Uudishimu

Find

6:01 Sirp H
Ellerist, ilma naljata Aprillikuu esimene päev on kalendrisse märgitud kui naljapäev. Sel päeval andsid väljapaistvad ja hinnatud interpreedid Triin Ruubel ja Sten Lassmann kontserdi, mis oli tervenisti pühendatud Heino Elleri loomingule. Ligi kaks tundi kestnud kontsert koosnes suures osas publikule tundmatutest teostest, kogu õhtut täitis keskendunud ja pühendunud atmosfäär. Asi oli naljast kaugel. Sten Lassmann on eesti muusikaelus fenomen, kes on selgelt oma teed käinud juba aastakümneid. ...
6:01 Sirp H
Mõjuvate kõlamassiivide ja filigraansuse kütkeis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri igareedestel kontsertidel käies võib saada alati väga rikkaliku, tänapäevaselt kosutava muusikaelamuse osaliseks. Kuulajaid mitmekesiselt kõnetavad rahvusorkestri kontserdid on enamasti publikust tulvil, kuid minule suureks õnneks ei ole (veel) piletitele kolmetunniseid järjekordi või kolmekohalisi hindu. ...
6:01 Sirp H
Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad Kes ei igatse pärast talve suvist taimede värvikirevust ega tunne puudust väikestest närivatest ja torkivatest nuhtlustest – putukatest. Paslik on küsida: kuhu küll kõik putukad talveks said, mis neist sai? Magav ilu laius keset talviseid metsi ja (põllu)muldi, kalendriaasta alguses on putukad ja taimed ilusasti käsikäes talveunes. Põhjamaa taimedele on talv puhkeperiood-kasvupeetus, putukatele enamgi. ...
6:01 Sirp H
Siin on ilus elada! Et hea elu ja heaolu kestaks Kuigi võrreldes põhjanaabritega ei ole me Eestis oma eluga eriti rahul, on meil siin päris ilus elada. Kuulume kõrgelt arenenud, jõukate ja demokraatlike riikide hulka; puhast vett, õhku ja toitu (veel) jagub. Metsapõlengud ja üleujutused on üldjuhul hallatavad ja saadakse kiiresti kontrolli alla. Ka ilma üle oleks patt nuriseda: soojad vahemerelised suvepäevad pakuvad meeldivat vaheldust lumistele talvedele. ...
6:01 Sirp H
Täiendus Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral.
6:01 Sirp H
Habetunud vanamoor kuuldesarvega käekotis Sahmis ja kaunis ärritunud mees pikas sulejopes loeb pikalt raha, huult puredes ja peo pealt münte nokkides. Inimesed ootavad, kassiir puurib teda pilguga. Ostusid ei ole palju, kuid raha ikkagi ei jätku. Mees tusaneb. Ja siis toimub midagi uskumatut: äsja ostude eest maksnud mutike sirutab tema poole pihutäie münte, et võtku sealt palju vaja. „Ei, aitäh,“ rehmab mees, „ma maksan ülejäänu kaardiga! ...
6:01 Sirp H
Kes kuuleb (paganlikku) tõde elust? Kirjutan neid ridu 18. märtsil kell 15, mil üle Eesti üürgavad sõjasireenid, katseks. Vähemalt praegu katseks. Sireeni saatel müriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja rõdusid, meilikast plingib ja kõliseb, telefon väriseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma mõtlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby. Marian Leatherby on praeguseks ühe tuntuma sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani „Kuuldesarv“ (1974) 92aastane peategelane. ...
6:01 Sirp H
Komendandist. Mitte küll köitvalt, ent tummiselt Tehnikaülikooli tasub väisata kas või seepärast, et teha trett näitustel. Nimelt saab juba aastaid sealsetes koridorides ja fuajeedes, raamatukogus ja muuseumisaalis tutvuda kõrgkooli ajaloo, insener-tehnilise leidlikkuse ning disainiga. Uustulnukana on uudistada August Komendandi (1906–1992) valitud tööde kaudu ehitusinseneri tööviise ning väljakutseid avav ekspositsioon kuuenda korpuse aatriumis. Inseneriteaduse suurkuju Miks just Komendant? ...
6:01 Sirp H
Kilekoti ja kivirahnu haprus. Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić Tänavuse Pritzkeri preemia pälvis Tšiilist pärit arhitekt Smiljan Radić Clarke. 1979. aastal USAs samanimelise perekonna asutatud preemiat kutsutakse uhkeldavalt arhitektuurimaailma Nobeli auhinnaks. Dünamiidi patenditulu asemel tuleb selle rahastus Hyatti hotelliketi pidamisest ja auhinnaraha on seega kümme korda väiksem, 100 000 dollarit. Preemiate taga ei ole just pühakud ning selle maailma vägevaid raputanud Epsteini afäär pritsis soppa ka Hyatti fondi juhi Thomas Pritzkeri kuuereväärile. ...
6:01 Sirp H
Tuleviku ruumikultuuri alused ühe ürbi all Kujutleme tulevikku. Aastal 2050 on Eesti veidi vähenenud rahvastikuga, kuid ettevõtlik ja efektiivselt kompaktse ruumikorraldusega riik. Panustatakse üheaegselt julgeolekutaristusse ja rööbastransporti, loodud on läbimõeldud tervik, kus areng pole turu tõmmata-lükata, vaid lähtub avalikust huvist ja riiklikest eesmärkidest. Tallinna sotsiaalmajanduslikku dominantsust tasakaalustavad tugevad regionaalkeskused, kus on lisaks elukohtadele on ka kutsuvad ja tasuvad töökohad. ...
6:01 Sirp H
Meil lobi(se)mise eest palka ei maksta! Eesti filmirežissöörid tegutsevad paradoksaalses olukorras. Ühelt poolt on režissöör teose loominguline juht ja sageli ka avalik nägu: tema nime all jõuab film publiku ja meediani. Režissööride looming kujundab selle, kuidas näeme iseennast ja ühiskonda. Teiselt poolt on režissööri töö projektipõhine, sissetulek ebaregulaarne ja sotsiaalsed garantiid lünklikud. ...
6:01 Sirp H
Hääl kõige nõrgemale Maroko filmitegija Kaouther Ben Hania on viimasel kümnendil esile kerkinud sotsiaalselt terava režissöörina, kes on Põhja-Aafrika filmikunstile taas edukalt tähelepanu juhtinud. Kümne aastaga on ta teinud rea tähelepanuväärseid filme nagu „Tüdruk ja koerad“, „Mees, kes müüs oma naha“ (parima võõrkeelse filmi Oscari nominent), „Neli tütart“1 ning nüüd ka filmi „Hind Rajabi hääl“2, mis oli eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil ehk kõige enam laineid löönud teos. ...
6:01 Sirp H
Ühe oru organismid Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb välja tavapärasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist täiesti omaette keskkonnaga, kus põimuvad loodus, mütoloogia, kehad ja usk loomingusse kui kõige ülevamasse. ...
6:01 Sirp H
Millest mõtled, seljaaju? Inglise keeles on huvitav sõna „blob“. Parema puudumisel võib selle tõlkida „plärakaks“, aga vajakajäämine on ilmne. Mõlemad sõnad vastavad antropoloog Mary Douglase mustusedefinitsioonile: miski, mis asub vales kohas ja tekitab asjade süsteemis häireid. Ent kui plärakas on põhimõtteliselt vaid agressiivselt mõjuv plekk, siis blob on mahuline, sellel on ohtlikult orgaanilis-elusaineline mullistav kallerdav iseloom. ...
6:01 Sirp H
Eesti teatri auhindade žürii esimeeste kommentaarid Henri Hütt, teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli viimane, kui käis koos teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. Vaatenurkade paljususe asemel saab edaspidi aasta lavastaja-lavastuse otsustamise (taas) enda kätte sõnalavastuste auhindade žürii. ...
6:01 Sirp H
Eesti teatri auhindade laureaadid 2025. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Tallinna Linnateatris. Piduõhtu kunstilise lahenduse oli loonud Tallinna Linnateatri loovtehniline koosseis eesotsas lavastaja Mikk Jürjensiga. Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiatega kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. ...
6:01 Sirp H
„Äpud ja marginaalid“ ikka eraldi Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietzschega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. ...
6:01 Sirp H
Postkontor ja 15 minuti linn Käisime naisega esmaspäeval kesklinna postkontoris ajakirju ära toomas: Looming, Vikerkaar, Akadeemia, Keel ja Kirjandus. Sama repertuaar juba aastakümneid ja käinud ka aastakümneid samasse postkontorisse, mis on aja jooksul liikunud vaid mööda tänavat edasi. Nüüd oli see viimane kord koos kurva hüvastijätuga vallandatavatele töötajatele, sest postkontor pannakse kinni. ...
6:01 Sirp H
Häbilugu Pool aastat väldanud üleriigiline koolikius saab lõpuks otsa ning kui ministeerium väljastab „korduma kippuvatele küsimustele“ vastused, saavad koolid ja lapsevanemad tagasi õiguse vabatahtlikult raha koguda ja maksta laste õppekäikude eest kultuuriasutustesse. ...
6:01 Sirp H
Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses Tarkvara võib avada loomingu uksed rohkematele inimestele, aga siin on peidus ohtlik enesepettus. Vormel „ei mingit tüütut õppimist, ei mingit vaeva, klõps ja valmis“ ei võimenda loomingut, vaid kõrvaldab ainuomase protsessi, kus autor väljub kaardistatud territooriumilt, õpib ja kogeb midagi uut ning naaseb millegi ootamatuga. Ardo Ran Varrese intervjuusarja seekordses loos analüüsib tehisarust võrsunud probleeme kunstnik Peeter Laurits. ...
5:50 Õhtuleht H
Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaatidest: Eestil on vaja sellist inimest, nagu oli Kaja Kallas President Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus LP-le, et Eestil on vaja tugevaid rahvusvahelisi hääli, kuid kolme Balti riigi peale kokku ei ole presidentide, peaministrite ega välisministrite hulgas inimest, keda kuulda võetaks.
5:44 Äripäev H
Tulgu triumf või krahh, pärast pühapäeva ootab Ungarit suur määramatus Ungarit poolteist kümnendit valitsenud Viktor Orbani ametiaeg paistab lõppevat. Kuidas valitseks riiki tõusev täht Peter Magyar, ei tea aga lõpuni keegi.
5:44 Äripäev H
Teadur: tehisaru väljub tasapisi kontrolli alt, loodetavasti pole meil ükskõik Tehisaru kordab juba ringlevaid valesid ja võimendab juba eksisteerivat ebavõrdsust. Kõige ohtlikum on, kui meil on sellest ükskõik, kirjutab TalTechi IT-teaduskonna vanemteadur Birgy Lorenz.
5:44 Äripäev H
Otto Pukk: “Made in EU” peab saama kõvaks kaubamärgiks Eesti edu sõltub rohkem kui kunagi varem sellest, kui hästi toimib Euroopa. Seame siis Euroopa eelistamise esikohale, kirjutab Otto Pukk arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.

1 21 22 23 24 25 » Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.