Uudishimu

Find

6:02 Sirp H
Julge algus on pool võitu ja mitte ainult Nii pole veel tuldud! Meie 148-liikmelisse Eesti lavastajate polku (just nii palju on liikmeid Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidus ning kuna peaaegu kõik dramaturgid juba lavastavad ja paljud lavastajad peavad end kirjanikeks, siis pole siin tõesti vahet). Nimetasin hiljuti ühes intervjuus, et kahest kõrgkoolist tuleb igal aastal kolm-neli lavastajat juurde, ja kui ajakirjanik küsis, kui palju meil praegu tegelikult lavastajaid on, siis järeldas pärast minu jäetud pausi ise, et … kümmekond! ...
6:02 Sirp H
Kes on inimene, kui mälu on läinud? Neuroloogina olen korduvalt sattunud olukorda, kus pean mäluhäiretega patsiendile või tema pereliikmetele selgitama, mis on nende lähedasega juhtunud. Tavaliselt tahavad nad teada, mida saab veel teha ja mida oodata. Ravimiretsept ei vasta neile küsimustele nagu ka üldine selgitus, et haigus progresseerub. ...
6:01 Sirp H
Fööniks muserdavate lühifilmide tuha all Suurim lühifilmikassetiga kaasnev hirm on ilmselt see, et seansi lõpuks on vaataja pähe tekkinud pigem edetabel kui terviklik elamus. Publik võiks näha kaugemale teostevahelisest võidujooksust. Siin on sellega hästi hakkama saadud. Filmide võrdlemine on nende eripalgelisuse tõttu üpris keeruline kui mitte võimatu – Eesti lühifilmide kassett „Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni. ...
6:01 Sirp H
Linnahalli uus elu on võimalik Tänavune Tallinn Music Week algas nii tähtsa üritusega, et edasine jääb kultuuripoliitiliselt selle varju. Nimelt toodi Tallinna linnahalli laval kokku kõikvõimalikud huvirühmad, kes kõnelesid selle renoveerimise vajalikkusest ja võimalikkusest just sisu poole pealt. S.t seekord ei domineerinud vestluses arhitektid ja muinsuskaitsjad, kes näevad hoone väärtust eelkõige omapärase maamärgina – võib vist kokku leppida, et uut maamärki ei pea linnahalli koha peale otsima niipea. ...
6:01 Sirp H
Kelle päralt on puud ja kivid? Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid puid pesakaste meenutavate roosade objektidega. Loomulikult ei ole seda tehtud lindude hüvanguks, sest kastid on mürarohketes kohtades, madalal, värvitud, suvalise vormiga. Valik on küüniline: linnusõbra kuvandi taga on soov olla heas kohas nähtav ja jääda meelde, ent usutavasti ka reklaami arvelt raha kokku hoida. ...
6:01 Sirp H
Mängureeglid Viimastel kuudel olen tabanud end küsimuselt, miks Shakespeare mulle korda ei lähe. Peter Brook kirjutab oma raamatus „Tühi ruum“ Shakespeare’i tähtsusest. Ta annab ka vastuse, kirjutades põlemiseta museaalsetest lavastustest, mille tajutav kontakt tänapäevaga jääb napiks. Tuntud teatrikriitik kirjutas mõni kuu tagasi Sirbis, et üks lause küünistas teda terve suve: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult. ...
6:01 Sirp H
Narva triloogia Päris palju aastaid tagasi pöördus üks teleprodutsent minu ja veel ühe kirjaniku poole ettepanekuga teha mingit sorti adaptsioon tollal Venemaal ülipopulaarsest telesarjast „NašaRaša“ (tähendusest arusaamise võti on ingliskeelne „our Russia“). Oli kohati üpris vaimukas pila umbes ETV „Tujurikkuja“ stiilis. ...
6:01 Sirp H
Mustade mõtete vastu musta huumoriga Ukraina animaator Mõkõta Lõskov sai Eesti Joonisfilmi abiga eelmisel aastal valmis animeeritud lühifilmi „Kõjivi tort“, mis räägib sõjast julge musta huumori prisma kaudu. Film on valitud lühifilmide kategoorias Euroopa filmiauhindade lühinimekirja, 16 filmi hulka. Täna, reedel, 24. aprillil, selgub, kas „Kõjivi tort“ saab parima animafilmi EFTA auhinna Eestis. Räägi palun ukraina animaatorist Mõkõta Lõskovist enne 22. veebruari 2022. Kui palju filme olid juba teinud? 2012. ...
