Uudishimu
Märgi loetuks
Tavaline
Ainult uued
Loen hiljem
Populaarsemad
Kõik allikad
Kuula raadiot
Seaded
2:07
Sirp
H
Kas tol päeval sadas vihma?
Iiri näitekirjanik on paigutanud oma näidendi siin ja praegu tegevuskoha konkreetsesse paika: Valentia saar Kerry maakonnas, üks Iirimaa läänepoolsemaid punkte. Esimese ringi infopäring ütleb, et sellele üksteist kilomeetrit pikale ja kolm kilomeetrit laiale maalapile, kus alaliselt elab ligi 700 inimest, pääseb nii üle silla minnes kui ka praamiga; et selle teravatel rannakaljudel on hukkunud üks kuulus mägironija ning saare rannikul on nähtud esimest korda Iirimaal morska. ...
2:07
Sirp
H
Välk ja pauk
Pilgutus ja läbi. Tänavune Viljandi pärimusmuusika festival hüüdis uksel tere ja oli sealsamas kadunud, nagu kiirustaks ta kuhugi edasi. Tuulepöörisena tõi ta endaga kaasa varasemast rohkem infrat ja ultrat, hullumeelsust ja kõue, rahulikke lainetusi ja kontraste. XXXIII festival oli pühendatud pillimängijatele, nende pillidele ja traditsiooni mitmekesisusele. Tänavuse festivali taotlus paistis olevat välk ja pauk. ...
2:07
Sirp
H
Baroksed rännakud
XXXIII Haapsalu vanamuusikafestival võttis oma truud püsikülalised hästi vastu. Kõik kontserdid olid hästi läbimõeldud kavaga, kanti ette pühendumuse ja professionaalsusega, kes emotsionaalsemalt, kes enesesse süvenenumalt. Tervikuna mõjus programm rõhutatult optimistlikult: Händeli võitjate poole lugu rääkiv „Joosua“ tähistas veidi ennatlikult sõdade lõppu, järgmised kontserdid andsid tavalisest rohkem voli armastuse ülistusele ja kibedusele, religioossele õndsusele, aga ka meelelahutusele. ...
2:07
Sirp
H
Kui tulevik alles sünnib, kõlab olevik
Pärnu muusikafestival elab korraga kahes ajas. Ühes sünnib tulevik: Järvi akadeemia proovisaalides ja meistriklassides kasvab järgmine interpreetide põlvkond. Ka kultuuriminister Heidy Purga nimetas Paavo Järvile riiklikku kultuuripreemiat üle andes (14. VII) teda „tugipunktiks, mille kaudu saavad kõrgemale tõusta järgmised põlvkonnad“. ...
2:07
Sirp
H
Juulikuus …
Üksainus sõna ja kõrvus kõlab Terminaatori laul, eks ole? Sama nipsti lingib juulikuu „Klaaspärlimänguga“, kus tänavu oli 11 kontserti, Navitrolla kohapeal sündinud maru vahvad maalid ja etniliste keelpillide näitus Rein Laaneoru kogust. ...
2:07
Sirp
H
Maailmatase sündis Saaremaal
Raske on üle tähtsustada tänavustel Saaremaa ooperipäevadel alguse saanud „Nibelungi sõrmuse“ tetraloogia lavaelu. Risto Joosti ja Vanemuise eestvedamisel etendunud „Reini kuld“ meenutab erakordse ja ainukordse sündmusena 2008. aasta „Tõe ja õiguse“ teatrimaratoni Vargamäel või legendiks saanud nn Suitsu-õhtut „Ühte laulu tahaks laulda“ 1969. aastal (täpsuse huvides: see etendus küll neli korda). ...
2:07
Sirp
H
Meie süütus
Niimoodi need tähendused üldrahvalikult tuttavaks saavad. Tuleb teha üks laul, saade, reklaam. Midagi seesugust. Mina küll ei teadnud, et venelasi eesti keeles ka sibulateks kutsutakse. Meenus ainult ühe peatüki pealkiri Sofi Oksaneni raamatust „Puhastus“. See on Jan Kausi tõlkes selline: „Aliide voodi hakkab haisema sibula järele“. Mäletan, et kui ma seda lugesin (ostsin „Puhastuse“ 12. mail 2009. ...
2:07
Sirp
H
Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?
