Uudishimu

Find

T02:03 Sirp H
Palju vana pisut uues kuues Rahvusvaheline pärimuspidu „Baltica“ toimus tänavu 38. korda. Festivali korraldamine liigub kolme Balti riigi vahel ning pidu keskendub just eheda ja seadmata pärimuse esitamisele ja tutvustamisele, sel aastal oli taas Eesti kord festivali võõrustada. Tänavuse festivali kõige suuremad pidustused leidsid aset 5. – 7. juunini Tallinnas, kus toimusid pealinnapäevad, kuid sellele eelnesid maapäevad Sondas ja Amblas ning alates eelmisest sügisest peetud eelpeod üle Eesti. ...
T02:03 Sirp H
Lahkumise melanhooliat sirelite aegu Ligi aasta tagasi kõlas VHK keelpilliorkestri eelmise hooaja lõppkontserdi lisaloona Mustpeade majas Riho Sibula „Kuulaps“. Toona pandi idanema mõte, mis realiseerus aasta hiljem kõnealusel õhtul, kus kõlas Sibulaga seotud heliloojate looming ning lõppakordina taas kontserdile pealkirja andnud lugu. Teine oluline lüli on Tõnu Kõrvitsa „Lahkumine Elbalt“, mis on kirjutatud algselt elektrikitarrile koos keelpillikvartetiga (2015). ...
T02:03 Sirp H
Siit tuleb rahvakunstiansambel Eesti Filharmoonia Kammerkoor! Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. ...
T02:03 Sirp H
Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. ...
T02:03 Sirp H
Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest Mõnel on kõrgharidus, mõnel mitte, mõni käib muusikakoolis, teine mitte. Mõnel on ligipääs külakooli, mõnel erakooli, mõnel on ligipääs EBSi, teisel Harvardi ülikooli ärijuhtimise bakalaureuseõppesse, mõni saab sisse lavakasse. Kuidas see saab probleem olla? Ideaalis on (maailm ja) haridussüsteem meritokraatlik: võimaluse ja tasu saavad kõik need, kes teevad nii pingutuse kui ka omavad annet. Pingutus ja anne koos saavad n-ö teenitud palga. ...
T02:03 Sirp H
Resonantsi praod kiirenevas maailmas Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. ...
T02:03 Sirp H
Keskkonna keetmine Ülemöödunud aastal valimised võitnud Reformierakond asus oma nime vääriliselt õhinal uuendusi teoks tegema. Keskkonna valdkonnas tähendas see, et koalitsioonilepingusse sai kirja keskkonnaministeeriumi asemele kliimaministeeriumi moodustamine, mis pidi tagama rohepöörde elluviimiseks keskse juhtimissüsteemi. Uude ministeeriumi toodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist mitu kliimaaspektiga valdkonda, nt energeetika, hoonete energiatõhusus ja ruumiplaneerimine. ...
T02:03 Sirp H
Buss sõidab, aga tööle ei vii? Eesti ühistransport on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu. Moodsad bussid ja rongid sõidavad kõikjale, kus on inimesi. Eesti kaarti uurides näeme, et bussi- ja rongiühendused katavad peaaegu kogu asustatud territooriumi. Sisseharjunud liikumisi see transpordivõrgustik siiski ei näita. Just pendelrände mustreid uurides tulevad esile ühistransporditeenuse kitsaskohad. ...
T02:03 Sirp H
Minasuse murenenud olek Näitus „Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused“ mõjub Pärnu linnagalerii ruumides ootamatult eksklusiivsena, kuid on siiski osa laiemast diskursiivsest näituseprojektide voost, mis keerleb ekspositsioonipindadel juba umbes 30 aastat. Looduskeskkonnaga toimuvad muutused on üleelusuurune mure, mille pärast valutavad südant ka kunstnikud, ning sellel muretsemisel on oma ajalugu. ...
T02:03 Sirp H
Tuleviku päästavad vaid julged ja jultunud visioonid Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalaureuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. ...
T02:03 Sirp H
Kui linn sunnib kiiruse peale Linnade tulevikust räägitakse sageli kasvu, tihendamise, ühenduste ja ligipääsetavuse vaatenurgast. Linnaruumilt oodatakse mitmekesisust ja häid ühendusi: teenused võiksid paikneda kodu lähedal, ühistransport olla kättesaadav, avalik ruum meeldiv ning igapäevased käigud võimalikult mugavad. Need on vajalikud eesmärgid, kuid nende kõrval tasub silmas pidada lihtsamat ja argisemat vaatenurka, nimelt küsida, kelle liikumise seisukohalt linna toimivust hinnatakse. ...
T02:03 Sirp H
Michaeli mausoleum „Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. ...
T02:03 Sirp H
Iibeküsimus plekist kaaslaste ajastul Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. ...
T02:03 Sirp H
Keele keemine ja homo stultus Faehlmannil on keelte keetmisest kuulus muistend, kus keetja Vanataat teadis, mida kellele keeta. Praegu toimub keele keemine, aga keetjat pole näha. Igaüks keedab paja oma nurgas oma suppi. Inimesed ei suuda enam suuliselt suhelda. Lugesin töölesoovijast, kes pahandas, et firma talle helistas, mitte ei saatnud sõnumit. Aga kirjalik keel pole loodud dialoogi pidamiseks. Kirja tüüpiline lauseehitus, sõnade valik ja kasutus erinevad suulise keele mallidest nagu öö ja päev. ...
T02:03 Sirp H
Hunt sai pool lambanahka Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. ...
T02:03 Sirp H
Kuidas kinod Eestisse jõudsid 28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. ...
E22:51 ERR Sport H
Vägilase jooksu võitnud Külli Sizaskit edestas vaid üks mees Pühapäeval, 21. juunil toimunud Mapri Ehitus x Vägilase jooks Rummu etapil võidutsesid põhirajal Carry Saluste ja Külli Sizask. Lühijooksul aga Raimond Parts ja Merle Jeets.
E22:07 GSM Arena H
OpenAI signs one of its largest enterprise deals with Samsung Electronics Samsung and OpenAI have formed a partnership around semiconductor manufacturing - Samsung is one of OpenAI's AI chip suppliers. But their most recent partnership goes beyond that. Samsung signed a deal with OpenAI and is making ChatGPT Enterprise and Codex available to all of its employees.Samsung is accelerating AI adoption internally as it has externally for the past few years. ...
E21:40 Postimees Sport H
BLOGI ⟩ Lionel Messi tegi Argentiina ja Austria vahelises kohtumises ajalugu Lionel Messi tegi ajalugu – Argentiina alistas Austria 2:0 ning ta lõi mõlemad väravad, tõustes sellega MMide läbi aegade parimaks väravakütiks. Postimees vahendas mängu otseblogis.
E20:24 Elu24 H
OTSEFOTOD ⟩ Vaata, kes on tulnud pidutsema Pühajärve jaanitulele 22.–23. juunil toimub Pühajärve jaanituli 2026, mis toob Otepääle rohkelt rahvast ja lavale parimad artistid! Vaata fotosid galeriist!
E20:24 ERR H
Saatse saapa ühte teelõiku hakkab piirama kõrge tara Valitsuse otsusega suleti eelmise aasta oktoobris Saatse-Ulitina teel kaks teelõiku, mis läbisid Venemaa territooriumi. Uute ümbersõiduteede ehitus on nüüdseks täies hoos - uued teekoridorid on rajatud, käimas on muldkeha tööd ning ühel lõigul hakkab teed ja piiritaristut lahutama kõrge tara.
E20:24 ERR H
Jaanilaupäeval sooja kuni 22 kraadi Jaanilaupäeval püsib kõrgrõhuala Põhjamere kohal ja ulatab servaga üle Läänemere. Pilvi on vähe ja ilm on sajuta. Tuul puhub loodest ja põhjast ning on mõõdukalt tugev. Õhumass on Läänemere ümbrusele kohane - öine miinimum langeb 10 kraadi piirimaile, päevasoe kerkib 20 kraadi ümbrusse.
E20:24 ERR Kultuur H
ERR Brüsselis: Tõnis Jürgens loodab Eestisse naastes luua filmilabori Viimased pool aastat on Eesti kunstnik Tõnis Jürgens Brüsselis Wielsi residentuuriprogammis katsetanud vana filmitehnikaga. Eestisse naastes loodab ta järgmisel aastal korraldada näituse ja luua filmilabori.
E20:08 Postimees H
Meedik, kes püüdis kõmumeediale printsess Catherine'i terviseandmeid maha müüa, sai karmi karistuse Londoni eksklusiivse erakliiniku endine meditsiinitöötaja, kes üritas salaja pääseda ligi Walesi printsess Catherine’i konfidentsiaalsetele terviseandmetele ja neid meediale maha müüa, on saanud ametliku ja karmi karistuse.

1 214 215 216 217 218 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.