6:01 Sirp H
Hetked väljaspool olulist tegevust Jim Jarmusch on üks tuntumaid ja mõjukamaid, loominguliselt aktiivseid Ameerika indie-režissööre, kes on oma tuleristsed saanud kaheksakümnendatel – kassafilmide kümnendil, kui ekraanil mänglesid musklid ja relvad ning Ameerika maksimaalselt maskuliinses filmikeskkonnas oli topeltkeeruline välja tulla teostega, mis ei karju kõrva ja kõnetavad vaikuse, katkestuse, vääritimõistmise ja kuiva, delikaatse koomika kaudu. ...
6:01 Sirp H
Kellegi teise kehastus Jim Jarmuschi uues mängufilmis „Isa ema õde vend“1 lahatakse peresuhteid laste ja vanemate vahel, aga jarmuschlikult ilma liigse draama ja emotsioneerimiseta, vaid pigem vaatlevas, kuivalt koomilises laadis. ...
6:01 Sirp H
Teater, kus elamuse tekkimisel räägib kaasa etendusväline Selle lavastuse puhul annab teatris valitsev õhkkond etendusele sooja ja intiimse kammertooni. Laval on vaid kaks näitlejat: Raivo Rüütel ja Silver Kaljula – mister Green ja Ross Gardiner. Üks vana, elunäinud, kibestumisokastega mees ning teine noor ja entusiastlik pangatöötaja. Tegevus kulgeb vana mehe New Yorgi tagasihoidlikus korteris, kus selle peremees näeb igas võõras oma elu kallale kippujat ning on petukõnede vältimiseks telefoni välja lülitanud. ...
6:01 Sirp H
Miks peab midagi viga olema? Zuga ühendatud tantsijad on oma lavastustega tõestanud, et noortega kaalukatest teemadest kõnelemiseks tekitab lavaruumi mänguline olukord. Pole tarvis niivõrd näidata või selgitada, vaid luua impulsside ja olekute jada, kuhu publik kaasata. Kuna teemad, millele mängulisi lahendusi otsitakse, on mõttelt mahukad, tuleb eriti silmas pidada, kuidas juhatada noor vaataja etendusolukorrast läbi, arvestades tantsuteatri ja ka käsitletava eripära. ...
6:01 Sirp H
Ester Pajusoo1. VII 1934 – 19. IV 2026 „Hetk sarnanes lennuki maandumisele. Rahunemine, kohalejõudmine. Ma mäletan, Te istusite nii rahulikult ja selgelt seal laua taga. Te olite nii huvitatud sellest, mis elu Teid ümbritseb. Te olite nii noor. Palju noorem, kui see 23aastane Teie kõrval. Ma olin rabatud Teie teravusest ja huumorimeelest, taipasin, et minu kõrval istub teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab kogu Eesti Draamateatri. Te õpetasite mind märkama. ...
6:01 Sirp H
Seebiooper kortermajas Kõige rohkem tuska teeb teadmatus, mis juhtus Alma ja Lainega Eesti kõige kuulsama teleseriaali viimases osas. Ringo Ramuli ja Indrek Koffi „Rõdul“ esietendus Endla teatri Küünis oli laupäeva õhtul, mistõttu Õnne tänava elanikele ei olnud mahti kaasa elada. Küll aga sai näha, kuidas elatakse Mõisavahe tänavas. Vähemalt ma arvan, et lavastuse kunstnik Arthur Arula on rõdude ehitamisel võtnud eeskuju okupatsiooni ajal Tartu Annelinna serva kerkinud kortermajadest. ...
6:01 Sirp H
Elu, making of Lava on huvitav ruum. Lava ei ole saalita, oma paarisruumita, kus peaks vähemalt üks inimene istuma. Saalita pole lava, lavata saali, ükskõik, mismoodi need välja näevad, kui suur või väike või mis kujuga emb-kumb on. Inimene, kes ei ole näitleja, kes defineerib end näiteks ettevõtja, hobusearetaja, ema või mehena, tuleb vasakult lavale. Ta ise võib endiselt tunda end ettevõtja või mehena, aga saalist vaadates on ta lavale astumise hetkest keegi teine. ...
