Uudishimu

Find

7:01 Sirp H
Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. ...
7:01 Sirp H
Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema? Oleme harjunud rääkima solidaarsusest1 tervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme? Eesti elanike pea 20aastane vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel tähendab paraku seda, et paljud meist põevad või on põdenud hiljemalt elu lõpufaasiks mõnd pikaajalist ja/või raskekujulist haigust. ...
7:01 Sirp H
Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! „Eesti lipp“, sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk Sinise füüsikalised omadused ja sinine värvus Nagu iga asja puhul peame alustama algusest. ...
7:01 Sirp H
Tumeduse talumatu kergus Tarbekunstimuuseumis on veel nädala jagu avatud erakordselt suuremahuline ja oluline ehtekunstinäitus: läbi kahe võlvitud saali on võimalus avastada eesti ühe huvitavama ja salapärasema autori ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku loomingut. Näitusele on kogutud üle kahesaja ehte, mis moodustavad ligi poole kunstniku elutööst; lisaks ETDMi kogule on ehted laenutatud ligi viiekümnest Eesti ja välismaa kogust. ...
7:01 Sirp H
Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust? Varakevadine Pärnu ei ole pelgalt ilmastiku seisund, vaid tervet linna halvav meeleolu: linn on vaoshoitud ja pisut uimane. Seesama hajus rahu kandub üle ka näitusesaali, kus publik aeglaselt liigub, peatub, arutab ja kinnitab üksteisele nähtut. Midagi on selles turvalist, midagi äratuntavat. ...
7:01 Sirp H
Te vist tahaksite keegi teine olla? Oleks kahtlane loota, et noorkunstnike konkursi tulemusel valminud näitus on sõnumi ja ideoloogia poolest ühtne. Tudengkujureid ühendas abstraktsem ja vormilisem liin, mis ka emotsionaalseks kippus kiskuma: muutumine ehk muundumine. Kompleks „röövik-nukk-liblikas“ jutustab argises loodusdraamas aastast aastasse ja tiheminigi ümber inetu pardipoja muinasjutu. Ussike moondub lahustudes individuaalseks ürgsupiks, mida ümbritseb kookoni maailmaäärena toimiv kest. ...
7:01 Sirp H
„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme Sabīne Vernere (snd 1990) on viimastel aastatel esile tõusnud noorema põlvkonna läti kunstnik, kelle looming on hea näide noorte naisloojate emantsipatiivsest lainest Baltimaade kujutavas kunstis, kirjanduses ja teistes kunstivaldkondades. Kogo galerii hakkas kunstnikku esindama 2024. aastal ning praegune näitus „Femme forte“ on Tartu galeriis tema teine isikunäitus. ...
7:01 Sirp H
Madalpinge meistriklass Alice Kase viimane näitus on märkimisväärselt pinnapealne. See tähendab: just pinnad on siin mitmest suunast uurimise alla võetud. Kortsus ja lõigutud paberid, riideesemed (sh ülikonnad ja muud vormirõivad). Käelabad. Jalalabad. Madalmaade paralleel Mõneti meenutab see Madalmaade XVII sajandi maalikunsti. Sealgi keelduti kujutamast suuri, mütoloogiast või ristiusust pärit lugusid. Positsioone ei võetud, suuri plaane ei deklareeritud, hukku ei kuulutatud. ...
7:01 Sirp H
Pühajärve pinkide juhtum 20. märtsi Sirbis on kajastatud Pühajärve pinkide kohtuvaidlust, intervjuu advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga on selle käsitluse järg. Meeldetuletuseks: Pühajärve parki paigaldati pingid, mis olid äravahetamiseni sarnased Extery linnamööbli kollektsiooni kuuluva Prima pingiga (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus). ...
