Uudishimu

Find

6:01 Sirp H
Puhata ja mängida Mängu harrastatakse tema enda pärast, tegevusrõõmuks, ütleb eesti keele seletav sõnaraamat. Mäng on seega protsess, mitte tulemus. Mängu ilu võib olla omaette väärtus, millele tuua ohvriks hüpoteetiline tulu. Me oleme harjunud vastandama mängu ja tõelisust, tegema vahet, mis on mängult ja mis päriselt. Üldtunnustatud seisukoha järgi imiteerib mäng teatud mõttes tegelikkust ning lapsed õpivad mängides seda tundma ja seal hakkama saama, mahtuma reeglite piiridesse ja tegema koostööd. ...
6:01 Sirp H
Eesti praegune haldusjaotus on kahjulik meie rahvakultuurile Pea iga eestlane teab, et meie isamaa on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks, mis on omakorda jaotatud paljudeks valdadeks. Vähesed mõtlevad sellele, kes need piirid paika pani ja kas neil on ka kahjulikke mõjusid. Kui vaadata Nõukogude-eelset Eesti administratiivkaarti, on maakondade piirid teistsugused. Muidugi pole enam Petserimaad, millest kaks kolmandikku on praegu meie idanaabri ebaseadusliku okupatsiooni all, kuid on ka teisi erinevusi. ...
6:01 Sirp H
Rein Joasoo 15. IX 1960 – 24. IV 2026 Rein Joasoo oli trummimees, kes ei jäänud kunagi hiljaks, aga lahkus siiski liiga vara. Trummar on bändi mootor ehk süda. Tunnistus selle kohta, et Rein oskas meid koos hoida, on 40 aastat tuhandeid ühiseid kontserte, peale selle mitu plaaditäit eesti muusikaajaloolisi salvestisi. On loendamatu hulk teisigi muusikakoosseise, mis kenasti tema löökpilli järgi tantsisid. Singer Vingerile oli ta selgelt ja kaugelt rohkem kui lihtsalt trummar. ...
6:01 Sirp H
Kalju Saaber 11. X 1944 – 23. IV 2026 Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber ei näinudki oma isa, kelle punased olid maha lasknud. Kolme poega kasvatas leseks jäänud ema ning talumeheoskusi ja -tarkusi tuli poisil omandada onu juures elades. Mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaemast Anettest sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkuju. Raamatuid oli kodus napilt. ...
6:01 Sirp H
Ilu on väga oluline Enne kui panin tähele tõttava Katarina Bonnevieri lehviva jaki värvilisi hõlmu või pigimustast nahast mootorrattapükse ja vesti, märkasin tema olemuse eredust, mis ei vähenenud ka hetkel, mil ta astus hämarasse kohvikusse. Bonnevieri teosed ja loomingulise koosluse Mycket tegemised lähtuvad soolisuse ja ligipääsetavuse teemalistest arhitektuuriaruteludest. Ta rõhutab, et arhitektuuris on vaja rohkem mängida öö ja narratiividega ning arhitektuuri tuleb suhtuda kui elavasse organismi. ...
6:01 Sirp H
Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi? Viimaste aastate paduvihmad on Eesti linnades toonud nähtavale vee, mis seni oli torudes ja kraavides püsinuna silme alt ära. Valingvihmadega saavad tänavatest ajutised jõed, keldrid täituvad veega ja sademed, mida varem käsitleti ilmastikunähtusena, on esitanud ruumiplaneerijatele väljakutse. Sellises olukorras on sademeveekorraldus paratamatult kasvanud tehnilisest küsimusest poliitiliseks ja ruumiliseks valikuks. Kes vastutab linnas liigvee eest? ...
6:00 Sirp H
Hirmu paradoks 21. tegutsemisaastaks pole küll vaja ilmselt kedagi veenda selles, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on leidnud oma publiku ja broneerinud endale ilmselt ka püsiva koha aasta festivalikalendris. Järjepidev pettumine Eestimaa külmas kevades tõi kaasa festivali kuupäevade järkjärgulise nihutamise suve poole, kuni nüüd on volbri peale pidama jäädud. Temaatiliselt igati sobiv ja lausa kummaline, et volbrit HÕFFi raames ei tähistata. ...
6:00 Sirp H
Kauglähedalt põimitud peresooned Kord küsis üks ajakirjanik Andrei Tarkovski käest, miks ta filmides nii palju vett näidatakse ja mida see vesi sümboliseerib. „Ärge mõelge üle,“ kõlas vastus. „Tegu on kõigest veega ja see ei sümboliseeri midagi.“ See vastus on mulle alati tundunud kahtlane. Iga kord, kui mõtlen Tarkovski vastuse peale, meenub mulle käimla lapsepõlve maakodus, väikeses hallidest kividest majas, kus elas maavanaema. Käimla seinad olid seestpoolt kleebitud üle Rahva Hääle 1977. ...
6:00 Sirp H
Tühja võimla Ameerika mäed Märtsi algul Jaapanit külastades oli mul soov kogeda filmikunstis midagi huvitavat. Plaan oli külastada mõnda vähestest alles jäänud Tōkyō pinku-eiga kinodest, kus näidatakse siiani 1970ndatel ja 1980ndatel toodetud soft-pornofilme. Ent saades teada, et need on peamiselt kiimas vanameeste lantimiskohad, mille tagaridades kuuldub kummalisi lirtsuvaid hääli, lõin kõhklema ja plaan jäi katki. ...
6:00 Sirp H
Muutuv maailm, muutuv vorm „Courtisane“ on Belgias Gentis toimuv filmifestival, mis tähistas sel aastal oma 25. tegevusaastat. Festivali huvitavalt koostatud programmi keskmes on eksperimentaalfilm. Sealne kollegiaalne atmosfäär on olnud nii sümpaatne, et oleme seda võimaluse korral ikka ja jälle külastanud. Festivali eelviimasel päeval tegime „Courtisane’i“ ühele asutajale Marie Logiele ja programmitiimi liikmele Stoffel Debuysere’le ettepaneku rääkida festivalist ja filmikunstist üldisemaltki. ...
6:00 Sirp H
Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ja Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest. Kuidas jõudsite dekadentsi teemani, mis on teile seejuures oluline? Viola Parente-Čapková: Minu teekond dekadentsi juurde algas keskkoolis, kui lugesin Charles Baudelaire’i. Nii seisis kõige alguses prantsuse dekadents. ...
6:00 Sirp H
Meie laste tore ja turvaline elu Madame Restell oli New Yorgi naine, kes seisis 1841. aastal kohtu ees, kuna olevat mõrvanud naise, kellel oli aidanud rasedust katkestada. Esmalt mõisteti ta süüdi, kusjuures meessoost vandekohtunikud langetasid otsuse kümne minutiga. Pärast apelleerimist mõisteti Madame Restell siiski õigeks, kuna aasta pärast abordi tegemist oli too naine surnud tuberkuloosi. ...
6:00 Sirp H
Jaan Puhvel 24. I 1932 – 25. IV 2026 Suure kurbusega peame hüvasti jätma Jaan Puhveliga, ühe Eesti kõige erudeerituma ja rahvusvaheliselt tunnustatuma humanitaarteadlasega. Jaan Puhvel suri 25. aprilli varahommikul Los Angelese aja järgi ning Eesti aja järgi samal pärastlõunal oma kodus Los Angeleses 94aastaselt. Temast jäid maha abikaasa Madli Puhvel, kolm poega ja lapselapsed. Jaan Puhvel sündis 24. jaanuaril 1932 Tallinnas. ...
6:00 Sirp H
Tehislik ja looduslik Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.1 Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted. Otsene ja kaudne Tavapruugis eristatakse tehislikku ja looduslikku tihti teljel inimese tehtu vs. muul moel tekkinu. Mõnel piiratud praktilisel eesmärgil ajab see eristus asja ära. ...
6:00 Sirp H
Metsa ei istutata Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele avaldamine on demokraatia normaalne osa. Huvitavam on peatuda väljendil „metsa istutama“. Selles väljendis peitub kogu maailmavaade ja metsaarutelude eri osapoolte lõhe sügavus. Mis on mets? ...
6:00 Sirp H
Et väikesest saaks suur Kammermuusikute Agentuuri uus kontserdisari „Only ..“ minikontserdi formaat sai alguse talendika noore pianisti Tähe-Lee Liivi ülesastumisega Tallinna raekojas vahetult enne tema olulist salvestusprojekti plaadifirmale Da Vinci Classics. Tema teisele CD-le jõuavad Magnus Lindbergi, Einojuhani Rautavaara ja Jean Sibeliuse teosed ning kõigi nende autorite muusikat sai kuulata ka seekord. ...
