Uudishimu

Find

2:43 Postimees H
USA: Patrioti rakettide ühistootmise pikaajaline leping Ukrainaga on enne talve ebatõenäoline USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker ütles esmaspäeval, et töö õhutõrjesüsteemide ühistootmise kallal Ukraina ja Euroopaga küll käib, kuid pikaajalist lepingut Patrioti süsteemide rakettide tootmiseks enne käesolevat talve ilmselt ei sõlmita.
2:43 Postimees H
Iraan kavatses rünnata Ukrainas kolme rajatist Iraani juhi vanemnõunik Mohsen Rezaei ütles, et Iraan valmistus andma lööki kolmele sihtmärgile Ukrainas pärast kaubalaeva ründamist Kaspia merel, teatas Iisraeli uudisteportaal Ynet Global, mida teisipäeval vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.
2:27 AlJazeera H
Iran war live: Tehran denies US talks as Trump warns of ‘last chance’ US president says talks with Iran are under way, warning the negotiations are Tehran's 'last chance' to secure a deal.
2:01 Sirp H
„Aga ma ju armastan sind“ Nietzsche nihilismikriitika juurde kuulub üks mõiste, mida tänapäeval meelsasti ei meenutata, kuigi see läbib modernsuse kõiki kihte. See on prantsuskeelne ressentiment, mida Nietzsche oma emakeeles väljendada ei tahtnud, justkui aitaks võõrkeel kolli eemale peletada. Kolli väge aga pole see nõrgendanud. Eesti keelde on Andres Luure selle tõlkinud liitsõnaga „salavimm“. ...
2:01 Sirp H
Huno Rätsep 28. XII 1927 – 26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samal ajal moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika juurutaja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päritolu. ...
2:01 Sirp H
Regina Tõško-Süvalep 11. VI 1938 – 19. VI 2026 Meie hulgast on lahkunud baleriin, repetiitor ja draamanäitleja Regina Tõško-Süvalep, kes töötas ligemale pool sajandit Vanemuises. Regina Tõško-Süvalep lõpetas 1955. aastal Tallinna Koreograafiakooli, seejärel suundus tööle Vanemuise teatrisse balletiartistina, kellena töötas 1976. aastani. Mõned aastad varem oli ta asunud tegutsema ka balletirepetiitorina, sellele ametile lisandus peagi liikumisseadete loomine mitmetele lavastustele ning lavastaja assistendi töö. ...
2:01 Sirp H
Kes sa varem olid? Varjualused on Eesti kunstiakadeemia esimese kursuse arhitektuuriüliõpilaste mahukaim debüütprojekt – katsetus ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas.1 Varjualuste loomine on ajaga alati kaasas käinud, viimastel aastatel tuleb peale koha identiteedi tabamise ja inimmõõdus ruumiühiku loomise hõlmata ka ehitussektori praegune tuleproov – kriitiline suhtumine toormesse ja materjalide eluringi. ...
2:01 Sirp H
Kodud korda kaunilt, kaasavalt ja kestlikult. Võimatu missioon või reaalsus? Nii nagu raamatut ei peaks hindama kaane järgi, ei tohiks ka kortermajade renoveerimise üle otsustada nende nn kasuka, s.t välisilme põhjal. Ometi on isegi korras kasukas ja n-ö uued kopsud väärtus, mida tasub võimestada, mitte häbimärgistada. Kortermajade renoveerimine on kirgi küttev teema mitmel põhjusel, aga eriti, kui jutuks tuleb arhitektuuri kvaliteet ja pikaajaline mõju. ...
2:01 Sirp H
Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026 Lahkunud on operaator, režissöör ja dokumentalist Kristjan Svirgsden, Lobi küla Fellini. „Mina sattusin televisiooni, tunnistan ausalt, juhuslikult. Aga see keskkond hakkas mind kohe vormima,“ meenutas Kristjan Svirgsden ühes oma vestes. Eesti Telefilmis töötas ta aastatel 1972–1993, hiljem tegi filme ja saateid Eesti ning välismaistele telekanalitele. Tema filmograafias seisab 27 autorifilmi ja teist samapalju kaasautorina. Kinoliitu astus ta 1987. ...
2:01 Sirp H
Hirmutunde ruumiline mõõde Miks arhetüüpsed lood meid kõnetavad? Tõenäoliselt sellepärast, et arhetüüpne lugu annab kuju ja vormi universaalsele kogemusele, mille inimene tunneb ära juba enne, kui ta oskab seda sõnastada või mõisteteks vormida. Psühhoanalüütik ja visionäär Carl Gustav Jung pidas arhetüübiks inimpsüühe kaasasündinud mustrit, mille kaudu me tajume põhilisi kogemusi, nagu sünd, surm, pääsemine, taassünd vms. ...
2:01 Sirp H
Suured küsimused, väike formaat ja arhitektuuriliselt lopsakas linnaruum Ärkasin „Valga Hot Shortsi“ järgsel esmaspäeval üles tundega, et maailm on sinine. See polnud selline tavaline sinise esmaspäeva tunne, vaid päriselt ka. Kuidagi kosmogoonselt sinine. Tõnis Vindi graafika ja varase ulme võtmes, taustaks Sven Grünbergi muusika. Ürgmuna on koorunud, kase sinaka kumaga lillakaspruun vari vastasmaja katusel, asfaldi sinkjashall. Vihmast jäänud laigud kiirgavad asuuri. Kodulinn pole enam sama. Ja ongi hea. ...
2:01 Sirp H
Kuidas äratada eluks vajalikud teadmised varjusurmast? Mitu nädalat peaksid sina vastu ilma poes käimata? Kuidas küll meie esivanemad ilma poest toiduaineid ostmata hakkama said? Minevikku idealiseerimata toon alljärgnevalt välja varasematelt põlvedelt edasi kandunud teadmisi, mida tuleb hoida ja edasi arendada. Kohapealsed teadmised ökoloogiast Arvukad uuringud tõestavad, et kohalikud ökoloogiateadmised (local ecological knowledge, edaspidi LEK) selgitavad reaalsuse osi, mida teadus veel seletada ei suuda. ...
2:01 Sirp H
Väike instituut, suur füüsika – KBFI hoiab Eesti füüsikat maailmakaardil Kümme aastat tagasi ilmus Sirbis intervjuu „Reform reformi pärast“,1 kus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) toonane direktor Raivo Stern ja ametisse asuv direktor Urmas Nagel arutasid instituudi tulevikku ajal, mil teaduskorralduses oli õhus palju reformi-, liitmis- ja ümberkorraldusplaane. ...
2:01 Sirp H
Mõjuv multimeediaetendus minimaalse ökoloogilise jalajäljega Igor Stravinski ja kirjanik Charles-Ferdinand Ramuzi kuulus 1918. aastal valminud „Sõduri lugu“ („L’histoire du soldat“) on taas saanud uue interpretatsiooni. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on teos ette kantud mitmeid kordi, alates Nyyd Ensemble’i ja Peeter Jalaka koostööst 1996. aastal. ...
2:01 Sirp H
Tähti ja glamuuri Lõuna-Eestist VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. ...
2:01 Sirp H
Eesti muusikakultuur saab olla nii palju innovatiivsem Eestil on tugev muusikakultuur, oma näo ja identiteediga. Meie kultuuritegelased kõnetavad inimesi üle kogu maailma ja on ühed mõjusamad meie kultuuri tutvustajad. Heliloojad, dirigendid, lauljad, instrumentalistid – näeme neid kui visiitkaarte, aga neil on palju potentsiaali tuua maailma parimaid teadmisi ka Eestisse tagasi. Viimastel nädalatel on ilmunud poleemikat tekitanud artikleid ja arvamuslugusid rahvusooperi Estonia telgitagustest. ...
2:01 Sirp H
„Kikumu“ ajamasin Eesti suvi on üürike: päikeselised päevad on loetud ja aasta 2026 pole selles suhtes mingi erand. Festivalikorraldajatele on kõige magusam ja ka raskem mahutada oma ettevõtmised pärast jaani algavasse puhkuseperioodi, neljale-viiele nädalavahetusele. Jänedal 9. – 12. juulini aset leidnud „Kikumu“ („Kino. Kunst. ...
