Uudishimu

Find

7:05 Sirp H
Mis on see luuletaja luule? Berit Kaschani „Aprill“ mõjub kosutavalt. Kaschani eelmine luulekogu „Täna piisab vähesest“ lõpeb pausimotiiviga: „Jäta siis meelde: / See paus. / See näiline piir. / See aknalaud kahe maailma vahel. / See hetk enne suurt armastust.“1 Nüüdne luulekogu „Aprill“ algab justkui samast kohast, tähendusliku pausimotiiviga: „Mina olen paus enne puhangut“ („Aeg keerutab sõrmi mu juustes“, lk 5). ...
7:04 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Laulja Boris Lehtlaan
7:01 Sirp H
Teile on pärandus, võtke vastu! Jaanuari keskel hakati jälle rääkima kehvast seisust rahvastiku taastootmisel ja professor Raul Eamets küsis siis Vikerraadiole antud intervjuus muu hulgas: „Kui meil ei ole noormehi, keda saata kaitseväkke, siis kellele me neid relvi ostame ja valmistame?“ Minu töökaaslaste hulgas on koolis käivate poiste emasid, kellele Eametsa sõnum jõudis pärale hoopis teisiti, kui professor oli seda võib-olla tahtnud. ...
7:01 Sirp H
Eili Sild-Torga 26. X 1942 – 13. III 2026 Meie hulgast on lahkunud pikaaegne Ugala teatri näitleja Eili Sild-Torga. Eili Sild-Torga töötas Ugala teatris aastatel 1963–1980, kuhu jäid ka tema karjääri mitmed olulised osatäitmised nagu Loviisa rollid Hella Wuolijoe „Niskamäe noorperenaises“ (1975) ja „Niskamäe Hetas“ (1978) ning Nastasja Filippovna roll Fjodor Dostojevski „Idioodis“ (1976). Samuti Ropsi mängimine Boris Kaburi „Ropsis“ (1964), Leokadja Begbicki osatäitmine Bertolt Brechti „Mees on mehes“ jmt. ...
7:01 Sirp H
Marje Loorits 26. I 1944 – 7. III 2026 7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. ...
7:01 Sirp H
In memoriam Peeter Simm Minus tärkab kahtluseiva, kui kellegi kohta öeldakse suurte sõnadega, et ta on aus või altruist, ligimesearmastaja või lihtsalt hea, isetu või ilusa hingega inimene. Ei taha kuidagi uskuda, et selline inimene olemas on. Aga Peeter oli. Naturaalselt. Ilma teeskluseta. Headus on su nimi, Peeter! Paaril korral olen näinud, kuidas sa proovisid kuri olla. See ei õnnestunud, sest sul puudus see iseloomujoon. Headust õhkavad ka sinu tegelased. ...
7:01 Sirp H
Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule Detsembris tuli teade, et Iisraelil lubatakse osaleda 2026. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel hoolimata mitme riigi hoiatustest sel juhul võistlust boikoteerida. Saksamaa, kes oma sihtturu mastaabi ja rahalise panuse poolest on üks mõjukamaid Euroopa Ringhäälingute Liidu (European Broadcasting Union, EBU) liikmeid, oli juba varem teada andnud, et ei osale üritusel, kui Iisrael kõrvale jäetakse. ...
7:01 Sirp H
Nii me saime ikkest lahti Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. ...
7:01 Sirp H
Kuhu edasi? Mul on kopp täiesti ees kunstivaldkonna adumitest (seda sõna on kasutanud oma kolumnis TI tähenduses nt Tõnu Runnel*). Minu oletus on, et ligi 90 protsenti loovisikutest arvab sama (ülejäänud 10 protsendi puhul ei olegi ma kindel, kas tegu on ikkagi loovisikutega). Sekunditega ette antud juhiste järgi muusikat vormistava Suno stiil paneb oma üksluisusega kõhu valutama, kuid siin-seal on kuulda ilmselgelt sunolikke muusikapalu. ...
7:01 Sirp H
Rohkem kui teid ja toetusi on maal elamiseks vaja ideid Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. ...
7:01 Sirp H
Kõik need asjad on kogemata juhtunud Alice Kase näitus „Sinine motiiv“ Vaala galeriis on salapäraselt kaunis ja samal ajal kaunis salapärane. Sinist on ja ei ole ka; võtmelised on tööd, millel on kujutatud sinist värvi tasapinda, millest on omakorda välja lõigatud sinised tilgad. On need pisarad? Kas need on üks ja seesama tasapind? Või on tegu ikkagi erinevate olukordadega? ...
7:01 Sirp H
Mängida tuleks hinge ja südamega Mängu mõiste on lai ja palju oleneb mängijate võimalustest. Mängu mõõtmeid on erisuguseid – pisikesest spontaansest mängulisest mõttest kuni maailma mastaabis toimuvani. Mängud võivad olla reaalsed ja sürreaalsed, kognitiivsed ja metakognitiivsed, positiivsed ja negatiivsed, ilusad ja inetud. Paljudel mängudel on varjatud tasandeid: kui mängija neid ei taba, jääb ta kaotajaks. ...
7:01 Sirp H
Lehma pea Sõidan mina ühel kaunil sügispäeval maale, hea muusika mängib autos, juba kavandan oma peas, et mida kõike ma tegema hakkan, kui kohal olen. Kuis seda rahu naudin, oma valdused üle käin: õues istun, kaugusesse vaatan, hingan sisse karget kõdulõhna, sahistan lehtedes. Hoovi sõites aga kangestun. Muusika katkeb, peatan auto. Veski ees uksel tervitab mind lehma pea. Kolp, aga skalp on alles, võimsad sarved sirutumas. Veider tunne hiilib ligi. Lähen autost välja, uurin pead lähemalt. ...
7:01 Sirp H
Tiiu-Maret Lass 6. IX 1934 – 16. III 2026 Lahkunud on keraamik Tiiu-Maret Lass. Tema loominguline panus eesti kunsti ja keraamikasse oli mitmekesine, laiaulatuslik ja mõjukas. Tiiu Lass (aastani 1963 Käsper) sündis 6. septembril 1934, lõpetas Tallinna 7. keskkooli 1953 ning õppis seejärel ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, saades diplomi keraamika erialal 1959. aastal. Ajastule omane suunamine viis Tiiu Lassi dekoraatoriks Tallinna Tööstuskaubastusse, kus ta 1962. aastani tegeles kaupluste vaateakende kujundamisega. ...
7:01 Sirp H
Raivo Mänd 2. XII 1954 – 20. III 2026 Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd. Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi, emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivole seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. ...
7:01 Sirp H
Renate Goznaja 7. VIII 1929 – 15. III 2026 Lahkunud on armastatud õpetaja, kauaaegne Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klaveripedagoog, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja sellelt Bruno Luki preemia pälvinud Renate Goznaja. Renate Goznaja sündis 7. augustil 1929. aastal. 1947. aastal lõpetas ta Leningradi lastemuusikakooli ning seejärel Leningradi konservatooriumi juures asuva muusikakooli (õp Klara Stoljar). Tema õpingud jätkusid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1956. aastal Anna Klasi klaveriklassis. ...
7:01 Sirp H
Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel Sõjapidamise otsese ja kaudse keskkonnakahju ulatus on üleilmselt halvasti teada, sest seda enamasti ei mõõdeta. Vahetult Ukraina sõjaväljal on keskkonnakahjud ilmselged ja mõõtmatult suured, näiteks pinnase ja veekogude saastamine, plahvatamata lõhkekehad ja mürgised jäätmed, tammide hävitamine, metsade laastamine ning elurikkuse kadu. Ent paljud sõja mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele ulatuvad lahinguväljalt palju kaugemale, ei lõpe riigipiiridel ning võivad olla isegi üleilmsed. ...
