Uudishimu

Find

6:07 Postimees H
Susan Külm ei treeni järgmisest hooajast TT tiimis Susan Külm (29) tegi vaatamata teda kuid kimbutanud jalavalule oma karjääri parima hooaja, mille tipuks oli Otepää MK-etapi sprindisõidu 10. koht. Külm soovib järgmisel hooajal veelgi käiku juurde panna, mille tõttu lahkub TT tiimist ning hakkab treenima koondise juures.
6:07 Õhtuleht H
MÄLUMÄNG | Elukunstnik Meelis Lao
6:07 ERR H
Ees on energeetika sajandiotsus: kas ehitada tuumajaam või mitte? Reformierakondlane Mario Kadastik näeb tuumaenergias Eesti energeetika päästerõngast, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski hoiatas aga "miljardilõksu" ja maksumaksja raha põletamise eest. EKRE nõuab sel teemal referendumit.
6:01 Sirp H
Liikuva pildi mäng Sõna mäng ei tähenda minu jaoks kunagi üksiolemist. Mäng eeldab teisi — pilke, reaktsioone, vaikivaid kokkuleppeid ja valju naeru. Mäng sünnib alles siis, kui on seltskond. Heas seltskonnas muutub peaaegu kõik mänguks. Lauatennis ei ole lihtsalt pall ja laud, vaid pisike draama. Maffia ei ole pelgalt rollide jagamine, vaid psühholoogiline duell. Isegi karaoke — eriti karaoke — on mäng julguse ja piinlikkuse piiril. Tõsi, ma ei ole neis mängudes kuigi osav. ...
6:01 Sirp H
Emergentne autor hüpnosfääris „Tähelepanu moduleeritakse lainena. Emotsionaalseid seisundeid sisendatakse ja töödeldakse. Sugestiooni korratakse katkematult ja tegelikkus hajub lugematutes suunatud unenägudes. Kriitiline meel uinutatakse mahedalt ja taju luuakse ümber, kiht kihi haaval. Ekraanid aga vilguvad lakkamatult mõistuse pilkases öös.“1 Nõnda kirjeldab uut ühiskondlikku režiimi Jianwei Xun, kelle ülevaatlik raamat „Hüpnokraatia“ („Ipnocrazia“) ilmus esmakordselt Itaalias 2024. aasta sügisel. ...
6:01 Sirp H
Madis Tuuder 26. II 1983 – 6. IV 2026 Meie seast on lahkunud noor ja palju jõudnud muinsuskaitsja ning arhitektuuriajaloolane Madis Tuuder. Tema lahkumine jätab tühjuse, mida on raske sõnadesse panna – nii inimlikus kui ka erialases plaanis. Ida-Virumaal sündinud, kasvanud ja elanud Madis Tuuder õppis Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitset ja restaureerimist ning magistriõppes kunsti ja kultuuriantropoloogiat. ...
6:01 Sirp H
Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet Eesti iibe üle arutledes jääme sageli vaidlema toetuste, teenuste ja väärtushinnangute detailide üle, aga vahepeal oleks mõistlik vaadata ka üldpilti. Kuidas me üldse oleme siia jõudnud? Selles kirjatükis põimin antropoloogilisi uuringuid ja oma kogemusi lapsevanemana, et näidata, kuidas üks ühiskondlik muutus on teinud lastekasvatamise suhteliselt keeruliseks ettevõtmiseks. Probleem puudutab pea kõiki läänelikke riike. ...
6:01 Sirp H
Girard, rivaliteet, tehnomiljardid ja Trump Eelmise aasta lõpus ilmus Mart Kanguri suurepärases tõlkes filosoofi ja kirjandusteadlase René Girardi kuulsaim raamat „Vägivald ja püha“ (1972). Vastuolulisele teosele kirjutas järelsõna Mihhail Lotman, kelle sõnul kaldub Girard seletama kõike: kultuuri teket, inimkonna teket, kultuuri arengut selle algusest siiamaani ja tulevast katastroofi pealekauaba. Sellest hoolimata rõhutab Lotman, et Girard lõi uue maailmavaate, mis on praegusel ajal eriti aktuaalne. ...