2:01 Sirp H
Üksiklane taimeaias Teatavasti on prantsuse XVIII sajandi mõtleja, kirjanik ja helilooja Jean-Jacques Rousseau jätnud euroopalikku kultuurilukku tugeva jälje: tema kirjanduslik looming on mõjutanud nii romantismi, sotsiaalfilosoofiat kui ka pedagoogikat. Tänavu ilmunud „Pihtimuste“ puhul aga tasub rõhutada Rousseau mõju ilukirjanduse arengule. Seda on ammendavalt kirjeldanud Joonas Kiik, kelle sõnul on „ennekuulmatu eraelulise avameelsusega“ kirjutatud teos saanud „tänapäevaste autobiograafiate eeskujuks“. ...
2:01 Sirp H
Suur pööre rajab Eesti poliitikas endale teed Kõik teavad, et Eesti riigieelarve on puudujäägis, et riigivõlg kasvab kiiresti; praegu on eelarve puudujääk 4,2% SKPst ehk umbes 1400 eurot elaniku kohta aastas. Kõik teavad ka seda, et niimoodi ei saa lõputult jätkata. Vähem räägitakse sellest, et ka lahendused on ammu teada. OECD ja IMF, aga ka Eesti endi majandusteadlased on aastaid osutanud samadele probleemidele ja pakkunud samalaadseid lahendusi. Tegelik küsimus ei ole ammu enam selles, mida teha. Küsimus on, miks ei ole seda tehtud. ...
2:01 Sirp H
Kivivihm Tegelesin just äsja kividega. Viisin kaks autokärutäit graniitkive linnaaiast ära maa-aeda. Teine kaks autokärutäit tuleb veel viia. Need kivid olid umbes viisteist aastat tagasi sõitnud sealtsamast maa-aiast linna. Muud põhjust sellel ümberpaigutamisel polnud, kui et aiakujunduspõhimõtted muutusid vahepeal ja kivide raskus ei klappinud enam uue aiadisainiga. Kivi kohalviibimine on peaaegu alati seotud tema raskuse ja stabiilsusega. ...
2:01 Sirp H
Sarnane lahustub sarnases Lahustumisel on põhitõde: sarnane lahustub sarnases. See printsiip on pärit küll reaalteaduste maailmast ja viitab polaarsete (näiteks vesi) ja mittepolaarsete (näiteks õli) ainete vastastikusele käitumisele, ent kehtib ka Lisette Lepiku värske maaliseeria puhul. Tantsu (kui ajas kulgeva meediumi) ja maalikunsti (kui mitteajalise meediumi) dialoogina kontseptualiseeritud näitus kannab monoloogiks muutumata selle kahekõne kenasti välja. ...
2:01 Sirp H
Peotäis institutsionaalset tolmu ehk Einar Tiitsi ennustamatu keha Nagu H. G. Wellsi lugejad teavad, piisab nähtamatu mehe nähtavaks tegemiseks peotäiest tolmust. Ka Einar Tiits, kelle pärandist kokku pandud näitusega „Kuidas olla puuoksake“ kaitses kuraator ja fotokunstnik Annika Haas magistrikraadi, on seni olnud nähtamatu. Tõsi, mitte kirjanduslikus, vaid erialases tähenduses. Ent ka Tiitsi kontuurid joonistuvad pisut selgemini välja, kui neile veidi institutsionaalset tolmu puistata. ...
2:01 Sirp H
Mu enda vabadus, üks probleem ja kolm toosti „Kas minna Trumpiga taevasse või Jeesusega põrgu?“ oleksin ma pobisenud Julia Masli mannekeenijala-mikrofoni vastuseks küsimusele: „Probleeeem?“, millega etendaja publikuliikmeid kaasas. Muidugi olnuks see häbematu loomelaen Ivo Dimchevilt (nagu ka selle artikli pealkiri, mis parafraseerib Maike Londi lavastuse oma), aga ehk antakse andeks, sest seekordne „Baltoscandal“ pakkus turvalist (loome)ruumi, kus kangelasi ei olegi ja igaüks saab oma tähesära kogemusmustrit tikkida. ...
2:01 Sirp H
Raske hapukurgihooaeg Ajal, mil Sirp viibis kollektiivpuhkusel (mitte omal soovil, vaid ikka õndsa kokkuhoiu huvides), tuli alatasa silm peal hoida, kuidas edeneb meediasõda kultuuriasutuste juhtimise rindel. ...

1 6 7 8 9 10 » Proovi erinevaid layout'te: vajuta ”Seaded” ja vali sobiv. Seadista ridade arv oma ekraani järgi.