenägu Saabumine kultuurivabrikusse sugereeris tänu dekoratsioonidele vaimukalt reaalsusest irdumist: värav ja sellest sissepääsuni viiv tunnellikult kitsas hooviosa olid looritatud tugevas tuules lehvivate läbipaistvate ja sädelevate kangastega, nii et kui siseneja selle juurde veel vaimusilmas voolavaid taustaharfihelisid mananuks, võinuks ta uskuda, et on sattunud mõnda 1990ndate sarja, kus sedalaadi audiovisuaalse kombinatsiooniga tähistatakse sisenemist unelmasse. ...
7:00 Sirp H
Tehisarul pole käsiraamatut Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi. ...
7:00 Sirp H
Lünkade esteetika: teadlane, kes ei karda katkestusi On raamatuid, mis püüavad maailma tervikuks kirjutada, näiteks entsüklopeediad, süsteemsed filosoofilised käsitlused, mudelid, mis ihkavad haarata kõik nähtused ühe mõiste alluvusse. Ja on ka hoopis teistsuguseid raamatuid, neid, mis meenutavad Pascali „Mõtteid“ või Walter Benjamini passaažimärkmeid, kus tervik ei sünni süsteemi rangusest, vaid sellest, kuidas lugeja õpib lünkade vahele sildu ehitama. ...
7:00 Sirp H
Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. ...
7:00 Sirp H
Kas kopeerimine ongi loovus? 2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. ...
7:00 Sirp H
Kui tahad tantsida ja välja tuleb luuletus Kanuti gildi saali elunäinud laudpõrand ei ole seekord kaetud musta tantsupõrandaga, vaid on välja valgustatud kogu oma alastuses. Põrandalaudadel näeb täkkeid ja märke, mille on sinna jätnud eelmised etendused ja etendajad. Tühi lava, mille nelja külge paigutatud toolirida lubab aimata, et rekvisiitide, kostüümide ega pürotehnikaga seekord lavamaagiat looma ei hakata. Esimesena siseneb lavaruumi Liisbeth Horn, kes esitab pretensioonitult lühikese hüpleva sammurea. Hingan välja. Selge! ...
7:00 Sirp H
Tuhandekäelise kangelase vägiteod „Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. ...
7:00 Sirp H
Eripalgeliste teatritraditsioonide dialoog RainerSarneti „Hamlet“ on väljakutsuvalt mitmekesine, pakkudes visuaalset ja akustilist vaheldust ning loo jälgimise pidepunkte ka suurte tekstimassiivide suhtes ettevaatlikule teatrikülastajate. ...
7:00 Sirp H
Ütlemata asjade jagamise kergus „Ütlemata“ on lavastaja Mari-Liis Lille esimene koostöö Vanemuisega ning see lavastus on ka tähelepanuväärne täiendus selle teatri repertuaari. Sadamateatris on lühikese vahega välja tulnud kaks dokumentaallavastust: Piret Jaaksi kirjutatud ja Marta Aliide Jakovski lavastatud leinateemaline „Lõpp“ esietendus ülemöödunud hooajal ja on praeguseks oma lavatee lõpetanud ning justkui teatepulgana võtab repertuaaris nüüd „Ütlemata“ üle väärika, tõsise ja vajaliku dokumentaalteatri koha. ...
7:00 Sirp H
Kui mateeria ületab oma vormi piirid Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. ...
7:00 Sirp H
Kristian Jaagu päev ja meie mehed ERRis Maailm pole enam see mis Kristian Jaagu sündimise ajal 225 aastat tagasi. „Digiajastu kommunikatsioon on märksa killustunum. Suhtlus toimub eri platvormidel, tekstid jäävad järjest lühemaks, audiovisuaalsete vormide osakaal suureneb. Üks tekst ühele suurele homogeensele auditooriumile ei ole enam peamine viis suhtlemiseks. Täpselt nagu kirjasõna polnud talurahva ja külakogukonna jaoks nii igapäevane. ...
7:00 Sirp H
Epsteini liim Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. ...
7:00 Sirp H
Hakkame, mehed, lugema! Keegi ei janune katkematult rahvale hea tegemise järele samaväärselt erakondade ja nende juhtidega. Mõne erakonna arvates on vaesed oma viletsuses küll ise süüdi, kuid sellest hoolimata vinnatakse inimesed erakondade üksmeelsel jõul vaesusest välja ka siis, kui mõni rumalusest vastu punnib. Mida lähemale jõuab järgmine valimispäev, seda tihedamas tempos ja konsensuslikumalt edeneb erakondlik heategevus. ...
7:00 Sirp H
Kõik need asjad on kogemata juhtunud Alice Kase näitus „Sinine motiiv“ Vaala galeriis on salapäraselt kaunis ja samal ajal kaunis salapärane. Sinist on ja ei ole ka; võtmelised on tööd, millel on kujutatud sinist värvi tasapinda, millest on omakorda välja lõigatud sinised tilgad. On need pisarad? Kas need on üks ja seesama tasapind? Või on tegu ikkagi erinevate olukordadega? ...

1 21 22 23 24 25 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta