Uudishimu

Find

6:02 Sirp H
Tudengitel on tagasi tulnud mingi enesekindlus Mai lõpus avanes Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase“ ning seekord toimub hiiglaslik väljapanek üle aastate EKA oma ruumides. Näituse ühe korraldaja ja selle kujundaja, EKA galeristi Kaisa Maasik-Koplimetsa hinnangul on seekordne väljapanek tohutule mahule vaatamata tavapärasest hillitsetum. Nii mõnigi asi leidis seekord aset teisti kui tavaliselt. Mille poolest erineb tänavune „Tase“ varasematest? Seda, et „Tase“ niisugusel kujul EKA linnakus toimub, pole väga ammu olnud. ...
6:01 Sirp H
Kas suur ekraan on nüüd juutuuberite päralt? Viimased paar nädalat on rahvusvaheliste filmiväljaannete tähelepanu põhiliselt ühel teemal: korraga on püünele roninud kaks noort režissööri, mõlemad varem tegutsenud eelkõige Youtube’is, aga nüüd on oma täispikkade debüütidega ukse sellise pauguga lahti löönud, et suure filmitööstuse mudelid, reeglid ja tõekspidamised on kõikuma löönud. ...
6:01 Sirp H
Mingi kõrgem vägi peab olema … Kaarel B. Väljamäe fenomen Kaarel B. Väljamäe on eesti luules kohal olnud hää isepäise üksiklasena. Olen tema melanhoolseis-nostalgilisis-sentimentaalseiski poeesides tundnud mingit hingesugulust, äratunnetatud mõistmist. Mulle on ta olnud olulisemate kaasteeliste, luuletajate hulgas me ajas. Kui „Suur mees juba“ (2012) on kuidagi õrn ja isiklik, argiselt poeetiline, siis „Haugub, hammustab, tapab! Hingad, hingad, ei hinga …“ (2023) on kohutav sissevaade valusse-loobumisse-kadumisse … Väga olulised kogud mu jaoks. ...
6:01 Sirp H
Nüüdismuusika minevikust olevikku Nüüdismuusika puhul räägitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla „uus“ või „nüüdis-“, toimib see siiski struktuurides ja süsteemides, mis on valdavalt pärit minevikust. Selle mõtestamiseks on põhjust pöörduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928–1989) muusika stiili- ja struktuuriajaloo eristuse poole. Stiiliajaloo keskmes on muusikateosed ja kompositsioonitehnikad ning sellise muusikalookirjutuse raammõiste ongi „stiil“. ...
6:01 Sirp H
Euroopa ülemvõim Mu esimene mällu vaadatud mäng jalgpalli MM-võistlustel on 1974. aastal Soome telest nähtud alagrupikohtumine Uruguay ja Bulgaaria vahel. Juba siis kuvati mustvalgel ekraaninurgal ka põhiandmeid. Vähe sellest, et sain seda viigiga lõppenud matši vaadates üldse teada nende imelike riikide olemasolust, URU-BUL oli kõlalt piisavalt hea, et kogu maailma jalgpallureid hiljem pikka aega urupullideks nimetada. ...
6:01 Sirp H
Ajalugu – paratamatus või süüdlane? Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. ...
6:01 Sirp H
Lugu väikesest metsaõest Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. ...
6:01 Sirp H
Kes kardab nõmmehunti? Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. ...
6:01 Sirp H
Küll on hea, et Eesti maailmas ei asu Kaheksa aastat tagasi lavakooli lõpetanud Priit Põldma loominguline pagas on aukartustäratav: autori ja kaasautori, lavastaja ja kaaslavastajana on tema biograafias enam kui 30 teatritööd. Ent arvudest sootuks olulisem on Põldma isikupärane käekiri, mis põimib dokumentaalse literatuursega, faktid kujunditega. Tabavalt on tema loomingu olemus kokku võetud Vanemuise „Palaviku“ lühitutvustuses – eluloolistele faktidele tuginev fantaasia. ...
6:01 Sirp H
Tossud-dressid teevad Williamsi vanemaks Kertu Moppeli lavastatud ja Artur Arula kujundatud „Trammi nimega Iha“ esimese stseeni lavapilt paigutab Tennessee Williamsi tegelaskonna tänapäeva Euroopasse, mitte 1940. aastate New Orleansi vaesesse prantsuse kvartalisse. Väike tänavaäärne kebabiputka Coca-Cola külmikuga ja neoonkirjaga „PARADISE LOST“. Putka ees laua ümber istub meeste seltskond, üks neist kannab Eesti lipuga kaitseväelase fliisi. ...
6:01 Sirp H
Merevaigukarva portaalid Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. ...
6:01 Sirp H
Ärgata või mitte ärgata – see on küsimus Üks naine läks üle mäe, et taastada oma kadunud au – mida see küll tähendada võiks? Naine on poisi riietes ja kaaslaseks on tal narr, kellel nimeks Pasun. See on Calderóni näitemängu „Elu on unenägu“ avatakt. Selles au-loos on midagi hämarat. Üle-mäe-mineja on tulnud Venemaalt Poolamaale ja sattunud kuningakoja võimupöörisesse. Hispaania baroki suurmeister Pedro Calderón de la Barca paigutab oma loo võõrasse eksootilisse ümbrusse, et saaks sündmustega vabamalt ümber käia. ...
6:01 Sirp H