Demokraatia kriitikud on Platonist alates leidnud, et kogu rahva võimust oleks etem teadjate võim. Asjatundjad suutvat probleeme paremini lahendada ning nende õiged otsused tooksid kasu tervele ühiskonnale. Nii küsivad Platon ja tema tänapäevased mõttekaaslased Jason Brennan ja Bryan Caplan, miks peaks arst, santehnik või laevakapten õigustama oma otsuseid inimese ees, kes valdkonda ei tunne. ...
2:07
Sirp
H
Meeleavaldusel kõneleja ABC
Kõne on demokraatliku ühiskonna nurgakivi: see on vähem kiidukõne või rõõmukõne ning rohkem laidukõne või riiukõne. Rahvale, kes avaldab oma pahameelt vägivallatult, on meeleavaldusel või miitingul kivi otsas karjutud või ruuporisse röögitud protestikõne üks tähtsamaid võimu teostamise instrumente. Ometi oleme selle instrumendi suuresti roostetama lasknud. Hea protestikõne on emotsionaalne ja sütitav. ...
2:06
Sirp
H
Mitteaktuaalse objekti kehtetu nimi
Loo pealkirja sain aadresside ja kohanimede süsteemi (AKS) uuest kaardirakendusest, mida saab kasutada Maa- ja Ruumiameti Eesti geoportaalis – nii on nimetatud üks kaardi andmekiht. Kuigi kõlab päris naljakalt, saab seal näha pigem mõnda talunime. Võtame näiteks, et põlisest külast on saanud alevik ja kehtestatud teede ja tänavate nimed. Siis on ka vanad talukohad selles alevikus ümber nimetatud teenime ja majanumbriga. ...
2:06
Sirp
H
Kas täiuslikud võõrad või täiuslikud naabrid?
Itaalia režissööri Paolo Genovese 2016. aastal valminud menufilmi „Täiuslikud võõrad“1 adaptatsioone on eri allikate väitel tehtud juba enam kui 30 riigis. Tänavu jaanuaris jõudis kinodesse Eesti variant „Täiuslikud võõrad“ ning veebruaris järgnes sellele ka Läti oma originaalpealkirjaga „Perfektie“. Leedu versiooni on oodata sel sügisel. Piiriüleseid adaptatsioone on Eestis ja Lätis tehtud viimastel aastatel teisigi. ...
2:06
Sirp
H
Loometöötoetuse Baumoli paradoks
Oma 1966. aasta uurimuses „Etenduskunstid: majanduslik dilemma“1 kirjeldasid William J. Baumol ja William G. Bowen nähtust, mida hakati nimetama Baumoli paradoksiks ja mis spetsiifiliselt puudutab kultuuri- ja loomevaldkonda mõjutavaid majandusraskusi. Baumoli ja Boweni käsituses iseloomustab teatud loomingulisi tegevusi struktuuriline tunnusjoon: produktiivsus ei saa nende puhul kasvada samal viisil nagu tööstus- ja tehnoloogiavaldkonnas. ...
2:06
Sirp
H
Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal
Meil on arvukalt tööstushooneid, millest suur osa on praeguseks kasutuseta jäänud.1 Paljudele mõjuvad tühjaks jäänud tööstusobjektid mineviku jäänukitena, mille loomulikuks saatuseks näib olevat lammutamine. Ometi ei ole sellised hooned alati täiesti tühjad ega unustusse jäetud. Endised tööstushooned ei ole lihtsalt tühjad kastid linnamaastikus. Iga selline hoone on jätnud jälje elanike mälestustesse ning mõjutanud piirkonna arengut. Ehk olid kunagi need hooned kohaliku elu keskpunkt. ...
2:06
Sirp
H
Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks
Lasnamäe hallide paneelmajade vahel seisab erkroosa kunstipaviljon nagu teisest dimensioonist siia eksinud võõrkeha. Mõnele on see värske ja vajalik katkestus ilmetus linnaruumis, teistele sümboliseerib pealesurutud kultuuri, millel puudub seos kohaliku eluga. Küsimus ei ole ainult selles, kas inimestele meeldib või ei meeldi roosa maja. Küsimus on ka selles, millal saab uuest avalikust ruumist päriselt linlaste elumustri ja linnakultuuri osa. Lasnamäe paviljon avati 2022. ...
2:06
Sirp
H
Palun ärge vaadake mu poole
Karl Pärsimäe ümber heljub nukker muinasjutuaura. Eks tema elu tõsiasjad on ka säärased – juba surm kurikuulsas Oświęcimi (Auschwitzi) koonduslaagris äratab aukartust ja õudu, seda enam et vangistuse ja mõrva põhjus pole täpselt teada, on vaid kõlakad. Tartu kunstimuuseumi kolmanda korruse näitusel „Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk“ ootab vaatajat tihe ülevaade Pärsimäe tööst ja elust, mis muidu peamiselt ühe maali kaudu tuntud kunstniku stampidest lahti raputab. ...