6:01 Sirp H
Vase värskendav vägi Suhteliselt sageli kontserdiarvustusi kirjutades tuleb paratamatult ette enesekordusi, ükskõik kui palju ka ei üritaks neid vältida. Sel korral pean kordama üht hiljutist tähelepanekut meie klassikalise muusika kontsertide publiku kohta. Kui mängib ERSO, TKO, esinevad Aavikud või veel mõned tuntud muusikud, on täismaja enamasti garanteeritud. ...
6:01 Sirp H
Koturnkroksid ja rohkemgi veel Ooper on suur (SUUUUR), „Ooper“ aga väike (vke). Ambitsioon on veelgi suurem (SUUUUREM), sest kuidas muidu teised aru saavad, et sa tegeled oluliste, ei millegi vähema kui maailma alguse – ehk ka lõpu? – küsimustega. Nii on. Aga kas ka ambitsioon saaks olla väiksem (vksem), kui jätta kuldsed taevasse pürgivad dooria sambad ukse taha vihmale pesta ning keskenduda vaid käegakatsutavale? Seda näib Marto Mägi „Ooper“ Von Krahli teatris küsivat. ...
6:01 Sirp H
Ellerist, ilma naljata Aprillikuu esimene päev on kalendrisse märgitud kui naljapäev. Sel päeval andsid väljapaistvad ja hinnatud interpreedid Triin Ruubel ja Sten Lassmann kontserdi, mis oli tervenisti pühendatud Heino Elleri loomingule. Ligi kaks tundi kestnud kontsert koosnes suures osas publikule tundmatutest teostest, kogu õhtut täitis keskendunud ja pühendunud atmosfäär. Asi oli naljast kaugel. Sten Lassmann on eesti muusikaelus fenomen, kes on selgelt oma teed käinud juba aastakümneid. ...
6:01 Sirp H
Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri igareedestel kontsertidel käies võib saada alati väga rikkaliku, tänapäevaselt kosutava muusikaelamuse osaliseks. Kuulajaid mitmekesiselt kõnetavad rahvusorkestri kontserdid on enamasti publikust tulvil, kuid minule suureks õnneks ei ole (veel) piletitele kolmetunniseid järjekordi või kolmekohalisi hindu. ...
6:01 Sirp H
Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu küll kõik putukad talveks said, mis neist sai? Magav ilu laius keset talviseid metsi ja (põllu)muldi, kalendriaasta alguses on putukad ja taimed ilusasti käsikäes talveunes. Põhjamaa taimedele on talv puhkeperiood-kasvupeetus, putukatele enamgi. ...
6:01 Sirp H
Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks Kuigi võrreldes põhjanaabritega ei ole me Eestis oma eluga eriti rahul, on meil siin päris ilus elada. Kuulume kõrgelt arenenud, jõukate ja demokraatlike riikide hulka; puhast vett, õhku ja toitu (veel) jagub. Metsapõlengud ja üleujutused on üldjuhul hallatavad ja saadakse kiiresti kontrolli alla. Ka ilma üle oleks patt nuriseda: soojad vahemerelised suvepäevad pakuvad meeldivat vaheldust lumistele talvedele. ...
6:01 Sirp H
Täiendus Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral.
6:01 Sirp H
Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis Sahmis ja kaunis ärritunud mees pikas sulejopes loeb pikalt raha, huult puredes ja peo pealt münte nokkides. Inimesed ootavad, kassiir puurib teda pilguga. Ostusid ei ole palju, kuid raha ikkagi ei jätku. Mees tusaneb. Ja siis toimub midagi uskumatut: äsja ostude eest maksnud mutike sirutab tema poole pihutäie münte, et võtku sealt palju vaja. „Ei, aitäh,“ rehmab mees, „ma maksan ülejäänu kaardiga! ...
6:01 Sirp H
Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust? Kirjutan neid ridu 18. märtsil kell 15, mil üle Eesti üürgavad sõjasireenid, katseks. Vähemalt praegu katseks. Sireeni saatel müriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja rõdusid, meilikast plingib ja kõliseb, telefon väriseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma mõtlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby. Marian Leatherby on praeguseks ühe tuntuma sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani „Kuuldesarv“ (1974) 92aastane peategelane. ...
6:01 Sirp H
Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt Tehnikaülikooli tasub väisata kas või seepärast, et teha trett näitustel. Nimelt saab juba aastaid sealsetes koridorides ja fuajeedes, raamatukogus ja muuseumisaalis tutvuda kõrgkooli ajaloo, insener-tehnilise leidlikkuse ning disainiga. Uustulnukana on uudistada August Komendandi (1906–1992) valitud tööde kaudu ehitusinseneri tööviise ning väljakutseid avav ekspositsioon kuuenda korpuse aatriumis. Inseneriteaduse suurkuju Miks just Komendant? ...
6:01 Sirp H
Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić Tänavuse Pritzkeri preemia pälvis Tšiilist pärit arhitekt Smiljan Radić Clarke. 1979. aastal USAs samanimelise perekonna asutatud preemiat kutsutakse uhkeldavalt arhitektuurimaailma Nobeli auhinnaks. Dünamiidi patenditulu asemel tuleb selle rahastus Hyatti hotelliketi pidamisest ja auhinnaraha on seega kümme korda väiksem, 100 000 dollarit. Preemiate taga ei ole just pühakud ning selle maailma vägevaid raputanud Epsteini afäär pritsis soppa ka Hyatti fondi juhi Thomas Pritzkeri kuuereväärile. ...
6:01 Sirp H
Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all Kujutleme tulevikku. Aastal 2050 on Eesti veidi vähenenud rahvastikuga, kuid ettevõtlik ja efektiivselt kompaktse ruumikorraldusega riik. Panustatakse üheaegselt julgeolekutaristusse ja rööbastransporti, loodud on läbimõeldud tervik, kus areng pole turu tõmmata-lükata, vaid lähtub avalikust huvist ja riiklikest eesmärkidest. Tallinna sotsiaalmajanduslikku dominantsust tasakaalustavad tugevad regionaalkeskused, kus on lisaks elukohtadele on ka kutsuvad ja tasuvad töökohad. ...
6:01 Sirp H
Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta! Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt poolt on režissööri töö projektipõhine, sissetulek ebaregulaarne ja sotsiaalsed garantiid lünklikud. ...
6:01 Sirp H
Hääl kõige nõrgemale Maroko filmitegija Kaouther Ben Hania on viimasel kümnendil esile kerkinud sotsiaalselt terava režissöörina, kes on Põhja-Aafrika filmikunstile taas edukalt tähelepanu juhtinud. Kümne aastaga on ta teinud rea tähelepanuväärseid filme nagu „Tüdruk ja koerad“, „Mees, kes müüs oma naha“ (parima võõrkeelse filmi Oscari nominent), „Neli tütart“1 ning nüüd ka filmi „Hind Rajabi hääl“2, mis oli eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil ehk kõige enam laineid löönud teos. ...
6:01 Sirp H
Ühe oru organismid Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb välja tavapärasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist täiesti omaette keskkonnaga, kus põimuvad loodus, mütoloogia, kehad ja usk loomingusse kui kõige ülevamasse. ...
6:01 Sirp H
Millest mõtled, seljaaju? Inglise keeles on huvitav sõna „blob“. Parema puudumisel võib selle tõlkida „plärakaks“, aga vajakajäämine on ilmne. Mõlemad sõnad vastavad antropoloog Mary Douglase mustusedefinitsioonile: miski, mis asub vales kohas ja tekitab asjade süsteemis häireid. Ent kui plärakas on põhimõtteliselt vaid agressiivselt mõjuv plekk, siis blob on mahuline, sellel on ohtlikult orgaanilis-elusaineline mullistav kallerdav iseloom. ...

1 17 18 19 20 21 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.