Uudishimu

Find

2:03 Sirp H
Ajalugu – paratamatus või süüdlane? Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. ...
2:03 Sirp H
Lugu väikesest metsaõest Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. ...
2:03 Sirp H
Kes kardab nõmmehunti? Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. ...
2:03 Sirp H
Tossud-dressid teevad Williamsi vanemaks Kertu Moppeli lavastatud ja Artur Arula kujundatud „Trammi nimega Iha“ esimese stseeni lavapilt paigutab Tennessee Williamsi tegelaskonna tänapäeva Euroopasse, mitte 1940. aastate New Orleansi vaesesse prantsuse kvartalisse. Väike tänavaäärne kebabiputka Coca-Cola külmikuga ja neoonkirjaga „PARADISE LOST“. Putka ees laua ümber istub meeste seltskond, üks neist kannab Eesti lipuga kaitseväelase fliisi. ...
2:03 Sirp H
Merevaigukarva portaalid Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. ...
2:03 Sirp H
Muusika-, sumina- ja tantsupidu Endise kalatehase ruumidesse end 2023. aastal sisse seadnud enigma on praeguseks palju enamat kui kontserdipaik. Paavli kultuurivabrik on Tallinna kultuurielus kujunenud tähtsaks keskuseks, mis kunagi ei ole üheülbaline, olles säilitanud ühenduse eri subkultuuride ja ka peavoolu tegijatega. „Armas aed keset linna“, nagu seisab ühismeedia kirjelduses, on ühtaegu tabav ja ka eksitav: Paavli võib olla nii hubane kogunemispaik kui ka koht, kus peetakse linna rajumaid reive, tihti mõlemat korraga. ...
2:03 Sirp H
Palju vana pisut uues kuues Rahvusvaheline pärimuspidu „Baltica“ toimus tänavu 38. korda. Festivali korraldamine liigub kolme Balti riigi vahel ning pidu keskendub just eheda ja seadmata pärimuse esitamisele ja tutvustamisele, sel aastal oli taas Eesti kord festivali võõrustada. Tänavuse festivali kõige suuremad pidustused leidsid aset 5. – 7. juunini Tallinnas, kus toimusid pealinnapäevad, kuid sellele eelnesid maapäevad Sondas ja Amblas ning alates eelmisest sügisest peetud eelpeod üle Eesti. ...
2:03 Sirp H
Lahkumise melanhooliat sirelite aegu Ligi aasta tagasi kõlas VHK keelpilliorkestri eelmise hooaja lõppkontserdi lisaloona Mustpeade majas Riho Sibula „Kuulaps“. Toona pandi idanema mõte, mis realiseerus aasta hiljem kõnealusel õhtul, kus kõlas Sibulaga seotud heliloojate looming ning lõppakordina taas kontserdile pealkirja andnud lugu. Teine oluline lüli on Tõnu Kõrvitsa „Lahkumine Elbalt“, mis on kirjutatud algselt elektrikitarrile koos keelpillikvartetiga (2015). ...
2:03 Sirp H
Siit tuleb rahvakunstiansambel Eesti Filharmoonia Kammerkoor! Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. ...
2:03 Sirp H
Progressi murdumine eksponentsiaalsesse kasvu Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. ...
2:03 Sirp H
Vabastaks õige koolid nende suurimast nuhtlusest Mõnel on kõrgharidus, mõnel mitte, mõni käib muusikakoolis, teine mitte. Mõnel on ligipääs külakooli, mõnel erakooli, mõnel on ligipääs EBSi, teisel Harvardi ülikooli ärijuhtimise bakalaureuseõppesse, mõni saab sisse lavakasse. Kuidas see saab probleem olla? Ideaalis on (maailm ja) haridussüsteem meritokraatlik: võimaluse ja tasu saavad kõik need, kes teevad nii pingutuse kui ka omavad annet. Pingutus ja anne koos saavad n-ö teenitud palga. ...
2:03 Sirp H
Resonantsi praod kiirenevas maailmas Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. ...
2:03 Sirp H