6:01 Sirp H
Keel, võim ja vabadus Vanemuise repertuaaris on lavastus, mis sobib ülikoolilinna kultuuripilti kui valatult: kus siis veel, kui mitte Eesti vanima ja suurima ülikooliga linnas kõnelda akadeemilise maailma siseelust. Muidugi, Juha Jokela näidend „Akadeemiline lühis“ Taago Tubina lavastuses pole nii kitsa temaatikaga, et sellest peaksid huvituma vaid ülikooliga seotud inimesed. Lavastus pakub laiemat mõtteainet meie ühiskonna toimimisest. ...
6:01 Sirp H
Mida loeb eesti mees, kes ei loe? Lugemisuuring „Eestlane loeb“ toob selgelt esile selle, mis on neile, kes raamatutega iga päev tegelevad, juba ammu teada: keskealine mees üldiselt raamatuid ei loe. Seepärast pole kirjastustel suuremat mõtet anda välja meestele suunatud lektüüri. Ja see omakorda annab meestele põhjuse veel vähem lugeda. Mis laadi kirjandus on parasjagu populaarne, muutub ajas. On žanrid või mingit kindlat tüüpi teosed (nt nullindatel memuaarid, nüüd naljaraamatud), mille puhul võib rääkida buumist. ...
6:01 Sirp H
Edasi minevikku! Läbilaskvust püüeldes Bring the little fishes Bring the sharks1 Mike Scott On luulekogusid, mis ei näi esmapilgul nõudvat lugejalt kuigi palju. Selged, voolavad ja kergesti jälgitavad tekstid on pandud imeilusate kaante vahele. Need on kõnekeelsed või kirjutatud tavakohases, tuttavas kirjanduslikus keeles, ilma hirmutavate intellektuaalsete viideteta, mille otsa võiks komistada. Seesugune kergus on teatud mõttes ebamugav: kui tekst ei takerdu, ei sunni peatuma ega vastu töötama, siis mida selle lugemine annab? ...
6:01 Sirp H
Trauma keel on vaikus Eesti lugejani on jõudnud tähelepanuväärse ungari kirjaniku Szilárd Borbély autobiograafiliste sugemetega romaan „Puruvaesed. Kas Messias läks juba ära?“ (2013). Iseäraliku ja mõjusa stiiliga teos kõneleb lugejaga väga erilisel viisil. Siinkohal tuleb tänada tõlkijat ja toimetajat, kes on teksti ka eesti keeles elama pannud. Romaani tegevus toimub 1960. ja 1970. aastatel Rumeenia piiri äärses Ungari külas. ...
6:01 Sirp H
Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu 8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Kümnetest ettekannetest oli kohalviibijatelgi raske täit ülevaadet saada. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest. Mälu on tavapäraselt käsitletud eelkõige inimesekeskselt. Mäletamist on mõistetud protsessina, mis seostub individuaalse kogemuse ja narratiivse tähendusloomega. ...
6:01 Sirp H
Piiriloome ja sidusus: miks Ida-Virumaa vajab eritähelepanu? Eesti ei satu kuigi sageli rahvusvahelise meedia huviorbiiti, kuid viimastel nädalatel on Setomaad külastanud kahe suure Euroopa telekanali ajakirjanikud, et vahendada teateid elust Venemaa naabruses. Piirist saab korraks „uudis“: näidatakse metsatukka, piiritara, kordonit ja külatänavat, kus elu käib teistmoodi kui Tallinnas. Ka Narvast tehakse juhusliku ühismeediapostituse alusel taas „lugu“ kui julgeolekupuuduse ja turvariskidega linnast, „kus vaba maailm lõpeb“. ...
6:01 Sirp H
Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. ...
6:01 Sirp H
Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. ...
6:01 Sirp H
On selline klubi – hõimuklubi 25 Ühel külmal 2000. aasta detsembrikuu päeval tulid minu juurde mõttega kutsuda ellu Fenno-Ugria hõimuklubi asutuse töötajad Andres Heinapuu ja Kirsti Ruul. Mõte polnud iseenesest uus, sest 1997. aastal olin püüdnud aidata kaasa Tartus 1923. aastal tegevust alustanud Akadeemilise Hõimuklubi taastamisele. Paraku see siiski tegutsema ei hakanud. Olin sellest mõnevõrra heitunud, sest Tartu hõimuklubi avalikud loengud olid omal ajal olnud vägagi populaarsed. ...

1 2 3 4 5 6 » Kui mõni uudiste allikas käib närvidele või mõned uudised on puudu, siis Seadete alt saad nüüd voogude nimekirja muuta