2:06
Sirp
H
Kultuur ja selle apoloogia
Mind teeb nukraks, ajab nihelema, vahel lausa ärritab, kui loojad peavad põhjendama, tajuvad vajadust põhjendada, miks nad on olemas ja miks kultuuri on vaja. Kannatlikult selgitatakse, kuidas kultuur annab identiteedi konkreetsele piirkonnale ja riigile, loob sidusust ühiskonnas. Tänavusel Euroopa Kirjanike Nõukogu (EWC) aastakoosolekulgi kuulutati, et kirjanik on „kriitiline taristu ühiskonna sidusaks muutmisel ja lõimimisel“. ...
2:06
Sirp
H
Väljamõeldud olendite väärikusest
Mõni aeg tagasi sattusin sõbraga vaidlema sõna „tehisaru“ üle. Tema kasutas seda nii, nagu seda on tänapäeval hakatud kasutama, mina ulmekirjanduse austajana aga kurvastasin, et Ränioru tehnokraadid on oma slop’i-tootjatega selle sõna ära lörtsinud. Ennemuiste tähendas „tehisaru“ (artificial intelligence) iselaadi küberneetilist entiteeti või inimese ehitatud süsteemi, mis suudab iseseisvalt mõelda. ...
2:06
Sirp
H
Tants ümber sibulakatla
Sibulakoorimise kõrghooajal ei pääse keegi pealt kullakarvalise töötlemisest, kui tahab oma rahvaga koos olla. Kõige pealmine kiht teatavasti pole söödav ning kõlbab vaid kogumiseks, et järgmisel kevadel lihavõttemune värvida. Kuid rumalus on vabadusena põhiseaduse kaitse all ja kellelgi pole keelatud end narriks teha. Seda võimalust ei jäetud ka kasutamata. ...
2:06
Sirp
H
Kosmosereis iseendana
Hanno Soans, üks eesti mõjukamaid kunstikriitikuid, andis sel aastal välja mahuka artiklikogumiku „Egotripp kellegi teisena“, kuhu on kokku kogutud valimik tema kolmekümne aasta jooksul kirjutatud eesti kunstnike identiteediloome käsitlustest. Soansi artiklid on alati huvitavad, tihedad ja ettearvamatud: neis on pidevalt uueks tervikuks sünteesitud väga erisuguseid mõjutusi, pandud omavahel rääkima lai hulk mõtlejaid. Nüüd hakkavad omavahel suhtlema ka kogumiku tekstid. ...
1:57
Postimees
H
Poola ja Balti riigid tugevdavad Venemaa provokatsioone kartes kaitset
Venemaaga piirnevad NATO liikmesriigid tugevdavad Venemaa provokatsioonide hirmus taristu kaitset, mille seas tammide, elektrijaamade ja gaasitorude, vahendas esmaspäeval uudisteagentuuri Reuters ukrainlaste meediakanal Unian.
1:47
AlJazeera
H
Inside a secret launch site for Ukraine’s deep-strike drones
AJ's Audrey MacAlpine reports from a secret launch site in eastern Ukraine, where soldiers prepare long-range drones.
1:37
GSM Arena
H
Verizon's latest outage saw mobile and internet services disrupted in Southern California
Verizon hasn't had a great day, to say the least. The carrier has announced that vandals cut multiple fiber cables, causing service disruptions for both mobile and internet customers in parts of Southern California.Repairs were swiftly initiated, and the service was restored within a few hours. Law enforcement was notified and is investigating the incident. Theft and vandalism like this, Verizon says, "represent a direct threat to the safety and security of our communities". ...
1:17
AlJazeera
H
Moment of terror as powerful earthquake shakes airport in Colombia
Video from Pereira airport in Colombia shows violent shaking during a magnitude 7.4 earthquake
0:57
Postimees
H
Zelenskõi: Venemaa valmistab ette veel Põhja-Korea vägesid ja rakette
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et Venemaa valmistub paigutama oma territooriumile rohkem Põhja-Korea vägesid ja on saanud Pyongyangilt juurde ballistilisi rakette.
1
19
20
21
22
23
»
Soovid sama järjehoidjat mitmes arvutis. Vaata seadetest kasutajatunnus ja kopeeri see oma teise arvutisse samasse kasti. Nüüd on sünkroniseeritud ja igavesti.
Android