Muusika-, sumina- ja tantsupidu Endise kalatehase ruumidesse end 2023. aastal sisse seadnud enigma on praeguseks palju enamat kui kontserdipaik. Paavli kultuurivabrik on Tallinna kultuurielus kujunenud tähtsaks keskuseks, mis kunagi ei ole üheülbaline, olles säilitanud ühenduse eri subkultuuride ja ka peavoolu tegijatega. „Armas aed keset linna“, nagu seisab ühismeedia kirjelduses, on ühtaegu tabav ja ka eksitav: Paavli võib olla nii hubane kogunemispaik kui ka koht, kus peetakse linna rajumaid reive, tihti mõlemat korraga. ...
6:01 Sirp H
Palju vana pisut uues kuues Rahvusvaheline pärimuspidu „Baltica“ toimus tänavu 38. korda. Festivali korraldamine liigub kolme Balti riigi vahel ning pidu keskendub just eheda ja seadmata pärimuse esitamisele ja tutvustamisele, sel aastal oli taas Eesti kord festivali võõrustada. Tänavuse festivali kõige suuremad pidustused leidsid aset 5. – 7. juunini Tallinnas, kus toimusid pealinnapäevad, kuid sellele eelnesid maapäevad Sondas ja Amblas ning alates eelmisest sügisest peetud eelpeod üle Eesti. ...
6:01 Sirp H
Lahkumise melanhooliat sirelite aegu Ligi aasta tagasi kõlas VHK keelpilliorkestri eelmise hooaja lõppkontserdi lisaloona Mustpeade majas Riho Sibula „Kuulaps“. Toona pandi idanema mõte, mis realiseerus aasta hiljem kõnealusel õhtul, kus kõlas Sibulaga seotud heliloojate looming ning lõppakordina taas kontserdile pealkirja andnud lugu. Teine oluline lüli on Tõnu Kõrvitsa „Lahkumine Elbalt“, mis on kirjutatud algselt elektrikitarrile koos keelpillikvartetiga (2015). ...
6:01 Sirp H
Siit tuleb rahvakunstiansambel Eesti Filharmoonia Kammerkoor! Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. ...
6:01 Sirp H
Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. ...
6:01 Sirp H
Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest Mõnel on kõrgharidus, mõnel mitte, mõni käib muusikakoolis, teine mitte. Mõnel on ligipääs külakooli, mõnel erakooli, mõnel on ligipääs EBSi, teisel Harvardi ülikooli ärijuhtimise bakalaureuseõppesse, mõni saab sisse lavakasse. Kuidas see saab probleem olla? Ideaalis on (maailm ja) haridussüsteem meritokraatlik: võimaluse ja tasu saavad kõik need, kes teevad nii pingutuse kui ka omavad annet. Pingutus ja anne koos saavad n-ö teenitud palga. ...
6:01 Sirp H
Resonantsi praod kiirenevas maailmas Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. ...
6:01 Sirp H
Keskkonna keetmine Ülemöödunud aastal valimised võitnud Reformierakond asus oma nime vääriliselt õhinal uuendusi teoks tegema. Keskkonna valdkonnas tähendas see, et koalitsioonilepingusse sai kirja keskkonnaministeeriumi asemele kliimaministeeriumi moodustamine, mis pidi tagama rohepöörde elluviimiseks keskse juhtimissüsteemi. Uude ministeeriumi toodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist mitu kliimaaspektiga valdkonda, nt energeetika, hoonete energiatõhusus ja ruumiplaneerimine. ...
6:01 Sirp H
Buss sõidab, aga tööle ei vii? Eesti ühistransport on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu. Moodsad bussid ja rongid sõidavad kõikjale, kus on inimesi. Eesti kaarti uurides näeme, et bussi- ja rongiühendused katavad peaaegu kogu asustatud territooriumi. Sisseharjunud liikumisi see transpordivõrgustik siiski ei näita. Just pendelrände mustreid uurides tulevad esile ühistransporditeenuse kitsaskohad. ...
6:01 Sirp H
Harilik pliiats on suurem kui ülejäänud maailm kokku Albert Gulgi grafiitfantastika ja halltoonides ulmailmad Tartu kunstimuuseumi viltuses majas on võimas vaade muidu ununema kippuvale kunstilaadile – pliiatsiga maalimisele. Ilmselt võib mind süüdistada meelevaldsuses või lihtsakoelisuses, kuid Kadri Mäe kureeritud Gulgi näitus „Polaaröö“ on vormi ja sisu vastastikuse sõltuvuse suurepärane demonstratsioon. ...
6:01 Sirp H
Minasuse murenenud olek Näitus „Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused“ mõjub Pärnu linnagalerii ruumides ootamatult eksklusiivsena, kuid on siiski osa laiemast diskursiivsest näituseprojektide voost, mis keerleb ekspositsioonipindadel juba umbes 30 aastat. Looduskeskkonnaga toimuvad muutused on üleelusuurune mure, mille pärast valutavad südant ka kunstnikud, ning sellel muretsemisel on oma ajalugu. ...
6:01 Sirp H
Tuleviku päästavad vaid julged ja jultunud visioonid Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalaureuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. ...

1 8 9 10 11 12 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.