6:00 Sirp H
Kaks tõde samal laval Kontserdiarvustuse kirjutamine läheb keeruliseks siis, kui laval on kollektiiv, mida ei saa mõõta tavapärase professionaalse mõõdupuuga, ent keda ei ole võimalik käsitleda ka pelgalt asjaarmastajatena. Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester paikneb just selles pingeväljas. Nende nähtavus Eesti muusikaelus ja kunstiline tase eeldavad sisulist kriitikat, samal ajal kui kollektiivi koosseis ja toimeloogika (õpilasorkester, huviharidus) sunnivad hindamisel ettevaatlikkusele. ...
6:00 Sirp H
Džäss – alati edasi! Bremenis toimuv „jazzahead!“ on maailma suurim džässimess, kus kogunevad valdkonna professionaalid: promootorid, agendid, plaadifirmade ja festivalide esindajad, artistid ning ajakirjanikud. Tänavu XX korda aset leidnud üritusel oli kohal umbes 3000 džässielu kujundajat 60 riigist. Toimus arvukalt arutelusid, esitlusi, töötubasid ning vastuvõtte, spontaanseid ja varem kokku lepitud kohtumisi. Peaaegu kõik Euroopa riigid olid väljas oma boksidega ning esindusi oli ka kaugemalt. „jazzahead! ...
6:00 Sirp H
Stiililt kirev mosaiik Kui ma tänavusele „Jazzkaare“ rongile hüppasin, oli see juba sõitu alustanud ja mõnest tähtsamast jaamast läbigi sõitnud. Võtsin nõuks suhtuda teekonda avatult ja lubada helidel oma reisipauna koguneda just nii, nagu jumalanna Juhus neid sinna oli poetanud. Minu „Jazzkaare“ kogemust palistasid lõunamaised muljed, alguses Antonio Lizana kvinteti kirglikud rütmid ja hääled Hispaaniast ning lõpus kvarteti Sol y Sombra sugugi mitte vähem tulised edasi-tagasi sööstud üle Argentina ja Brasiilia piiri. ...
6:00 Sirp H
Kontsertidest (üle)küllastatud aprill Tänavust muusikalist aprilli iseloomustas kontsertide üleküllus. Ja sealjuures – millise tasemega kontsertide üleküllus! Kui alustada orkestrimuusikaga, siis pakkusid fantastilise elamuse norra viiuldaja Ragnhild Hemsing ja Tallinna Kammerorkester, kelle ettekandes kõlasid Antonio Vivaldi „Aastaajad“ ja Edvard Griegi „Peer Gynt“. Esmapilgul justkui liigagi tavaline kava, aga eriliseks tegi selle üks Hemsingi pillidest – Hardangeri viiul, millel ta esitas enamiku lugudest. ...
6:00 Sirp H
Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga Minul, pikalt looklevate luulelugude punujal, on ometi keeruline sõnadesse panna seda elevat ja ülevat tänumeelt ning au, mida tundes ma siin praegu teie ees seisan! Olen rõõmus ja otsatult tänulik! Aitäh! ...
6:00 Sirp H
Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos Charlotte Weitze „Rosaarium“ on üks meeletult kihiline ja veider maailm. Siin kohtuvad intsest, kväärbotaanika, mütoloogia, legendid ja maagiline realism ühes suguvõsaloos, mida asustavad tegelased on kas taim-inimesed või inimtaimed või taimsed inimesed või taiminimesed. Esimesel lugemisel mõjus romaan mulle ebameeldivalt, kohati isegi eemaletõukavalt. Ma ei osanud midagi peale hakata selle loodud veidra kirjandusliku ökosfääriga. ...
6:00 Sirp H
Päevalillepoisi kaks armastust või üks Kus ja millal tahes ma loen, näen, vaatan, kuulen midagi Ukraina või ukrainlaste kohta, haagib tajutu selle külge, mida olen ise Ukrainas näinud ja teinud. Avaramas mõttes aga läbistame kõigega, mida püüame inimestena mõista või mõtestada, seda ringjoont, mille sees on meie senine elu – ja ilmselt midagi ka esivanemate oma elu elades saadud kogemustest. ...
6:00 Sirp H
Tehis on päris Tehis ja päris, looduslik ja kunstlik ei ole vastandid. Vastandumine eeldab puhast substantsi, aga kui need on juba ammu teineteist nakatanud, siis – mis millele vastandub, kus on piir? Loovus ja vastutus Kõlab ehk õõvastavalt, aga inimene on hübriidolend: meie mõtted on bioloogilised, aga kujutlused tehnoloogilised. Keel ise, üldse kogu kultuur, on tehislik süsteem, kuid selles väljendub päris kogemus – seega ei tähenda tehis ainult ja alati elutut. ...

1 2 3 4 5 6 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.