7:01 Sirp H
Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema? Oleme harjunud rääkima solidaarsusest1 tervishoius eeskätt rahastamist silmas pidades. Aga mis oleks, kui mõtestaksime solidaarsust kogu ühiskonda hõlmavana: kuidas kujundada ümber haigusega kohanemisele kehtivaid kultuurilisi ja sotsiaalseid norme? Eesti elanike pea 20aastane vahe eluea ja tervena elatud aastate vahel tähendab paraku seda, et paljud meist põevad või on põdenud hiljemalt elu lõpufaasiks mõnd pikaajalist ja/või raskekujulist haigust. ...
7:01 Sirp H
Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! „Eesti lipp“, sõnad Martin Lipp, viis Enn Võrk Sinise füüsikalised omadused ja sinine värvus Nagu iga asja puhul peame alustama algusest. ...
7:01 Sirp H
Tumeduse talumatu kergus Tarbekunstimuuseumis on veel nädala jagu avatud erakordselt suuremahuline ja oluline ehtekunstinäitus: läbi kahe võlvitud saali on võimalus avastada eesti ühe huvitavama ja salapärasema autori ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku loomingut. Näitusele on kogutud üle kahesaja ehte, mis moodustavad ligi poole kunstniku elutööst; lisaks ETDMi kogule on ehted laenutatud ligi viiekümnest Eesti ja välismaa kogust. ...
7:01 Sirp H
Kuidas erineb sisemine põlemine metsatulekahjust? Varakevadine Pärnu ei ole pelgalt ilmastiku seisund, vaid tervet linna halvav meeleolu: linn on vaoshoitud ja pisut uimane. Seesama hajus rahu kandub üle ka näitusesaali, kus publik aeglaselt liigub, peatub, arutab ja kinnitab üksteisele nähtut. Midagi on selles turvalist, midagi äratuntavat. ...
7:01 Sirp H
Te vist tahaksite keegi teine olla? Oleks kahtlane loota, et noorkunstnike konkursi tulemusel valminud näitus on sõnumi ja ideoloogia poolest ühtne. Tudengkujureid ühendas abstraktsem ja vormilisem liin, mis ka emotsionaalseks kippus kiskuma: muutumine ehk muundumine. Kompleks „röövik-nukk-liblikas“ jutustab argises loodusdraamas aastast aastasse ja tiheminigi ümber inetu pardipoja muinasjutu. Ussike moondub lahustudes individuaalseks ürgsupiks, mida ümbritseb kookoni maailmaäärena toimiv kest. ...
7:01 Sirp H
„Naiseliku kirjutuse“ proovitõmme Sabīne Vernere (snd 1990) on viimastel aastatel esile tõusnud noorema põlvkonna läti kunstnik, kelle looming on hea näide noorte naisloojate emantsipatiivsest lainest Baltimaade kujutavas kunstis, kirjanduses ja teistes kunstivaldkondades. Kogo galerii hakkas kunstnikku esindama 2024. aastal ning praegune näitus „Femme forte“ on Tartu galeriis tema teine isikunäitus. ...
7:01 Sirp H
Madalpinge meistriklass Alice Kase viimane näitus on märkimisväärselt pinnapealne. See tähendab: just pinnad on siin mitmest suunast uurimise alla võetud. Kortsus ja lõigutud paberid, riideesemed (sh ülikonnad ja muud vormirõivad). Käelabad. Jalalabad. Madalmaade paralleel Mõneti meenutab see Madalmaade XVII sajandi maalikunsti. Sealgi keelduti kujutamast suuri, mütoloogiast või ristiusust pärit lugusid. Positsioone ei võetud, suuri plaane ei deklareeritud, hukku ei kuulutatud. ...

1 16 17 18 19 20 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.