7:01 Sirp H
Unustage malbus, rokkige täiega Kui ajaloolise Rotermanni soolalao kõmisevast trepist üles ronida, tervitab tulijaid katusealuses rõdugaleriis pehme vaip ja jalanõudega edasimineku keelumärk. Sussidega või sokiväel kulgemine ja beež pehme vaip on kontrastis nii maja igast küljest piirava müriseva autojõega kui ka soolalao nurkliku katusekonstruktsiooniga. Galeriiruum kutsub hoopis vaikusse ja tempot muutma. Iga külastaja saab otsustada, kas võtta see kutse vastu või mitte. ...
7:01 Sirp H
Visa hing Eestis on üle 5000 ehitismälestise, millest kolmandiku seisukord nõuab kiiret sekkumist. Seda probleemi ei saa eitada, kuid ometigi on ka palju häid näiteid korda tehtud kaitsealustest hoonetest ja paikadest. Olgu need tõestus, et saab küll, kui tahta, ning et kaunis ja kasutuses kultuuriväärtuslik hoone parandab ka ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Kultuurimälestiste registri statistika järgi on ligi 30 protsenti ehitismälestistest halvas seisus – ja see on murettekitav näitaja. ...
7:01 Sirp H
Mai-Ester Murdmaa 31. III 1938 – 24. III 2026 Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa. Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. ...
7:01 Sirp H
Portaal paremasse maailma Veebruari keskel toimus „Eesti laulu“ finaalkontsert. Pärast seda läks ühismeedias käima korralik kiskumine, kas kunagine hittansambel Vanilla Ninja ikka pidanuks võitma. Piinlik tõdeda, et andsin sellele ka ise hagu, olles mõnevõrra ärritunud võiduloo autori, Sven Lõhmuse nimelise plastikuvabriku jätkuvast domineerimisest ideaalis uuele Eesti muusikale platvormi pakkuva ettevõtmise üle. ...
7:01 Sirp H
Algoritmiline keha Kellele kuulub Mart Kangro keha, tahab Mart Kangro teada. Ühelt poolt, jah, on kehal näha gravitatsiooni ja aja märke: juuksed, va sindrinahad, emigreerusid esimesel võimalusel, aga Maa külgetõmbele on vaikselt vastu tulemas ka tuharad. Sama jõuliselt kui harjutused treeningsaalis vormivad meie keha – või vähemalt meie kehakogemust – ka sõnad ja pildid meie ümber – olgu siis „eale kohased“ reklaamid (Miks ma seda reklaami näen? See reklaam on suunatud meestele vanuses 45+. ...
7:01 Sirp H
Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel Oleme otsustanud kirjutada, et mõtestada ja mõtiskleda. Me ei tea vastuseid ega saa neid ka üleöö teadma. Meie kirjutame, kuid tegelikult on vaja diskussiooni – see arutelu ei pea jõudma ühiste vastusteni, ent teeks mõttevahetuse avalikuks. 2025. aastal kuulusime mõlemad Eesti teatri auhindade etenduskunsti auhinna žüriisse, kuid käsitleme siin ka teemasid, mis puudutavad teatriauhindu üldisemalt. Iga aasta 27. ...
7:01 Sirp H
Halastamatusest ja armastusest Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. ...
7:01 Sirp H
Vapustavad võimalused, vigurdamised ja võlurid Kujutage ette Einsteini paindlikku aegruumi ja kvantfüüsika printsiipe, kus elementaarosakesed on superpositsioonis paralleelselt mitmes seisundis, suhtlevad hetkes pikal distantsil, lainekuju variseb selle vaatlemisel kokku. Seda võib kuulda realiseerituna helides. ...
7:01 Sirp H
Kuhu kadus kolmas löök? 22. märtsil Tallinnas peetud koorimuusika foorumil peatuti koorimuusika sõlmpunktidel, mida on nii lavalaudadel kui ka tagatubades püütud lahti harutada eile ja püütakse tänagi. Arvatavasti tehakse seda ka homme. Iseenesest mulle meeldib, kui asju arutatakse. Aega võtta ja kokku tulla, et üksteise mõtteid kuulata ja omavahel polemiseerida – see on nüüdsel ajal puhas luksus. Liiatigi kui foorum koosneb peaasjalikult oma eriala spetsialistidest – mõtterada on seda teravam ja nauditavam. ...
