Uudishimu

Find

R06:00 Sirp H
Mine ja muutu lauluks Kevaditi suveteatri mängukava uurides hakkab sageli kummitama tuttav lauluviis „lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind“. Suvised teatriprojektid on sama auraga: teatrirahvas, kes kogu hooaja on pimedas saalis tõsist kunsti teinud, saavad nüüd õue tuule, muda ja sääskede kätte mängima ning teevad seda lustiga. Eks suveteatri kvaliteedi üle ironiseerijaid on alati olnud, ent osavõtt või osasaamine vähemalt ühest suvelavastusest on igal aastal auasi nii teatritegijale kui -nautijale. ...
R06:00 Sirp H
Janek Sarapson 20. III 1972 – 10. VI 2026 Sügava kurbusega jätame hüvasti näitleja Janek Sarapsoniga. Janek Sarapsoni nimi jääb Eesti teatrilukku eelkõige VAT-teatri, Kuressaare teatri, Vana Baskini teatri ja Endla teatriga seotud tööde kaudu. Ta lõpetas 1990. aastal Tartu 16. keskkooli ning õppis seejärel Tallinna pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, mille lõpetas 1997. aastal. ...
R06:00 Sirp H
Ebaolulise lavastuse olulisus Endla teater tutvustab Noël Cowardi komöödiat „Heinapalavik“ Ingomar Vihmari lavastuses järgmiselt: „Ühe järjekordselt vihmase suve järjekordselt vihmasel jaanilaupäeval selgub ühes kaunis boheemlikus maamajas, et kõik siin resideeruva perekonna võluvalt ekstsentrilised (ja arvatavasti peast täiesti segi) liikmed – endisest näitlejannast ema, peaaegu-menukirjanikust isa, kunstnikuambitsiooniga poeg ning poeesia poole kalduv tütar – on teisi ette hoiatamata endale jaanideks kutsunud külalise, kes ...
R06:00 Sirp H
Igatsus ja häving Lauri Lagle maailmas Lauri Lagle uuslavastus „Ma ei märganudki, millal sa läksid“ ühest küljest jätkab tema senist suunda, võttes ka uusi, senisest palju poliitilisemaid pöördeid. Nagu eelnevadki, lähtub see lavastus situatsioonipõhisest lavastusdramaturgiast, kus ühe tuumolukorra ümber on põimitud improvisatsioone ja intertekste. ...
R06:00 Sirp H
Lavaline transgressiivsus #MeToo-järgsel ajastul Kahepäevase vahega esietendus aprillis kaks uuslavastust sarnasel teemal: nii Rakvere teatri „Pimekaadris“ kui ka Eesti Noorsooteatri „Nõusolekus“ käsitletakse pedofiilset suhet. „Nõusolek“ põhineb Vanessa Springora samanimelisel autobiograafilisel romaanil („Le Consentement“, 2020), „Pimekaader“ aga Katariina Libe näidendil „Kala pisarad“, mis jõudis Rakvere teatri mullusel näidendivõistlusel esikolmikusse. ...
R06:00 Sirp H
Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. ...
R06:00 Sirp H
Miks peab Eesti pingutama, kui Hiina CO2-heide on nii suur? Kujutlegem järgmist stseeni. Suurde saali on kogunenud maakondade esindajad. Harjumaa esindaja on just lõpetanud oma ülevaate maakonna olukorrast, kui korraga tõuseb püsti Hiiumaa esindaja. „Minul on järgmine arupärimine. Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu, et Harjumaa tekitab sellistes täiesti uskumatutes kogustes prügi. Mis õigustus teil selleks on?“ Saalist käib läbi kahin, paljud kolleegid noogutavad. Harjumaa esindaja vaatab hämmeldunult ringi. ...
R06:00 Sirp H
Liberaalse askeesi ummikseis XX sajandi keskpaiku võttis marksistlik kapitalismikriitika tarbijamentaliteedi kriitika vormi. Selliste marksistide nagu Herbert Marcuse hinnangul on masstarbimisele ülesehitatud tööstusühiskond olemuselt võõrandunud ühiskond. Seal, kus tarbimine on elu pärisosa, nihkub klassivõitlus tagaplaanile. Niiviisi kaotab sotsialistliku revolutsiooni mõiste oma radikaalse, vabastava potentsiaali. ...
R06:00 Sirp H
Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada? Paljud riigirahanduse asjatundjad on viimastel nädalatel väljendanud muret kiiresti kasvava võlakoorma pärast. Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud prognoosi järgi on eelarve puudujääk 2026. aastal 4,4% ja järgmistel aastatel 4,9%, 4,3%, 4,5% ja 3,7% SKTst. Eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse arvates on nõukogu roll muuta valitsuse vastutustundetu fiskaalpoliitika reputatsiooniliselt kulukaks. Kahtlustan, et enamik Eesti inimesi ei tea üldse või teab väga hägusalt, mis on eelarvenõukogu. ...
R06:00 Sirp H
Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut Piirkondlikku arenguvajadust, ühtlasi ka arengut on lihtsam märgata betoonis kui suhetes. Suletud tehas, koolimaja või külapood on selge märk elu lahkumisest. Ent piirkonna elujõudu iseloomustavad ka teised märgid: kui palju usaldatakse üksteist ja institutsioone, millised on suhtlus- ja koos tegutsemise harjumused, kas tajutakse, et tulevik on enda kätes. Füüsiline taristu on loomulikult vajalik. ...
R06:00 Sirp H
Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas? Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. ...
R06:00 Sirp H
Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. ...
R06:00 Sirp H
Rämeduse kiituseks Süsi on üks vanemaid inimese kunstilise eneseväljenduse vahendeid. Söe saamisprotsessis on midagi arhetüüpset – tules hävinud puu muutub kultuuri ja looduse, hävingu ning loomingu ristumispunktiks. Sestap loob juba meedium ise Priit Pärna näitusele „Puravik“ teatava eelhäälestuse. Ent nende söejoonistuste mütoloogiline mõõde ei piirdu joonistusvahendi endaga. Piltidel kujutatud ruum on kummaline – alles kujunemisjärgus. ...
R06:00 Sirp H
Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk? Ma olen Jüri Mildebergi kunstist kunagi varem ka ühe loo kirjutanud, aga see oli nii ammu, et isegi vanemad inimesed ei mäleta seda enam. Ma ise ka ei mäleta. Nõnda ei hakanud ma seda üle lugema. Stilistiliselt on neis töödes tolle kunagise kirjutamise tundest endiselt midagi tuttavat sees ja mulle sellest täiesti piisab. Ma ei saaks väita, et praegused tööd on teinud keegi teine Mildeberg – oleks nagu ikka seesama. Aga milleks üldse küsida, kas see võiks olla ka mingi teine Mildeberg? ...
R06:00 Sirp H
Mis tunne on külastada kunstniku mõttemaailma? On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. ...
R06:00 Sirp H
Värv tuleb maali sisse vaadata Kristi Kongi suur isikunäitus „Kromaatiline triiv“ Kumu suures saalis on otsekui suur värvidest koosnev tajukogum, isevärki prisma, mille sees segunevad omavahel mikro- ja makrokosmos. Nende vahel liikumist hõlbustavad kõikjale näituseruumi paigutatud trepikesed. Intensiivsed värvid peavad siin omavahel jõuliselt läbirääkimisi, lähevad siis üksteiseks üle ning üritavad aeg-ajalt ka maalide seest vaataja teadvusse tungida. Kristi Kongit on alati huvitanud värv kui selline ja taju fenomenoloogia. ...
R06:00 Sirp H
Nii palju naabrirõõmu Primitiivne ja lärmakas, arvas okupatsioonivõim. Põnev ja mitmetahuline, leiavad uurijad, kes kogunesid 2. ja 3. mail Riia indie-baari Aleponija konverentsile „‘Primitive and Noisy Music’ in Late Socialist period“ („„Primitiivne ja lärmakas muusika“ hilissotsialismi ajastul“), et jagada teadmisi nõukogudeaegsest Balti vabariikide muusikast. ...
R06:00 Sirp H
mis värk selle noorte vihaihalusega ikkagi on? „Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist silmapaistvaks kunstnikuks omanäolise ja äratuntava helikeelega.“1 „Avastasin peagi, et avangardism oli egoistlik. See oli huvitav käputäiele spetsialistidele, kuid mitte publikule. [—] Ent sel moel oma ideaalidest, vabadusest, identiteedist rääkides ei saanud inimesed aru, see polnud lihtsalt võimalik. ...
R06:00 Sirp H
Puhas kõla, rahutu mõte Mures ja õnnetuses lohutatakse end unistustega. Alexander von Humboldt 2. mail toimus Tallinna metodisti kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ühiskontsert, kus tuli Tõnu Kaljuste juhatamisel esitusele 80 aasta juubelit tähistava läti helilooja Pēteris Vasksi looming. Kontsert oli sisutihe ning haaras kuulaja hingetõmbed enda valdusesse juba esimestest kõlanud nootidest. ...
R06:00 Sirp H
Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus Lätlaste ilukirjanduslikku sõjasaagat, Aleksandrs Grīnsi romaani „Hingetuisk“ („Dvēseļu putenis“) käsitlema asudes tuleb tõdeda, nagu ikka, et ega Eestis lõunanaabrite asjust liiga palju teata. Eks midagi läti kultuurist ja ajaloost oleme ikka kuulnud-näinud, aga ülejäänud teadmatusaugud annab täita omaenda ettekujutuste ja oletustega. Lähinaabritega on veel see asi, et nad on justkui kogu aeg käepärast, lähedalt võtta, nii et pole nagu ka kiiret. ...
R06:00 Sirp H
Esmalugemine ja ülelugemine Когда строку диктует чувство, Оно на сцену шлет раба, И тут кончается искусство, И дышат почва и судьба.1 Boriss Pasternak Mari-Liis Müürsepa raamatut „Keegi hingab“ on raske lugeda väljaspool autori juba kujunenud avalikku kuvandit. Müürsepp on kahekordne Eesti luuleprõmmu meister, võitnud selle tiitli 2022. ja 2025. aastal, ning kuulub nende autorite hulka, kelle luule on tugevalt seotud avaliku esinemise ja spoken word’i kultuuriga. ...
R06:00 Sirp H
Kolm päeva raskuste unustamiseks Disainifestival on ideaalne edevuse laat: elustiiliga seotud kergemeelsuse ja pinnapealsuse kohtumispaik, naudingute, jõukuse ning staatusekeskne maailm. Kui ühelt poolt räägitakse tähenduslikkusest, kaalutlemisest, aeglusest ja vastutusest, siis teisalt tegeletakse müümisega, juuakse kallite kaubamärkide klientide raha eest korralikku Chardonnayd, disainerid hakkavad meelelahutajateks ja DJ mängib esitletavale hõrgule esemelisele ilule sellist tausta, nagu teistsugust maailma ei olekski olemas. ...
R06:00 Sirp H
Eraomandis avalik ruum Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. ...
R06:00 Sirp H
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega? Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. ...

1 21 22 23 24 25 » Sümbolid uudiste juures: punane täpp - uus uudis, puanane ring - uuendatud uudis, sinine täpp - loetud uudis.