Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
T02:01
Sirp
H
Pühaduse algpunkt – tõde, valik või valitud tõde?
René Noël Théophile Girard (1923–2015) ütleks, et oleme jõudnud ohverduslikku kriisi. Maailm näib olevat langenud konfliktsete ambitsioonide ohvriks, on näha kasvavat tendentsi kasutada vägivaldseid ähvardusi võimupositsioonidelt ning neid ka ennenägematu efektiivsusega ellu viia, vanad mängureeglid justkui enam ei kehtiks. ...
T02:01
Sirp
H
Majandus, miks sa ei õitse?
Ajakirja Edasi kevadnumbris analüüsib sotsiaalteadlane Anu Toots Euroopa uute tiigermajanduste sündi ja hääbumist. Tema tõdemus on kainestav. Eesti kui kunagise Balti tiigri hüpe on raugenud, sest alahinnati rahvastiku vananemise, hariduse sisu ja sotsiaalse tasakaalu mõju. See sunnib küsima: mis saab edasi, kui see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii? Ütleme otse: võrreldes Euroopa Liidu keskmisega Eestis tootlikkus ei tõuse oodatud tempos. Selleks et tõusta 2035. ...
T02:01
Sirp
H
Elulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd
Meie kultuur on aastasadade jooksul karjapidamisest läbi põimunud küll kommete, tavade, kõnekäändude, vanasõnade ja muidu rahvatarkusega. Võib oletada, et suurem osa arhiividesse kogutust on praeguseks ilma praktikata teadmised, sest karjapidajate osakaal on ühiskonnas kaduvväikeseks kahanenud. Kui enam ei peeta kariloomi, kaotab ka see rikkalik kultuur oma tähenduse, kaotab sügavuse, miks just nii öeldakse ja mis selle põhjustanud on. ...
T02:01
Sirp
H
Metsik mäng linnas
Millal nägite viimati lapsi tänaval palli mängimas? Või läbi hoovide jooksmas? Aga puu otsas kõlkumas? Aeg, mil kogu linn oli lastele seikluste maa, näib olevat möödanik. Sellele saab veel nostalgilise pilgu heita Kalamaja muuseumi õuemängude välinäituse „Uka-uka, mina prii!“ mustvalgetel fotodel. Tänapäeva linnaruumis on mängimiseks ette nähtud kindlad, eelistatavalt kitsukesed, aiaga piiratud alad, kus ohutus ja vanemate mugavus on vaba ja loova mängu vajadustest ettepoole seatud. ...
T02:01
Sirp
H
Bukaresti fantasmagooriad
Bukarest on linn, millega seostub ilmselt ennekõike Rumeenia autoritaarse valitseja Nicolae Ceaușescu Rahva Palee (Casa Poporului). Washingtoni Pentagoni ja Tai valitsushoone järel maailma suuruselt kolmas administratiivhoone (arhitekt Ana Petrescu, 1984–1997) domineerib kogu linna üle ja annab kommunistliku diktatuuri olemusest vahetu ettekujutuse. ...
T02:01
Sirp
H
Kuldse kaadri taga
Tänavu võitis väärtfilmimaailma aasta ehk kõige olulisema autasu, Cannes’i festivali Kuldse Palmioksa rumeenlase Cristian Mungiu mängufilm „Fjord“, kus on vaatluse all uskliku ja ilmaliku maailma kokkupõrge tänapäeva Norras. Filmi juures töötas režissööri assistendina Ingrid Cristea Vendelin, Rumeenias elav eestlane, kelle kontol filme ja töökogemust juba omajagu. Selge see, et kuna eestlasi on nii vähe, on nende osalemine mõnes sellises suursündmuses meile oluline asi. ...
T02:01
Sirp
H
Noorus kui uudishimulikkuse praktika
Mul ei ole midagi väga öelda, mul on liiga palju, mida mõelda, aga kõne eesmärk ongi vist öelda seda, mis on veel mõtlemiseks. Veebruaris sain teada, et „Tähed Agnesele“ on nomineeritud vabaauhinna kategoorias kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. Elevust tekitav kategooria – ei see ega teine, ent siiski midagi väärtuslikku. Märtsis nomineeriti raamat eesti naiskirjanduse auhinnale. Jätsin vabaduse hetkeks kõrvale ning mõtlesin enda tööst läbi naiseks olemise filtri. ...
T02:01
Sirp
H
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Eesti Kirjanduse Teabekeskus tähistab tänavu oma 25. tegevusaastat. Uurisin keskuse juhilt Ilvi Liive-Roosipuult, mis keskuses teoksil ja mis tulemas ning kuidas läheb eesti kirjandusel laias ilmas. Hakatuseks statistikat. Kui palju eesti kirjandust on veerand sajandiga teistesse keeltesse tõlgitud? Selle aja jooksul on teistesse keeltesse tõlgitud ligikaudu 1800 eesti kirjandusteost. Kui sajandi alguses tõlgiti ilukirjandust aastas paarkümmend raamatut, siis nüüd saja ringis. ...
T02:01
Sirp
H
Minu uus Helsingi – Jan Kausi salapaikadega tajukaardil
Mul on olnud palju Helsingeid. Kõige esimene oli ehk kõige emotsionaalsem – üheksakümnendate alguses, kui pidi seisma Tallinnas Liivalaia tänaval pikas viisajärjekorras, et sõita ema sõpradele jõuluks külla. Unistuseks see kujutluses kuju võtnud suurlinn toona jäigi, sest pääsuluba ei jõutud väljastada. Hiljem, kui juba sagedamini Soome vahet Lapual resideerival emal ja õel külas käisin, koosnes mu Helsingi peamiselt raudteejaamast ja selle maa-alusest kaubanduskoridorist. ...
T02:01
Sirp
H
Kehad pingeväljas
Tantsukunstist rääkides jõutakse varem või hiljem tõdemuseni, et keha pole üksnes tantsija põhiline tööriist, vaid ka tähenduse kandja. Keha reageerib sageli enne, kui jõutakse mõte teadlikult sõnastada. Kusagil refleksi ja žesti vahelpeal sünnib sisemine impulss, mis suunab liikumist juba enne teadlikku otsust. Sellest lähtuvalt talletuvad kehasse rüht ja hoiakud ümbritsevast maailmast. ...
T02:01
Sirp
H
Pealelend – Margus Kasterpalu, SA Sakala Teatrimaja nõukogu esimees
SA Sakala Teatrimaja on kuulutanud välja konkursi Tallinnas Sakala 3 asuva etenduskunstide keskuse ruumide tarvis kahe residenttrupi või -teatri leidmiseks, et sõlmida nendega 1–3 aastaks püsiv rendikokkulepe. Kuidas muutub Sakala 3 teatrimaja saalide pikaajalise rentimise kord? Seoses sellega, et meie senine põhirentnik VAT-teater kolib pärast rahvusraamatukogu remondi lõppu ehk 2027. aasta sügisel sinna tagasi, rakendub meil uus rentimiskord. ...
T02:01
Sirp
H
Põrgulik õndsus ja kuuseriisikad
„Esietendust ei saa ikka kunagi lõpuni usaldada!“ Nii olen kirjutanud oma teatrimärkmetes 15. IV 1990, mil vaatasin kolmandat korda Mati Undi lavastust „Väikeses häärberis“ (Noorsooteatri esietendus Salme tänaval 25. III 1990). Käisin seda sündmuslavastust vaatamas neli korda, praegu märkmeid sirvides üllatun, kui jultunult kriitilised on mu muljed tollase kontrolletenduse ja ka esietenduse põhjal. Alles kolmas vaatamine vaimustas päriselt. ...
T02:01
Sirp
H
Pragu pronkslaes
Taas on põhjust rääkida pronkslaest. See mõiste on pärit Elo Kiiveti artiklist „Kivist naised on nähtamatud“1. 2020. aasta suvel ilmunud artiklis küsib Kiivet Tartu, Tallinna ja Pärnu linna näitel, kas peale naiste vaba eneseväljendust piirava klaaslae on olemas ka pronkslagi, mis takistab võimekate naiste avalikus ruumis meenutamist – teeb nad nähtamatuks. Samuti takistavad seda kivilagi ja tänavanimelagi. Näib, et kuue aastaga on avalikkuse hoiak pisut muutunud – ehk koguni paremuse poole? ...
T02:01
Sirp
H
Kas tingimusteta isamaa-armastus?
Viimasel ajal olen mõelnud, kas ma olen võimeline ühiskonda – kus ma naise ja naisloojana ei tunne end turvaliselt – tingimusteta armastama, selles lapsi sünnitama ning seda vajaduse korral ka kaitsma? Aina enam olen sellele küsimusele vastanud: ei. Tean-tean, „Grigorjeva on nagunii üks kahtlane element, temalt ei saagi midagi muud kui riigireeturlust“ oodata. Aga võta näpust! ...
T02:01
Sirp
H
Toimetus palkab tsensori
Nädal otsa andsid meediajuhid ja -tundjad turmtuld kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu pihta. Seadusega antakse valitsusele ja selle allasutustele võim piirata informatsiooni vaba levikut nii sisuliselt kui ka tehniliselt, kui riigis on maksma pandud erakorraline või sõjaseisukord. ...
T02:01
Sirp
H
Õitseb teater rannaliival, aga ka küünis ja köstrimajas
Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas pälvis tänavu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult kõnetavate lavastustega „Tükk maad“ (Must Kast ja Eesti Rahva Muuseum) ning „Semud ja sellid“ (Endla teater) Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna. Ent selle asemel, et jääda igati väljateenitud puhkuse korras võrkkiike lesima, hõlmab Viidase teatrisuvi koguni kolme lavastust, mis ta eri paigus esietenduseni juhatab. 13. ...
T02:01
Sirp
H
Marit Ilison avab ETDMis näituse „ELU/TUBA“
“Minu üheks meeleharjutuseks on kujundada mistahes objektile ideaalne keskkond, treenides nii meelt kui silma nägema ilu tahke ka visuaalselt ebasümpaatsetes objektides. Sisemine kompass suunab mind pidevalt tegelema ilu, harmoonia ja hea tunde loomisega,” kirjeldab Ilison oma loomeprotsessi.Rahvusvaheliselt tunnustatud kontseptuaalne moedisainer Marit Ilison on viimastel aastatel keskendunud sisekujunduslahendustele, toodete loomisele ning loovjuhi tööle. ...
T02:01
Sirp
H
Näitus „Armeenia kujundites: helid, värvid, mustrid“ Tallinna rahvaste muuseumis
Alates reedest, 5. juunist saab Tallinna rahvaste muuseumis Pikk 29a vaadata näitust „Armeenia kujundites: helid, värvid, mustrid“. Tallinna rahvaste muuseumis saab alates 5. juunist vaadata noorte armeenia kunstnike loomingut, traditsioonilisi muusikainstrumente ja rahvarõivaid. Näitus on sündinud Mellnov Gallery, Eesti Armeenia kogukonna Dvin ning Armeenia aukonsuli Eestis koostöös. ...
T02:01
Sirp
H
Avalikustati Tallinna Arhitektuuribiennaali programm
2. juunil toimus Tallinna Linnahalli katusel Tallinna Arhitektuuribiennaali avaaktsioon „Mida külvad, seda lõikad. Vahepealne maastik“, millega juhatati sümboolselt sisse 2026. aasta biennaal ning tehti avalikuks biennaali programm ning kuraatorinäituse toimumispaik, milleks on Tallinna Linnahall. Samal päeval algas ka TAB 2026 sündmuste piletimüük. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatav 8. Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2026 toimub 9. septembrist 30. ...
T01:56
AlJazeera
H
FIFA clears World Cup referee accused of making white supremacist gesture
Australian referee Shaun Evans said he didn’t intend to 'communicate a message, affiliation, game or belief of any kind'
T01:56
GSM Arena
H
Here's how the Redmi K90 Ultra will compete with flagship smartphones
Redmi apparently has a very interesting plan to make its upcoming K90 Ultra viably compete with much more expensive flagship smartphones, specifically those equipped with Qualcomm's Snapdragon 8 Elite Gen 5 SoC.According to a new rumor from the prolific Digital Chat Station on Weibo, the Redmi K90 Ultra will pair the older Snapdragon 8 Elite chipset with an active cooling fan. ...
T01:34
Postimees
H
Budanovi sõnul alustab Ukraina tööd oma Euroopa elu vundamendiga
Otsus avada esimene läbirääkimiste teemaplokk Ukraina astumiseks Euroopa Liitu on ukrainlaste vastupanuvõime ja nende Euroopa valiku pöördumatuse tunnustamine, ütles esmaspäeval presidendikantselei juht Kõrõlo Budanov.
T00:52
POPSCI
H
The best last-minute Father’s Day gifts for any dad
No matter what your dad is into, they'll appreciate the gifts on this list. We have everything from outdoor gear to tiny vinyl records.
T00:46
Postimees
H
Ühendkuningriik tarnib Ukrainale tuumakütust
Ühendkuningriik tarnib Ukrainale tuumaelektrijaamade jaoks rikastatud uraani ja kehtestab Venemaa vastu uued sanktsioonid, teatas peaminister Keir Starmer teisipäevase juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumise istungi eel.
1
24
25
26
27
28
»
Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.
Android