Keskkonna keetmine Ülemöödunud aastal valimised võitnud Reformierakond asus oma nime vääriliselt õhinal uuendusi teoks tegema. Keskkonna valdkonnas tähendas see, et koalitsioonilepingusse sai kirja keskkonnaministeeriumi asemele kliimaministeeriumi moodustamine, mis pidi tagama rohepöörde elluviimiseks keskse juhtimissüsteemi. Uude ministeeriumi toodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist mitu kliimaaspektiga valdkonda, nt energeetika, hoonete energiatõhusus ja ruumiplaneerimine. ...
2:03 Sirp H
Buss sõidab, aga tööle ei vii? Eesti ühistransport on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu. Moodsad bussid ja rongid sõidavad kõikjale, kus on inimesi. Eesti kaarti uurides näeme, et bussi- ja rongiühendused katavad peaaegu kogu asustatud territooriumi. Sisseharjunud liikumisi see transpordivõrgustik siiski ei näita. Just pendelrände mustreid uurides tulevad esile ühistransporditeenuse kitsaskohad. ...
2:03 Sirp H
Minasuse murenenud olek Näitus „Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused“ mõjub Pärnu linnagalerii ruumides ootamatult eksklusiivsena, kuid on siiski osa laiemast diskursiivsest näituseprojektide voost, mis keerleb ekspositsioonipindadel juba umbes 30 aastat. Looduskeskkonnaga toimuvad muutused on üleelusuurune mure, mille pärast valutavad südant ka kunstnikud, ning sellel muretsemisel on oma ajalugu. ...
2:03 Sirp H
Tuleviku päästavad vaid julged ja jultunud visioonid Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalaureuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. ...
2:03 Sirp H
Kui linn sunnib kiiruse peale Linnade tulevikust räägitakse sageli kasvu, tihendamise, ühenduste ja ligipääsetavuse vaatenurgast. Linnaruumilt oodatakse mitmekesisust ja häid ühendusi: teenused võiksid paikneda kodu lähedal, ühistransport olla kättesaadav, avalik ruum meeldiv ning igapäevased käigud võimalikult mugavad. Need on vajalikud eesmärgid, kuid nende kõrval tasub silmas pidada lihtsamat ja argisemat vaatenurka, nimelt küsida, kelle liikumise seisukohalt linna toimivust hinnatakse. ...
2:03 Sirp H
Michaeli mausoleum „Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. ...
2:03 Sirp H
Iibeküsimus plekist kaaslaste ajastul Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. ...
2:03 Sirp H
Keele keemine ja homo stultus Faehlmannil on keelte keetmisest kuulus muistend, kus keetja Vanataat teadis, mida kellele keeta. Praegu toimub keele keemine, aga keetjat pole näha. Igaüks keedab paja oma nurgas oma suppi. Inimesed ei suuda enam suuliselt suhelda. Lugesin töölesoovijast, kes pahandas, et firma talle helistas, mitte ei saatnud sõnumit. Aga kirjalik keel pole loodud dialoogi pidamiseks. Kirja tüüpiline lauseehitus, sõnade valik ja kasutus erinevad suulise keele mallidest nagu öö ja päev. ...
2:03 Sirp H
Hunt sai pool lambanahka Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. ...
2:03 Sirp H
Kuidas kinod Eestisse jõudsid 28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. ...
1:57 Postimees H
Põhja-Korea liider Kim lubas kiirendada sõjalise jõu ülesehitamist Põhja-Korea liider Kim Jong-un lubas parteikoosolekul kiirendada riigi sõjalise jõu ülesehitamist, teatas teisipäeval riiklik uudisteagentuur KCNA.
1:17 AlJazeera H
Video shows deadly shooting in Montreal, Canada A police officer, a civilian and the suspected gunman were killed after a shooting in Montreal.

1 14 15 16 17 18 » Proovi järjehoidjat: Loe uudised läbi, vajuta ”Märgi loetuks” ja aktiveeri ”Ainult uued”. Nüüd ilmuvad iga 3 minuti tagant ainult uued uudised.