7:01 Sirp H
„Romeo ja Julia“ kui osutus kultuuri kitsaskohale Ühes Eesti linnakeses kohtuvad XXI sajandil juhuslikult Romeo-nimeline noormees ja Julia-nimeline neiu. Tutvuvad. Armuvad. Abielluvad kirehoos. Loodavad, et saavad õnnelikuks (kuidas siis teisiti!?). Mis võiks valesti minna? Eriti veel siis, kui Julia teab Shakespeare’i teksti lausa peast. Aga tuleb välja, et sajanditega pole miski muutunud ning inimesed juhinduvad ikka kättemaksuhimust ja vaenust, nagu see oli Shakespeare’i ajal. ...
7:00 Sirp H
Ajarändurid ja deemonikütid Tänavustel Oscaritel oli täispika animatsiooni kategoorias kaks soosikut: prantsuse vikerkaarevärviline ulmefilm „Arco“ ning möödunud aasta rahvusvaheline edulugu „K-popi deemonikütid“, mis lõpuks ka kuldmehikese koju viis. Raske oleks kaht teineteisest erinevamat linateost ettegi kujutada. Euroopa autorifilmi ning USA suurproduktsiooni iseloomulike näidetena pakuvad need aga häid koordinaate täispika animafilmi maastiku kaardistamiseks. Milline näeb maailm välja aastal 2075? ...
7:00 Sirp H
Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega Oscarite kui maailma mainekamate filmiauhindade ajalooliselt valdav Ameerika-kesksus on viimase kümnendiga küll veidi vähenenud, aga ainult pisut. Olemuslikult on endiselt tegu eeskätt regionaalse filmiauhinnaga: reeglina pärgab planeedi suurima käibega filmitööstus ikka veel iseennast ning teiste osaks jääb üldjuhul vaid lossiaknast kaeda, kuidas pidu särab sees. ...
7:00 Sirp H
Kodumaine triller võib mõjuda ka luksuslikuna Eesti filmi on läbi aegade süüdistatud eri asjades, alates lohutust aeglusest ja lõpetades vaatajavaenulikkusega, aga ühes pole ilmselt kunagi kahtlust olnud: meie tegijad on julgenud unistada. ...
7:00 Sirp H
Jens Stoltenberg ja sõda, mida NATO ei pidanud Endise NATO peasekretäri, Norra Tööpartei juhi ning peaministri ja praeguse Norra rahandusministri Jens Stoltenbergi mälestusteraamat „Minu vahikord. Juhtida NATO-t sõja ajal“ on parasjagu ametlik ja õige natuke ka isiklik. Mõõdukas, diplomaatiline, tasakaalukas, konflikte vältiv stiil iseloomustab Stoltenbergi nii juhi kui ka memuaaride autorina. Ta meenutab, kuidas teda Norra peaministrikarjääri alguses tögati, et mis poliitik see on, kes väldib nii hoolsalt tülisid kui Jens Stoltenberg. ...
7:00 Sirp H
Miks pakub CO2-le keskenduv keskkonnapoliitika vaid poolikuid lahendusi? Minu õpetaja professor Jaan-Mati Punning on öelnud, et kõik loodusnähtused ja -protsessid on omavahel nii tihedalt seotud, et nende lahterdamine ja kitsaste piiride seadmine viib paratamatult liigse lihtsustamise ning naiivsete, isegi ohtlike ettekujutusteni. See mõte sobib hoiatama levinud müüdi eest, nagu oleks kliimamuutus meie ainus (või suurim) probleem ning selle lahendamiseks piisab atmosfääri süsihappegaasi hulga vähendamisest. ...

1 21 22 23 24 25 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta