Uudishimu

Find

6:00 Sirp H
Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut Piirkondlikku arenguvajadust, ühtlasi ka arengut on lihtsam märgata betoonis kui suhetes. Suletud tehas, koolimaja või külapood on selge märk elu lahkumisest. Ent piirkonna elujõudu iseloomustavad ka teised märgid: kui palju usaldatakse üksteist ja institutsioone, millised on suhtlus- ja koos tegutsemise harjumused, kas tajutakse, et tulevik on enda kätes. Füüsiline taristu on loomulikult vajalik. ...
6:00 Sirp H
Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas? Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. ...
6:00 Sirp H
Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. ...
6:00 Sirp H
Rämeduse kiituseks Süsi on üks vanemaid inimese kunstilise eneseväljenduse vahendeid. Söe saamisprotsessis on midagi arhetüüpset – tules hävinud puu muutub kultuuri ja looduse, hävingu ning loomingu ristumispunktiks. Sestap loob juba meedium ise Priit Pärna näitusele „Puravik“ teatava eelhäälestuse. Ent nende söejoonistuste mütoloogiline mõõde ei piirdu joonistusvahendi endaga. Piltidel kujutatud ruum on kummaline – alles kujunemisjärgus. ...
6:00 Sirp H
Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk? Ma olen Jüri Mildebergi kunstist kunagi varem ka ühe loo kirjutanud, aga see oli nii ammu, et isegi vanemad inimesed ei mäleta seda enam. Ma ise ka ei mäleta. Nõnda ei hakanud ma seda üle lugema. Stilistiliselt on neis töödes tolle kunagise kirjutamise tundest endiselt midagi tuttavat sees ja mulle sellest täiesti piisab. Ma ei saaks väita, et praegused tööd on teinud keegi teine Mildeberg – oleks nagu ikka seesama. Aga milleks üldse küsida, kas see võiks olla ka mingi teine Mildeberg? ...
6:00 Sirp H
Mis tunne on külastada kunstniku mõttemaailma? On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. ...
6:00 Sirp H
Värv tuleb maali sisse vaadata Kristi Kongi suur isikunäitus „Kromaatiline triiv“ Kumu suures saalis on otsekui suur värvidest koosnev tajukogum, isevärki prisma, mille sees segunevad omavahel mikro- ja makrokosmos. Nende vahel liikumist hõlbustavad kõikjale näituseruumi paigutatud trepikesed. Intensiivsed värvid peavad siin omavahel jõuliselt läbirääkimisi, lähevad siis üksteiseks üle ning üritavad aeg-ajalt ka maalide seest vaataja teadvusse tungida. Kristi Kongit on alati huvitanud värv kui selline ja taju fenomenoloogia. ...
6:00 Sirp H
Nii palju naabrirõõmu Primitiivne ja lärmakas, arvas okupatsioonivõim. Põnev ja mitmetahuline, leiavad uurijad, kes kogunesid 2. ja 3. mail Riia indie-baari Aleponija konverentsile „‘Primitive and Noisy Music’ in Late Socialist period“ („„Primitiivne ja lärmakas muusika“ hilissotsialismi ajastul“), et jagada teadmisi nõukogudeaegsest Balti vabariikide muusikast. ...
6:00 Sirp H
mis värk selle noorte vihaihalusega ikkagi on? „Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist silmapaistvaks kunstnikuks omanäolise ja äratuntava helikeelega.“1 „Avastasin peagi, et avangardism oli egoistlik. See oli huvitav käputäiele spetsialistidele, kuid mitte publikule. [—] Ent sel moel oma ideaalidest, vabadusest, identiteedist rääkides ei saanud inimesed aru, see polnud lihtsalt võimalik. ...
6:00 Sirp H
Puhas kõla, rahutu mõte Mures ja õnnetuses lohutatakse end unistustega. Alexander von Humboldt 2. mail toimus Tallinna metodisti kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ühiskontsert, kus tuli Tõnu Kaljuste juhatamisel esitusele 80 aasta juubelit tähistava läti helilooja Pēteris Vasksi looming. Kontsert oli sisutihe ning haaras kuulaja hingetõmbed enda valdusesse juba esimestest kõlanud nootidest. ...
6:00 Sirp H
Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus Lätlaste ilukirjanduslikku sõjasaagat, Aleksandrs Grīnsi romaani „Hingetuisk“ („Dvēseļu putenis“) käsitlema asudes tuleb tõdeda, nagu ikka, et ega Eestis lõunanaabrite asjust liiga palju teata. Eks midagi läti kultuurist ja ajaloost oleme ikka kuulnud-näinud, aga ülejäänud teadmatusaugud annab täita omaenda ettekujutuste ja oletustega. Lähinaabritega on veel see asi, et nad on justkui kogu aeg käepärast, lähedalt võtta, nii et pole nagu ka kiiret. ...
6:00 Sirp H
Esmalugemine ja ülelugemine Когда строку диктует чувство, Оно на сцену шлет раба, И тут кончается искусство, И дышат почва и судьба.1 Boriss Pasternak Mari-Liis Müürsepa raamatut „Keegi hingab“ on raske lugeda väljaspool autori juba kujunenud avalikku kuvandit. Müürsepp on kahekordne Eesti luuleprõmmu meister, võitnud selle tiitli 2022. ja 2025. aastal, ning kuulub nende autorite hulka, kelle luule on tugevalt seotud avaliku esinemise ja spoken word’i kultuuriga. ...
6:00 Sirp H
Kolm päeva raskuste unustamiseks Disainifestival on ideaalne edevuse laat: elustiiliga seotud kergemeelsuse ja pinnapealsuse kohtumispaik, naudingute, jõukuse ning staatusekeskne maailm. Kui ühelt poolt räägitakse tähenduslikkusest, kaalutlemisest, aeglusest ja vastutusest, siis teisalt tegeletakse müümisega, juuakse kallite kaubamärkide klientide raha eest korralikku Chardonnayd, disainerid hakkavad meelelahutajateks ja DJ mängib esitletavale hõrgule esemelisele ilule sellist tausta, nagu teistsugust maailma ei olekski olemas. ...
6:00 Sirp H
Eraomandis avalik ruum Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. ...
6:00 Sirp H
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega? Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. ...
6:00 Sirp H
Kas arhitektuur on luksus? 10. juunil andis Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ERRile intervjuu, kus kritiseeris arhitektide tööd, väites, et arhitektid põhjustavad suuri kulutusi ning edaspidi peaks linn keskenduma standardlahendustele. Projektide kallinemise põhjusi ning eelarvete planeerimist arutavad nüüd põhjalikumalt arhitekt Markus Kaasik, projekteerija Olavi Ottas ning Tallinna linnavaraameti juhataja Oliver Eglit. Tallinna linnapea andis hiljutises intervjuus tuld arhitektide ja arhitektuurivõistluste pihta. ...
6:00 Sirp H
Üheksa korda lõika, üks kord mõõda „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. ...
6:00 Sirp H
Miks mitte olla soomlaste kombel arhitektuuri ja disaini üle uhke? Soome arhitektide liidu vedamisel tähistatakse tänavu põhjanaabrite juures Helsingi avatud majade festivaliga „Open House Helsinki“ arhitektuurivõistluste 150. juubeliaastat. Vahendatakse, et selline arhitektuurivõistluse traditsioon on rahvusvaheliselt ainulaadne: avatud, läbipaistva ja kvaliteetse protsessi tõttu sünnivad kestlikud ehitised ja hea linnaruum. Samuti leitakse, et 1876. aastal alguse saanud ettevõtmine on soome arhitektuurile toonud maailmas kõrge maine. ...
6:00 Sirp H
Tule mulle käpikuks, ekspert! Eesti Rahvusringhääling (ERR) on üdini avalik ja üldrahvalik asi, kõigi oma. Erakondade tõlgenduses tähendab see, et erakondade oma, sest just erakonnad on ju valimiste kaudu volitatud riiki juhtima ja rahvast esindama. Kuigi riigikogu liikmed, see on end hellitavalt rahvaesindajaiks nimetavad erakondade esindajad, on ERRi nõukogus olnud enamuses paarkümmend aastat, ei ole nad rahul kehtiva olukorraga, oma mõju ja võimu piiridega. Ja see on hinnang omaenda tööle. ...
6:00 Sirp H
Igameheluule Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. ...
6:00 ERR H
Macron ja Merz ründasid EL-i seisukohta kõneluste osas Putiniga Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz kritiseerisid teravalt Euroopa Liidu (EL) plaane avada suhtluskanalid Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.
5:51 Õhtuleht H
Direktor osutus kurjategijaks: ta omastas Electroluxist üle poole miljoni euro, mis tuleb nüüd tagasi maksta Electrolux Eesti endise juhi Martin Kirsbergi, kes süüdistuse järgi omastas kokku ligi 600 000 euro ulatuses firma raha, karistus on jõustunud, sest riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust arutusele..
5:47 ERR H
EISA vuntsis Eesti brändi muutunud maailmale sobivamaks Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) uuendas Eesti brändisüsteemi, muu hulgas kohendati kirjafonti Aino, rahnusümbolit ja brändi värve. EISA andmetel kasutab Eesti disainisüsteemi sadakond ettevõtet.
5:43 Äripäev H
USA börsifirma Eesti tehas kasvatas käivet ning võtab hiinlastelt üle osa tootmisest Autotööstusele elektroonikat valmistav ettevõte Stoneridge Electronics kasvatas mullu käivet ning valmistub peagi tootmist laiendama.

1 20 21 22 23 24 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.